Päevakorras
- 1Päevakorra kinnitamine
- 2Eesistuja teatised
- 3Kava esitamine Euroopa põhinaabrusest: Uus strateegia Arktika kohta
- 4Muud küsimused
- 5Järgmise istungi kuupäev
Kõneleja 1en
Tere hommikust kõigile. Tere hommikust, kallid kolleegid. Tere tulemast selle lühikese välissuhete komisjoni istungile, kus meil on umbes 45 kuni 60 minutit aega, et kõik saaksime osaleda hääletustel kell 1 2. Kui teil kommenteerimist ei ole, siis võime jätkata päevakorraga. Punkt number 1 on päevakorra kinnitamine. Ma ei näe teie poolt mingeid vastuväiteid, nii et võime soovitada päevakorra sellises vormis kinnitada. Täna päevakorra põhipunkt on Euroopa – Snova naaberkonna ühise kommunikatsiooni esitamine, uus strateegia Arktika jaoks. See on mulle rõõmuks tervitada kaks meie komitee liiget: proua Claude Viron-Reville, Arktika asjade eriesindaja ja Euroopa Välisluureteenistuse Lääne-Euroopa osakonna juhataja. Tahaksin ka tervitada härra Mark Grayt, poliitilise strateegia ja kommunikatsiooni üksuse juhti Komisjoni Rahvusvahelise koostöö peadirektoraadis (DG INTPA). Arktika — seda oleme ka meie komisjonis korduvalt arutanud — pole enam kauge perifeerne piirkond. Kliimamuutus, kasvav geopoliitiline konkurents ja Venemaa sõjaline kohalolek Kõrgpõhjas on teinud sellest Euroopa Liidu jaoks strateegilise prioriteedi. Kuni praegu on Euroopa Liidu lähenemine pärinenud 2021. aasta oktoobri kommunikatsioonist, ja on kindel alaväärtustus öelda, et maailm on sellest ajast märkimisväärselt muutunud. Nende nädala alguses võttis kolleegium vastu uue strateegia Arktika kohta, mis vastab sellele muutusele ja mida esitleme siin täna. Paistab, et antakse suuremat rõhku julgeolekule, kaitsele, ühenduvusele ja majanduslikule julgeolekule, samal ajal järgides pikaajalisi kohustusi kliimategevuse, teaduskoostöö ja põlisrahvaste suhtes. Seda tahaksin öelda meie kahe külalisetendaja kohta, et see komisjon, nagu näha on, on viimaste aastate jooksul näidanud suurt huvi Arktika küsimuste vastu. 2025. aasta novembris võtsime vastu oma aruande ELi diplomaatilise strateegia ja geopoliitilise koostöö kohta Arktikas, kus nõuame tugevat väärtuspõhist ja julgeoleku suunatud strateegiat.
Samuti tahaksin tervitada seda, et järgnevaks sammuks tellisime uuringu pealkirjaga „Fookus kõrge põhja piirkonnale: ELi arktika poliitika täiustamine ja ELi huvide kaitse kiirelt muutuvas piirkonnas“. Ja lõpuks, vaid mõni nädal tagasi saatsime Islandile väikese delegatsiooni, kus Euroopa Liidu Arktika poliitika oli loomulikult ka Reykjavíki arutelude keskmes. Seega arvestades kõike eelnevat, ootame nüüd teie, EAS-i ja Komisjoni, vastust: kuidas Ühine teadaanne realiseerub ambitsioonikates tegevustes. Sest Euroopa Liit on maailmameister dokumentide trükkimises, meil on palju strateegiaid – on aeg ühe strateegia järele, mis kõiki meie strateegiaid koordineeriks –, kuid meid rohkem huvitab, mida see praktikas tähendab. Nüüd annan ma teile esimesena sõna 7 minutiks ja seejärel sulle, härra Gray. Seejärel on meil aega vaadete vahetamiseks ja ma lõpetan istungi kolmveerand üheteistkümne ajal, et kõik saaksime hääletada. Sõna on sinul, proua.
Kõneleja 2en
Tänan väga, härra eesistuja, ja on väga meeldiv olla siin. Austatud AFET-komitee liige ja Arktika sõbrad, nii et olen väga rõõmus, et mind kutsuti esitama seda strateegiat. Kui päevad pärast selle vastuvõtmist on see strateegia see strateegia, millega EL suurendab oma püüdlusi EU Arktika-kaasamine, nii nagu teie saate pealkirjast järeldada, on partnerlused võtmetähtsusega meie ambitsioonide edukaks rakendamiseks. Põhjanaaberlus on koostöö raamistik meie partneritega. Põhinaabruspoliitikat vaatame kui kaasavat raamistikku huvide, väärtuste ja geograafia osas, ning sõna „naabrus“ on siin kasutatud selleks, et rõhutada Euroopa Liidu lähedust laiemale Arktika piirkonnale ning meie ambitsiooni teha koostööd Euroopa Liidu ja tema arktika partnerite vahel operatiivsemaks, aga ka strateegilisemaks. Seega on meie sõnum see, et soovime koostööd teha meie põhinaabritega, samuti soovime kliimakriisi tõttu turvalisust tugevdada ja eelkõige soovime seda teha koos Arktika inimestega, eriti põlisrahvaste ja kohalike kogukondadega. Seetõttu tahan ma taas rõhutada, et naabrus ei ole poliitika; see on koostöö raamistik. Septembris toimus Rovaniemis väga edukas Arktika tippkohtumine, kus osales Komisjoni kõrge esindaja ja asepresident Kaja Kallas. osales, ja ise Rovaniemi tippkoosolek, esimene oma liigi, saatis tugeva signaali meie uuest ambitsioonitasemest ja võiks olla eeskujuks regulaarsete kõrgetasemeliste ühiskoosolekute korraldamiseks meie liikmesriikide ja partneritega jagatud väljakutsete arutamiseks ning nende lahendamise viiside leidmiseks. Nüüd näitab teie eesolev strateegia struktuur, et meie lähenemine jääb tasakaalustatuks. See on inimestele orienteeritud, see on kliimateadlik, see on julgeolekule orienteeritud ja see põhineb pikaajalisel koostööl. Seetõttu oleme strateegia korraldanud nelja peatüki: esimene peatükk käsitleb julgeoleku tugevdamist ja vastupidavust, teine peatükk keskendub keskkonna kaitsele ja kliimamuutuse lahendamisele, kolmas peatükk on toetamisele
Arktika majandus ja majanduslik julgeolek ning neljas – kaasaaitamine Arktikas elavate inimeste heaolule. Nüüd julgeoleku osas: meie uuendatud strateegia alus ei üllata teid. Te seda esile tõstisite, kui eesistuja, härra McAllister rõhutas, et Teil on sellele dokumendile tugev huvi, mida Teil on näidanud oma algatuse aruandega, mis avaldati eelmisel aastal, ning ka eelmise kuu ilmunud Arktika uuringuga, mida oleme hoolikalt lugenud. Teie aruannetes on pidevalt rõhutatud vajadust, et EL peaks tegelema muutuvate geopoliitiliste oludega. Täpselt nii. Ja meie uuendatud Arktika strateegia peegeldab seda uut reaalsust, pannes julgeoleku tuumaks. Sest arktika piirkonnad pole enam muutuvatest geopoliitilistest dünaamikatest eraldatud, on Venemaa sõda agressioon Ukrainas, Venemaa täielik eiramine reeglipõhist järjekorda, piiride ja territoriaalse terviklikkuse püsimatus teinud koostöö Venemaaga võimatu. Venemaa suurendab oma sõjalist võimekust Arktikas, taastades Kola poolsaare strateegilise tugipunktina ja laiendades Murmanski sadama võimekusi. Samal ajal näeme aga piirkonnas järkjärgulist normaliseerumist konfrontatiivsema käitumise suhtes, hübriidohteid Läänemere piirkonnas ja üha enam ka Arktikas, ning tõsist muret korduvate intsidentide pärast, mis mõjutavad kriitilist infrastruktuuri ja regionaalset stabiilsust. Venemaa mereväedoktriin ühendab Põhja-Atlandi, Arktika ja Läänemere teaterid. Ja me peame seda reaalsust kohandama ja vaatama Arktikat ja Läänemere regiooni ühe pideva, omavahel seotud strateegilise ruumina. Ja lõpuks peame kindlaks tegema, et suveräänsus ei ole läbiräägitav. Aga kaootu ja turvalise Arktika jaoks vajame vastupidavat, ettevalmistatud ja asustatud Arktikat, ning selle südames seisab paranenud infrastruktuur, mis tugevdaks ida-lääne sidemeid Läänemere ja Arktika vahel. Vajame vajalik sobiv infrastruktuur, mis sobiks nii Arktikale kui mõlemale poolele – nii tsiviil-,
kaitse- ja kaitseliikumise eesmärgid. See nõuab 20 projekti, näiteks Rail Nordica projekti ja Rail Baltica lõpetamise kiirendamist. Peame vajame ka kaotada meie valvsuse võimet, et kaitsta meie infrastruktuuri karmide kliimatingimuste ja hübriidtegevuste eest. Seetõttu töötame me välja situatsiooni- ja merealaolukorra teadlikkuse suurendamiseks satelliidiandmete, kohapealsete ja kaugandurite jälgimise ning informatsiooni abil. informatsiooni jagamine. Selleks püüdleme me looma mereohutuse keskust. Tahame koostööd liikmesriikidega, et parandada piirkonna allveekaablite turvalisust arktika kaablisõlme abil. Tulevikus loodame, et see algatus saab laieneda kõikehõlmavaks mereohutuse sõlmeks, liikmesriikide juhtimisel. Tahame ka kaasa suurendada oma jäälõhkujate laevastikku; ELiil on umbes 10 jäälõhkujat. Venemaa omab aga peaaegu 50 neist. EL peab esimesena koostöös liikmesriikidega läbi uue EL-i tööstusliku merendusväärtusketiühingu kaardistama konkreetseid vajadusi jäämurdjate järele ning uurib võimalusi rahaliste ja tehniliste ressursside mobiliseerimiseks nende naabrusgrupi raames, mis tähendab, et oleme valmis pöörduma ka meie partnerite poole. Aga jällegi, kosmose, Maa vaatluse ja navigeerimise osas soovime tugevdada Copernicuse ja Galileo kattvust Arktikas. Arktika jää- ja merejäämuutuste jälgimise, püsikülmutusega seotud muutuste kaardistamise, naftareostuse ja meresõidu ohutuse jälgimise võimekuse parandamiseks. Ettevõtmise Copernicus võimaluste suurendamiseks toetab uus riiklik Maa vaatlusteenus otsuste tegemist turvalisus ja kaitse ning Galileo tasuta navigeerimisteenuste täiendamiseks algatab EL kindlaid navigeerimisteenuseid riiklikuks kasutamiseks Galileo avaliku reguleeritud teenusega. Need initsiatiivid rõhutavad, et Arktika julgeolek on ELi jaoks oluline prioriteet. Arktika julgeolek on Euroopa julgeolek. Nagu kõrge esindaja – asepresident ütles Strasbourgis teisipäeval, et Euroopal on kaitsta huvid.
Tal on partnerid, kellega koostööd teha, ja vastutusalasid, mida täita. Euroopa ei jää Arktikas kõrvalseisjaks. See on kollektiivne püüe, mis nõuab koostööd NATO ja partneritega. Peatan siin peatuma ja annan oma I NTPAM-i kolleegile Mark Gray'le võimaluse teise punkti täiendamiseks. Tänan väga ja ootan teie kommentaare ja küsimusi.
Kõneleja 1en
Täname väga teie sissejuhatava avalduse eest. Enne kui annan sõna härrale Härra Gray, rõõmuga tervitan Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi rahvusparlamentaare 66. istungjärgul Euroopa Assamblee Ühises Parlamentaarses Komitees Strasbourgis. Teretulemaks, kallid kolleegid, Euroopa Parlamenti.
Kõneleja 3en
Hr. Gray.
Kõneleja 4en
Täname väga, härra eesistuja. Austatud liikmed, tänan teid kutse eest ja sooviksin samuti tervitada rahvusparlamentide liikmeid, kellega oleme viimati kohtunud Reykjavíkis. Tahaksin alustada selle parlamendi ja soovituste ning uuringu austamisega, mida oli üks alustaladest selle ühise kommunikatsiooni koostamisel. See oli laiaulatuslik konsultatsiooniprotsess. Oleme püüdnud võimalikult palju kuulata ja arvan, et paljud selle Kojale esitatud olulisemad elemendid on kajastatud ühises kommunikatsioonis. Tahaksin tuua välja kolm punkti ja püüan vältida seda, mida just öeldi kordamist. Esiteks, väga lühidalt, miks seda teeme? Teiseks, selles poliitilise raamistiku nihke, mida ma olen pidanud oluliseks, kuid kui ma saan ka eesistujale vastata. Strateegiad on küll head, aga mis. Kas teie teete sellele lõpuks midagi? Seetõttu püüan ma kulutada sellele enamiku oma ajast. Selle kohta, miks seda teeme, arvan, et erisaadik kohtu suhtes on väga hästi kirjeldanud muutuvat olukorda. Minu meelest on reaalsus see, et see ei ole strateegia uuendamine. See on uus strateegia, et kohaneda uue reaalsusega. Aga see reaalsus muutub kiiremini, kui me enamikust tõenäoliselt ootasime. Nüüd näeme, et Arktika on geopoliitiline lava. Näeme, et see võib muutuda julgeolekuteatriks. Oleme näinud nõudeid Arktikale ja selle osadest, ja arvan, et Euroopa Liidu kogemuse valguses – olgu see siis Ukraina või meie lähenemine Gröönimaale – järgime territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse põhimõtteid. See viib mind teise punktini, raamistikku. Meie käsitleme seda uue läbivaate kaudu. Ja see on partnerlussuhete läbivaade, ning jälle mitmete kolleegidega. Selle ruumi tagaosas, millest oleme rääkinud Norras, Islandil, Kanadas, koos Ameerika Ühendriigid, Gröönimaa, Fääri saared – tegemist on strateegia loomisega, mis ühendab palju enam sarnaste seisukohtadega partnerid, et lahendada seda küsimust.
mure mure muret. probleeme. Meie jaoks on oluline see, kuidas seda raamistatakse, sest põhjanaaberkonnaga ongi justgi kritilisuse tunne. Lähedus ja ühendatus, mida see küsimus kaasa toob. See, mida püüame näidata, on see, mida Euroopa Liit tähendab Arktikale, aga samuti ka see, mida Arktika tähendab Euroopa Liidule. Ja et seisme seisame ja toetame oma naabreid. Arvates, see kehtib ilmselgelt kolme Euroopa Liidu liikmesriigi kohta Arktikas – Rootsi, Soome ja Taani –, kuid see on strateegia kogu Euroopa Liidu jaoks. Aga nüüd tahan ma mingil määral pöörduda presidendi väljaütelese – mis siis sellega? Kuidas saame sellest reaalsuse? Aga minu arvates see, mida te selles strateegias nägite, on kogu Komisjoni täielik mobiliseerumine. See ei ole ainult DG INTPA ja EESi strateegia, ja sooviks ma eriti rõhutada DG MARE-le, kes on aastate jooksul mänginud olulist rolli. See on strateegia, mis läbi vaadates päriselt sisaldab midagi; siin on terve rida tulemusi erinevates valdkondades, olgu see siis digitaalvaldkond, kosmos, transport, kriitilised toorained, teadus, innovatsioon, turism jne, jne. Siin on palju, siin on terve rida ettepanekuid, mis vaatavad Arktikat sellest topeltkasutusperspektiivist, st mitte ainult sõjalisest vaatenurgast. või ainult tsiviilvaatenurgast. püüame luua võimalusi, mis hõlmavad mõlemaid erinevaid valdkondi, olgu see siis kosmos või transport. Muid on loomulikult väga teadlikud, et Arktikas on eriline haavatavus. Ja seepärast, kui vaatame küsimusi nagu kriitilised toorained, rõhutame absoluutselt keskkonna tähtsust keskkonnaga, sotsiaalsed ja juhtimisega seotud standardid. See juhtub siis, kui vaatame taastuvenergiat – oleme oma pühendumuses väga selged ja kindlad vähemalt selle osas, mida Euroopa Liit võib teha. Arktika nafta, gaasi ja süsi kasutamise moratooriumi osas. Kui me vaatame majandust, vaatame seda konkreetselt, mida me saame teha
? See toob Arktika elanikele kasu. Ja jälle tulen tagasi küsimusele, kui palju oleme rõhutanud koostööd koos Arktika rahvad: põlisrahvad, kohalikud kogukonnad, et luua rea väga rakendatavaid punkte, mis toovad neile otseseid eeliseid. Olgu see siis, nagu ma ütlesin, kalapüük, sinine majandus, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, turism jne. Seega on kommunikatsiooni kogu viimane osa pühendatud inimestele. Aga tahan lõpetada, mingil määral, küsimusega, mis juhtub edasi. Esimene asi, mida tuleb öelda, on see, et jah, see on strateegia, seega see ei ole seadusandlik ettepanek, selles ei ole üksikasjalikku ajakava, üksikasjalikku tegevuskava ega iga algatuse kulude ülevaadet. Aga see ei ole tavapärane äri. Juba järgmisel nädalal, härra eesistuja, Komissar Sickolalt on palutud jälgida strateegia rakendamist. Juba järgmisel nädalal korraldab INTPA peadirektoraat kõigi peadirektoraatide koosoleku, et need kokku tuua. Komisiooni erinevad teemad, et nüüd üks ühe järgi, teema-teemalt vaadata, kuidas rakendame iga üksiku teostatava punkti ja viime need ellu. Se on meie vaatepunktist see, et me ei kirjuta strateegiat ja tuleme mõne kuu pärast tagasi vaatama, mida teime. Alustame juba järgmisel nädalal, vaadates konkreetselt, kuidas seda edasi viia. Tänan tähelepanu eest.
Kõneleja 1en
Hästi, tänan mõlemaid meie külalisettekäijaid ja nüüd on meil aega vaadete vahetamiseks. Nagu alati, annan esimesena sõna koordinatsioonigruppidele, kaks minutit igaühele, ja Łukasz Kuhut esineb VEPP-i nimel.
Łukasz KohutPPEen
Tänan väga. Austatud eesistuja, midagi ei ühenda inimesi nii palju kui ühine vaenlane, meie vaenlane tuleb idast. See on oht kõigile meile, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa ning põhjapoolsetele. Nagu strateegia õigesti ütleb, muutuvad Arktika, Põhja-Atlandi ookean ja Läänemeri ühtseks omavahel seotud strateegiliseks ruumiks. See, mis toimub ühes piirkonnas, mõjutab kogu Euroopa julgeolekut. Hübridirünnakud tabavad meid kõikjal. GPS-signaali segamine, kaablite sabotaaž, meie infrastruktuuri kohal droonid ja „variflotill“ meie vetes. Põhjapoolus on sama rinde osa. Ei saa kaitsta Euroopat, jättes põhjapooluse kaitsmata. Arktika on Euroopa teine värav ja seda tuleb kaitsta täielikult. Norra püsiesindajana ja Arktika aruandaja Mika Aaltola nimel usume, et strateegia liigub õigel teel, sest see pakub välja konkreetsed tööriistad julgeoleku tugevdamiseks. Esiteks võimaldab mereohutuse keskus meil jagada teavet erinevatest riiklikest ja EL-i allikatest, merepõhjast kuni kosmoseni. Venemaa variflotili alla kuuluvate laevade jälgimine peab olema prioriteet. Euroopal on konkreetsed tööriistad nagu õhuseireandmed, Copernicus ja navigatsiooniteenused Galileo. Teiseks on Arctic Cable Hub veel üks algatus, mis võiks jälgida ja kaitsta põhjameres asuvaid kaableid Põhja-Atlandi ja Arktika piirkondades. Kriitiline infrastruktuur on turvalisuse jaoks hädavajalik. Täna, kolmandaks, peame laiendama Euroopa jäämurdjate võimekust, nagu te mainisite, sealhulgas läbi uue Euroopa tööstusliku mereväärtusketide liidu. Euroopa polaarlaevad peavad tasakaalustama piirkonna jõudude suhet. Valvsus ja valmisolek on olulised. EL peab tegutsema mitmetel dimensioonidel, sealhulgas kaitse, sealhulgas sõjaline mobiilsus ja tsiviilkaitse. Me juba teame, kuidas seda teha Läänemere piirkonnas ja kogu Euroopa Arktikas. Nüüd vajavad need tööriistad uues EL-i eelarves tõelist rahastamist, loomulikult. Arvan, et regiooni sarnamõtulised partnerid, nagu Norra, Kanada ja Island, jätkavad seda strateegiat edasi arendamast.
võimalus arendada ka nende võimeid. Suur tänu.
Kõneleja 1en
Aitäh, Łukasz, S&D esindaja, palun, Andreas Schieder.
Andreas SchiederS&Den
Jah, tere hommikust ja tänan esitluse eest. Ainult on minu auks rääkida ka meie S&D varikokkuvõtjalt Robert Pietronilt, kes ei ole siin kohal ja selle pärast kahetsust avaldab. Aga olen eriti rõõmus, et meid täna saadavad kaasaga Norra ja Islandi parlamendi kolleegid, kes, nii öelda, kuuluvad ka Arktikasse. Nagu on varem mainitud, ei peegelda 2021. aasta strateegia enam seda tegelikkust, mis meil on. Näeme, et olukord muutub üha volatiilsemaks ja samal ajal geopoliitiliselt tundlikumaks, ja seetõttu vajame seda uuendust. Aga kõrge esindaja on juba õigustatult öelnud, et Arktika julgeolek on Euroopa julgeolek, ning see puudutab ka seda reeglipõhist korda, ning peame ütlema, et minevikus oli Arktika, isegi külma sõja kõige külmematel päevadel, reeglipõhine kord, mida kõik austasid. Praegu on see kompromiss kõikuma löönud. Meil on Venemaa, meil on Hiina. Siin peame kaitset looma meie kriitilise infrastruktuuri, juba mainitud kaablisõlme ning ka . Kaas tulevikus partnerluses peab see jääma strateegia üheks olulisemaks põhjaks, nagu ka teie on rõhutanud. Erityisesti oluline on tugevdada EL-i partnerlust Gröönimaaga, samal ajal alati austades Gröönimaa õigust otsustada oma tulevikust tihedas koostöös Taani kuningriigiga. Aga peaksime ka meie suhteid Norraga, Islandiga ja Kanadaga süvendada, sest need on partnerid, kes jagavad stabiilseid väärtusi. Pean öelda, mitte nagu teised. Ja siis on ka kliimamuutus. Arktika soojeneb peaaegu peaaegu neli korda kiiremini kui globaalne keskmine, ja juba globaalne keskmine on piisav. Nii neli korda rohkem on juba suur katastroof, seega peame seda vaatama. Ja siin on küsimus kriitilistest toorainetest. Peame vaadata ka seda, et kaevandamine oleks jätkusuutlik ja vastaks kõrgeimatele keskkonna- ja sotsiaalstandarditele, kuid samuti peame austama põlisrahvaste õigusi. Ja see on minu viimane punkt. Minu meelest peame mõistma, et Arktika on piirkond, kus inimesed elavad, ja elutingimused on olulised, kuid samuti see, et
seal elanikele, kes seal elavad, on see ka vastus Arktika strateegilistele väljakutsetele. Palju tänu.
Kõneleja 1en
Aitäh, Andreas, kes soovib rääkida Patriootide rühma nimel? Kedagi ECR-ist? Siis annan sõna Renewi grupile, Marie-Agnès Stark-Simmermannile.
Marie-Agnes Strack-ZimmermannRenewde
Täname väga, David. Ma ei taha seda kordama. Ma ei taha kordada seda, mida minu kolleegid on öelnud. Aga Arktika pole ainult seikluste maa, ehkki imeline, vaid see on ka oluline julgeolekuvaldkonna küsimus. Aga ma olen väga rõõmus, et Euroopa on lõpuks võtnud selle küsimuse, selle teema käsile. Ei ole põhjusteta, et tulevikuski töötaksime selle küsimuse osas tihedalt koostöös Kanada-ga, eriti kui arvestame, et Kanada ja Taani vaheline piir on üle 3000 Ei ole juhus, et tulevikus töötame selle teema puhul tihedalt koostöös Kanadaiga, sest märkame, et Kanada ja Taani vaheline piir on üle 3000 kilomeetri pikkune merepiir. Selles osas oleme juba seotud. Ja vaadates selle maailma, mis järjest rohkem laguneb, on väga oluline vaadata, mida me saame teha, mida peame tegema. Julgeolekupoliitika osas – ja lühidalt öeldes – aitäh väga selle dokumendi eest. Me peaksime selle üle edasi töötama, aga tegu pole ainult selle üle rääkimisega, vaid ka sellega, et olla selged selles, mida saame teha. Aruandes räägitakse palju. Gröönimaa teema on just võetud käsitlusele. Muide möödunud aastal, muide, seisis Euroopa tõesti väga kindlal positsioonil vastavalt koos Taaniga ja Gröönimaaga. See näitab, et kui meie seisame koos, on see kasulik. Lihtsalt vaatamine ei ole piisav. Meil peab olema meie strateegia ja me peame seda ka jõuliselt rakendama, sõnaliselt jõuliselt. Et seal mitte teist rinde avada. Aitäh.
Kõneleja 1de
Aitäh, kolleeg. Järgmine kõneleja Roheliste rühmast on härra Niinistö.
Ville NiinistöVerts/ALEen
Aitäh, härra eesistuja. Aitäh ka komisjonile strateegia esitamise eest. On ilmselge, et eelmise strateegia ees on palju parandusi, kuid meie rühm on siiski murelik. Seepärast keskendun peamiselt neile. Arvame, et geopoliitilise mõistmise ja selle olukorra tähtsuse parandused on märkimisväärsed. Ma arvan, et on oluline valmistuda vene hübridiohvangite vastu. Meie tegutseme Venemaa variflotiga. Selles osas võiksime teha veel rohkem. Aga nüüd, kui endine Soome keskkonnaminister, keskendun rohkem Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimavastutusele Arktikas. Arktika on väga tundlik piirkond. Ma mõtlen seda, et kui liikidel tuleb liikuda põhja poole, pole neil enam kuhugi minna, kui globaalne soojenemine jätkub. Need on väga biodiversiteedirohked piirkonnad. Näiteks merealused piirkonnad, mida pole veel kaitstud. Seega on tegemist ühega maailma kõige vähem kaitstud piirkondadest. Ka EÜ ja minu enda riik, kui olin minister, tegime palju tööd piirkonna kaitstavate alade suurendamiseks ja ka fossiilkütuste kaevandamise moratooriumi nimel. Ma näen, et neis küsimustes, selles strateegias on alates 2021. aastast teatud taandumist. See on vähemalt minu tunne. Seega kui saate minu muret leevendada ja ka minu küsimusele vastata, sest ma tunnen, et geopoliitilised väljakutsed ja keskkonnaalasid väljakutsed on omavahel seotud. Osaliselt on meil Arktikas geopoliitilised ohud, kui ei loo paremaid reegleid üleliigse ekspluatatsiooni peatamiseks. Seega seda paremad reeglid on meil piirkondade kohta, kus kõige tundlikumatel põhjapiirkondadel ei ole võimalik ressursse majanduslikult ekspluateerida, kui me suudame seal kehtestada moratooriumi, see vähendab ka surve erinevate riikide vahel, mis võistlevad nende ressursside pärast, sealhulgas Venemaa. Pean ka ütles ka, et ajalooliselt on Venemaa sageli kaitstud alasid austanud. Seega, kui sõlmime neis küsimustes rahvusvahelisi lepinguid, on see samm edasi, millega saame ka vähendada
geopoliitilise pinge risk. Ja sama kehtib nii IMO kui ka mereliikluse kohta. Peame kindlaks teha, et kehtiks kõrgemad nõuded selle kohta, millised kriteeriumid peavad kehtima laevadele, mis sõidavad Arktika vetesse, sest naftareostuse oht on väga suur ja ohus on ka Euroopa veed ning Euroopa rannikud. Sellest mõjutatud. Seetõttu sooviksin, et te vastaksite veidi põhjalikumalt minu muredele, et keskendutakse endiselt globaalsetele keskkonnareeglitele ja -standarditele ja seda ei unustata, ning et see käib käsikäes geopoliitikaga. Aitäh.
Kõneleja 1en
Aitäh. Kes tahaks vasakpoolsete nimel sõna võtta? Palun, proua. Kaks minutit.
Kõneleja 2en
Aitäh. Härra eesistuja, uus Arktika strateegia on oluline samm edasi, aga laske mul olla selge. Strateegia on nii tugev, kui tugev on selle rakendamine. Põhjamaade vaatenurgast ei ole Arktika Euroopa ääreala. See on meie julgeoleku, konkurentsivõime ja tuleviku lahutamatu osa. Tahaksin rõhutada kolme prioriteeti. Esiteks peab julgeolekut toetama konkreetsete tegudega. Venemaa sõda Ukraina vastu on fundamentaalselt muutnud Euroopa julgeolekuolukorda. Peame tugevdada oma valmisolekut, kaitsta ametlikku infrastruktuuri ja parandada oma reageerimisvõimet. tekkivad ohud. See nõuab tihedamat koostööd ELi-NATO ja Põhjamaade partnerite vahel ning konkreetsemaid investeeringuid Arktika infrastruktuuri ja julgeoleku, eriti transpordi valdkonnas. Me ei või lubada, et Arktika julgeolekut käsitletaks teisese asjana. Teiseks peame meie Euroopa ja Arktika ambitsioonid muutma nutikateks investeeringuteks, innovatsioonideks ja töökohtadeks. Meil on maailmatasemel ekspertiisi paljudes Arktikaalas. Arktika-uuringud, digitaallahendused, asjatundlikkus strateegilistes varades kogu Euroopa Liidu jaoks. Euroopa põhjaosas peab EL tagama, et ambitsioonid realiseeruvad konkreetsemate projektidena, tugevama tööstusliku võimekuse ja pikaajaliste majanduslike võimalustena Arktika piirkondadele. Ma ei ütle uuesti seda, mida minu kallis kolleeg Ville Niinistö kliima- ja keskkonnaküsimuste kohta ütles. Ma ei raiska teie aega, kuid olen täiesti tema seisukohtadega ühel meelel. Aga arvates toetab ta mind endise transpordiministrina Arktika transporditee osas. Piirkond. Arvan, et sõnad pole piisavad. Me vajame ka rahastamist, investeeringuid ja mõõdetavaid tulemusi. Kolmandaks peab julgeolek ja majanduslik areng käima käsikäes keskkonnavastutuse ja kohalike kogukondade austamisega. Seega peavad teatud inimesed ja teised leidlikud kogukonnad olema austatud ning kohalikud inimesed peavad olema süsteemis, mis mõjutab nende tulevikku, olulises rollis. Aitäh.
Kõneleja 1en
Aitäh. Ja lõpuks, ESN-i rühma jaoks – kas keegi tahab sõna võtta? Näib, et mitte. Nüüd annan sõna meie Arktika aruande vastutavale esimehele Urmas Pike'le.
Urmas PaetRenewen
Tänan väga. Aitäh, kallid kolleegid Komisioonist ja Välisaktiivsusest ning loomulikult ka sellest kojast. Viimase kümne aasta jooksul olen Euroopa Parlamendis jälginud ja tegeletud Arktika küsimustega, hoiakasvõtte muutused, mida ma ütleksin, et ebasoodsates oludes on kurbalt positiivsed, sest nüüd pöörame Arktika arengule palju rohkem tähelepanu. Kui ma meenutan, milline oli suhtumine ja kommentaarid umbes 10 aastat tagasi – miks üldse tegeleda Arktikaga? – ja kui vaatame tänapäeval, kus põhitähelepanu on julgeolekuküsimustel, siis jah, oleme märganud selles vallas suuri ja olulisi muutusi. Ma olen loomulikult väga rõõmus, et lõpuks on olemas ka Euroopa Liidu uus Arktika strateegia. Natuurlijk on olen täielikult nõus, et tähtsaim element siin on rakendamine. Ma tahaksin mainida mõnda punkti, mille puhul arvan, et võrdlus eelmise aasta Euroopa Parlamendi soovitustega näitab samuti, et 510 selle koja liiget toetasid seda soovitust. See on tegelikult päris suur enamus. See väljendab ka laia ja ühtset arusaama Arktika arengutest Euroopa Parlamendis. No, mõned asjad, mida ma veel mainida tahan. Muidagi ma mõistan, miks mõned neist ei ole uues Euroopa Liidu Arktika strateegias, kuid ikkagi arvan, et peaksime neid meeles pidama. Euroopa Liidu tulevik, mõtlen laienemisele. Jah, saime Islandilt augusti sõnumi, kuid ikkagi arvan, et ise Euroopa Liit peaks omama oma... olgemme avatud ja väga vastuvõtlikud ja positiivsed selliste arengute suhtes, sest alati on parem näiteks olla kaks turvavõrku kui üks. Täna meil on NATO, kuid vaadates maailma arenguid, ütleksin, et EL on selle osas väga oluline uus panustaja Euroopa julgeolekusse. Teine element on energia ja energiaohutus. Ma looban loomulikult kaaslaste muret Rohelise ja Vasakpoolse rühma liikmetelt, kuid see on loomulikult küsimus, mille puhul peame leidma sobiva tasakaalupunkti.
Sestapärast räägime meie samal ajal ka, et Euroopa energiaturvalisus on väga oluline, kuid kõige turvalisem energia, mida meil võib olla, on see, mis pärineb Euroopast. Aga sellel vahekorral on Norra loomulikult väga oluline panus Euroopa energiaohutusele. Aga kahjuks, olgu siis Euroopa Liidu poolt välja kuulutatud moratoorium või midagi muud, ma kahtlen, et Venemaa või Hiina peaksid seda arvesse võtma. Seega peaksime vältima ka olukorra, kus meie regulatsioonide ja meie hoiakuga lõpuks ainult mõjutada kõige turvalisemat ja keskkonnasõbralikumat energiat tootmist põhjas. Ma nimetan Norrat. Ja teised, kes pole nii kõrgeid standardeid, võivad teha, mida tahavad. Seega on minu meelest siin tasakaal väga oluline. Kolmandaks olen rõõmus, et – ütleksin lõpuks – Euroopa Komisjon ja Euroopa Välisteenistus võtavad lõpuks Arktikat käsile Arktikaga seotud küsimused võetakse nüüd palju tõsisemalt kui varem. Selles kontekstis arvan, et olulised on ka vastavad struktuurid ja selle valdkonna võimendamine. Neljandaks, Hiina. Räägime palju Venemaast ja kui räägime Arktika julgeolekust, aga loomulikult peaksime jälgima ka Hiina tegevust selles vallas palju enam. Ja lõpetamiseks tahaksin siin veel näha, et selleskojus enne selle ametiaja lõppu peaksime jälle ühe korra tagasi pöörduma Arktika teemade juurde ka oma täiskogu saalis. Aitäh.
Kõneleja 1en
Aitäh, Urmas. Meie komitee aseesimehena te teate, et teie võite mõnikord olla kõnetamise ajaga helde.
Kõneleja 4en
Jah, aitäh, aga tundsin, et seal pole nii suurt survet. Aga vabandust, vabandust.
Kõneleja 1en
Aitäh, Urmas. Ka hea töö eest. Kes veel tahaks sõna võtta? Esiteks Hannah Jalul. Palun tõsta käsi üles, Ville.
Hana Jalloul MuroS&Den
Tänan väga. Ma näen kõigist meie etteastetest, et kõige suurema mure, mida me kõik siin arvatavasti tunneme, on keskkonnaküsimus, millest ma arvan, et kõik meie uue strateegiaga muretsevad, kohalikud kogukonnad, milline on tagatis, et austame kohalikke kogukondi. Aga meie jaoks oluline, mida on juba mainitud, on osa kõigest, mis puudutab keskkonda, nimelt kriitilised toorained. Kuidas seda siin käsitletakse? Mis on selge strateegia toorainetele? Ma mõtlen kogukondadele, keskkonnale, kõigele, kuidas on mainitud ka meie toorainepoliitikat. Kui räägime rahvusvahelistest tegutsejatest, tead, ma tean, et peamine mure on ka meie jaoks siin – Hiina, Venemaa Hiina, kuidas need tegijad on seal kaasatud ja kuidas Euroopa Liit võib omaenda mõju avaldada selles küsimuses. Mis on väga oluline. Ja mõni päev tagasi lugesin, et mereteed pärinevad nüüd teistest maailma osadest sulamise ja selliste asjade tõttu, mis on väga huvitav teilt kuulda. Palju tänu ja tõesti, sest see kohtumine on väga oluline. See on Euroopa Liidule väga oluline teema järgnevatel aastatel. Tänan teid.
Kõneleja 1en
Aitäh, Ville, palun.
Kõneleja 4en
Kuna olen taani MEP, huvitab mind see suuresti Gröönimaa osa sellest. Kuu aega tagasi käisin Gröönimaal. See oli sama kuu, mil New Yorgis ratifitseeriti Ameerika Ühendriikide, Gröönimaa ja Taani vahelise kokkulepe. Se oli seega suuresti leevenduse tunne. Aga arvates igaüks, kes on Gröönimaat külastanud, tunneb, kui ohustatud tundis Gröönimaa rahvastik sel juhul – mitte Venemaa ega Hiina, vaid Ameerika Ühendriikide poolt. Seetõttu arvan, et on väga oluline, et kokkuleppe tulemuseks oleks kokkulepe, mida NATO peaks mängib olulisemat rolli Gröönimaa põhjaosa kaitsmisel, mis on minu arvates hea. See on hea vahetus Taani ja USA vahelisele kahepoolsale lepingule. Et nüüd on see mitmepoolne leping. Nõnda on. Küll aga julgeoleku osas. Teine murettekitav aspekt oluliselt keerulisemas geopoliitilises olukorras on see, et Gröönimaa on ühendatud ülejäänud maailmaga ainult kahe kaabli abil. Kui need kaablid katkevad, muutuvad suurte osade Gröönimaa suhtlusvõimalused. Mahtaks teil olla mõningaid teateid selle kohta, milliseid samme seal võiks astuda? Ja siis arvan, et teid on sellega pöördutud, et just meie, kes seal elame, on seal oluline osa, ja see on väga väga oluline. Sest ma arvan, et see on olnud osa võitlusest Ameerika Ühendriikidega – Taani lähenemine, mille järgi seal ei tohi midagi teha ilma seal elavate inimesteta. Ja ma arvan, et see lähenemine on oluline. Ma arvan, et haamer tõstetakse, nii et aitäh väga.
Kõneleja 1en
Aitäh. Kes veel soovib sõna võtta? Seejärel, enne kui annan sõna edasi meie külalisettekandjatele nende viie minutiga lõpetusavalduste jaoks, tahaksin vaid lisada, et olen väga rõõmus, et strateegia on uuendatud ja et see on Euroopa Komisjoni ja Euroopa Välisteenistuse ühine omand. Seega on minu arvates meil päris hea strateegia olemas, kuid tegevused on loomulikult tähtsamad sõnadest. Üks esimesi proovikive on see, kui palju sellest kajastub järgmise perioodi pikaajalises raamraames, sest loomulikult läheb see kõik palju raha maksma. Kuna meil aeg otsa saabub, ei lähtu üksikasjadesse – paljud neist on juba kolleegide poolt käsitletud. Lõpetan selle istungi kell 22:00, nii et meil on igaühel viis minutit. Kes soovib alustada? Madame.
Kõneleja 2en
Täname väga, härra eesistuja. Ja aitäh väga. Austatud kolleegid, väga rõõmustab, et kommentaaridest näen, et oleme üksmeelsed Arktika olukorra ja selle kohta, et tänapäevane strateegiline ja julgeolekulise kontekst nõuavad meie lähenemise Arktikale tõsiselt üle vaatamist. Nagu rõhutas hr. Urma Pat, meie pole Arktikas uued. Me alustasidime oma esimese Arktika poliitikaga 2008. aastal ja nüüd oleme juba viiendal iteratsioonil. Agaas suurendame meie kaasatust Arktika küsimustes ja suurendan ka julgeolekule pööratava tähtsuse, ilma taganemata aga kesksetest elementidest nagu keskkond, kliimamuutus ja inimesed. Keegi mainis standardite tähtsust, eriti IMO-d. Tahaks rõhutada tahan rõhutada, et Arktika ei ole ei inimesteta ega reegliteta koht. Arktikas kehtivad reeglid. Ja kindlasti on IMO üks olulisemaid reeglite kehtestajaid Arktikas ja ja merendust. Ja jätkame selle raamistiku aktiivset kaasamist, sest merenduse põhjustatud saaste on valdkond, mida me võime — mida me peame jälgimise all hoidma. Kolmas punkt puudutab partnerlusi. Partnersused, nagu te nägite, on meie Arktika poliitika kujundamisel kesksel kohal. Aga partnerlus teeb varsti väga konkreetsed samme, sest valmistanime ette Kanada-ga lõpusirgu tippkohtumise, kus Arktika teemad Kanada-ga arutatakse. On ka võimalus tugevdada koostööd Ühendkuningriigiga, mis ei ole Arktika riik, kuid on oluline riik ELi vahelehel, vahelehel Gröönimaa Island Ühendkuningriik. Ja nii valmistume 20. novembri ELi ja Ühendkuningriigi tippkohtumiseks ning Ühendkuningriigiga julgeoleku- ja kaitsepoliitikas on oluline mainimine Arktika teemadest. Ja minu Suurbritannia kolleegid on juba minu poole pöördunud, et arutada, kuidas me võime seda küsimust käsitleda ja kuidas saame selle üle koostööd teha. Norra ja Islandiga meil on kindlasti julgeoleku- ja kaitsepartnerlus nende riikidega. Aga meil on juba Arktika dialoog Norraga ja soovime seda dialoogi jätkata.
ja Islandiga on meie julgeoleku- ja kaitsepartnerlusega Islandiga pühendatud terve lõik Arktika teemadel, ja see on veel üks võimalus arutada, mida saame koos teha. Kui jutt läheb Gröönimaa kohta, siis jätan selle oma komisjoni kolleegi pädevusse rääkida koostöö raamistikust, kuid meie Euroopa Liiduna oleme selgelt väljendanud toetust Taani Kuningriigile Gröönimaa ja Taaniga. Ja me kõik oleme tervitanud kolmepoolset kokkulepet, mis tugevdab julgeolekut Arktikas, ja jätkame Taani Kuningriigi toetamist. Taani Kuningriik võib meiega arvestada. Ja lõpetamiseks rakenduse osas oleme teinud tihedat koostööd kõigi komisjoni teenistustega selle strateegia väljatöötamiseks ja jätkame selle rakendamise nimel tööd. Teil on õigus, et rakendamine on oluline, ja teil on õigus mainida, et mitmeaastane raamistik (MFF) on oluline. Mõned tegevused võivad juba toimuda praeguse mitmeaastase raamistikuga. Näiteks mõnede satelliitide lisamine, et parandada Arktika vaatlust. Aga mõned vajavad aga ELi tulevase rahastamise toetust. Tuleb rõhutada ka seda, et Välisasjade Nõukogu jälgib nüüd seda strateegiat. ning et sestkui Välisasjade Nõukogu järgib seda strateegiat, loodan ja ootan, et jääda AFETi ja Euroopa Parlamendiga kontakti, et valmistada ette need järeldused. Suur aitäh.
Kõneleja 1en
Midagi muidugi. Kindlasti jääme kontakti. See teema on meie päevakorras alati kõrgeimal kohal. Palun, härra Gray.
Kõneleja 3en
Aitäh ja sooviksin tänada auväärseid liikmeid nende väga oluliste seisukohtade eest paljude oluliste küsimuste osas. Alustan eesistujaga, esmärgiga pikaajalise raamistikuga, arvan, et me tahaksime saada teksti sisse seaduseelnõu. ja ütlen, et just siit pärineb kõik. Arvame, et see ainult rõhutab komisjoni ettepaneku tarkust mitmeaastase raamistikule. Selles mõttes näete siin tegevusi, mis nõuavad rahastamist peatükist üks, peatükist kaks ja peatükist kolm, ning nõuavad liikmesriikide rahastamise mobiliseerimist. ja loomulikult on meil juba Komisjoni väga selge kohustus Gröönimaa suhtes järgmise mitmeaastase raamraamistiku jooksul rahastamist kahekordistada. Seega on minu hinnangul meie poolt väga selge tahe ja ma loodan väga tugevasti, et just selline loogika Arktika suhtes rõhutatakse, kui eelarve kohta lõplikud otsused tehakse. Minu teine punkt on see, et tahan ühendada Gröönimaa ja inimesi, sest olen täiesti nõus hinnanguga, et põhimõtteliselt kõike seda, mida püüame selles strateegias teha, peame tegema koos Arktika inimestega. Sest ainult nemad teavad tõesti, minu meelest, väljakutseid, millega kohtume konkreetsemate küsimuste puhul, ja seetõttu on nii oluline, et töötaksime seetõttu on viimases peatükis kommunikatsioonis rõhk dialoogi ja kaasamise peal. Väga eriline rõhk noorte kaasamisel. Arvan nii kõrge esindaja kui ka volinik on oma tegevustes pühendanud palju aega noortega Arktika piirkonnas vestlemisele, püüdes eelkõige kuulata ja mõista nende muresid. Tahaksin nüüd liikuda kliimateemani. Tahaksin juba nüüd öelda, et meie vaatenurgast ei näe tagasilööki. Arvan oli väga oluline see avaldus, mis tehti, nimelt et geopoliitikat ja kliimat tuleb vaadata koos. Kliimaühenduses on üks täielik peatükk, mis on tehtud väga avatult ja see on tehtud väga tahtlikult. Tahame eesmärgiks saata väga selge sõnum seoses sellega, mis on ebaõigustatud
eelnevalt tundmatu ulatusega väljakutse, mida me näeme, Kui vaadata AMOC-i ja selle kohta käivatud arutelusid, siis näete kiiresti, millise tõsise kliimahädaolukorra ees me seisame, samasugune debatt püsikülmasusel, samasugune debatt saastatuse üle, ja seetõttu näete teie läbi kogu selle teksti kliimaga seotud oluliste tulemuste komplekti, kuid kui vaadata iga sektori kohta, siis on kliimadimensioon seal väga tugevalt kajastatud. Nagu on eriesindaja maininud, arvan, et IMO määrused, kui vaatame saastet ja Arktikast pärit musta süsiniku heitmeid, on kommunikatsioonis väga selgelt välja toodud. Muidugi oleks minu poolt eksitus mainimata jätta Arktika süsivesinike küsimus. Meedias oli palju kajastust, nagu ma ootasin, sõltumata sellest, millises keeles see oli. Oli, arvan, jah, härra eesistuja, kõrge esindaja, volinik olid selles küsimuses väga selged. Kui võtta tekst kommunikatsioonist ja võrrelda seda 2021. aastaga, on see sama tekst ELi pühendumuse kohta. täpselt sama terminoloogia EL kohta, jah, ELi poliitika, kus on erinevus, seisneb tegelikult selles, et me ei ole suutnud saavutada seda multilateraalset õiguslikku kohustust, ja seetõttu on seal erinev terminoloogia, mis kajastab ka energiaohutuse aspekti, mis on oluline, seetõttu näete seda terminoloogiat, kuid ELi pühendumuse osas on see kristallselge. Aitäh.
Kõneleja 1en
Aitäh mõlema kõneleja. Teie poolt pole enam kommentaare. Kas on midagi arutamiseks teema „Muud küsimused“ all? Ei ole. Siis kuulutan järgmise koosoleku kuupäeva, mis toimub 3. novembril 2026 kell 9.00–12.30 ja 15.00–17.00. Koosolek toimub Brüsselis. Koosolek on suletud ja nüüd kiirustame kõik täiskogu istungile.
Kõneleja 4en
Aitäh.