Päevakorras
- 1Päevakorra kinnitamine
- 2Esimehe teadaanded
- 3Komisjoni delegeeritud määrus, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 ja muudetakse Komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2024/1364, mis puudutavad ühise Euroopa Liidu andmekeskuste reitinguskeemi kehtestamist 2026/2895(DEA)
- 4Missioon Indiasse (Delhi), 21.–25. september 2026
- 5Missioon ACER-i, Sloveenia (Ljubljana), 21.–22. september 2026
- 6Missioon ENISA-sse, Kreeka (Ateena), 21.–23. september 2026
- 7Regulatsiooni (EL) 2024/1252 muutmine***I 2025/0385(COD) COM(2025)0946 - C10-0324/2025
- 8Arutelu Marko Mišmaši (BEREC-i eesistuja 2026), Alejandra de Iturriaga Gandini (BEREC-i eesistuja 2027) ja dr Verena Weberi (BEREC-i toetusagenduuru direktor)ga
- 9Euroopa Liidu Küberjulgeoleku amet (ENISA) esitab Küberjulgeoleku olukorra aruande
- Sugu nädal
- 10Arutelu soolise võrdõiguslikkuse teemal „Horisont Euroopa 2021–2027“ ja tuleviku perspektiivid koos Joanna Drake’iga, peadirektori asetäitja, Euroopa Komisjoni Teadus- ja Innovatsioonidirektoraat (RTD)
- * * *
- 11Avalikustatakse uuring „Euroopa tootmise arendamine läbi ‘Valmistatud Euroopas’. Hinnang kohustuslikele hanketingimustele ja nende majanduslikule mõjule“
- 12Ühiskomitee menetlus (Punkt 59)
- Ühiskomitee menetlus (Punkt 59)
- *** Elektrooniline hääletus ***
- 13Euroopa konkurentsivõime fondi („ECF“) loomine, sealhulgas kaitsealase uurimis- ja innovatsioonitegevuse eriprogramm***I 2025/0555(COD) COM(2025)0555 - C10-0165/2025
- 14Horisont Euroopa raamprogrammi loomine teadus- ja innovatsioonitegevuste jaoks aastateks 2028–2034, osalemis- ja levitamisreeglite kehtestamine ning määruse (EL) 2021/695 tühistamine***I 2025/0543(COD) COM(2025)0543 - C10-0164/2025
- 15Horisont Euroopa raamprogrammi eriprogrammi loomine aastateks 2028–2034, osalemis- ja levitamisreeglite kehtestamine selle programmi raames* 2025/0544(CNS) COM(2025)0544 - C10-0218/2025
- 16Euroopa Aatomienergiaühenduse uurimis- ja koolitusprogramm aastateks 2028–2032, mis täiendab Horisont Euroopa raamprogrammi ja tagab ühenduse panuse ITERi projektisse 2025/0594(NLE) COM(2025)0594 - C10-0217/2025
- *** Elektroonilise hääletuse lõpp ***
- 17Digitaalvõrgud: regulatsiooni (EL) 2015/2120, direktiivi 2002/58/EÜ ja otsuse 676/2002/EÜ muutmine ning regulatsiooni (EL) 2018/1971, direktiivi (EL) 2018/1972 ja otsuse 243/2012/EÜ tühistamine (Digitaalvõrgud akt)***I 2026/0013(COD) COM(2026)0016 - C10-0014/2026
- 18Muud küsimused
- 19Järgmise istungi kuupäev
- *** Salajane istung ***
- 20Koordinaatorite kohtumine
Kõneleja 1en
Tere hommikust, kolleegid. Palun võtke istet; kell on 9.30 ja me saame alustada õigeks ajaks. No, teretulemast kõik. Võime alustada päevakorraga: täna on väga elav komisjon, seega peame arvestama ka aega. Esimene punkt on päevakorra kinnitamine. Kui kommenteerimise vajadust ei ole, võib päevakorra kinnitada. Seega läheme kohe punkti 2 juurde. Esiteks mõned teated: nagu tavaks, täna toimuvat istungit transleeritakse veebis. Tõlge on saadaval 23 keeles. Nüüd jätkame vaidluste vahetamisega Matschild Wurthoferiga, Energeetika peadirektora asetäitjaga. Euroopa Komisjoni aruandes Komisjoni delegeeritud akti kohta Euroopa Liidu andmekeskuste ühise hinnangusüsteemi loomise osas. Ja sooviks ma tervitada proua Matschild Wurthoferit. Loodan, et suudan tema perekonnanime õigesti hääldada. Seega, asedirektor, nagu öelda, selle vaidluskäigu kohta. Palju tänu, et võtsite meie kutse vastu. Komisjon pakkus 21. septembril 2026 välja ühtse hinnangusüsteemi andmekeskuste jaoks, mille eesmärk on teha andmekeskuste energia- ja veekasutust läbipaistvamaks delegeeritud akti vormis. See on praegu parlamendis läbivaatusel. Vastuvõetava vastuväite sellele delegeeritud aktile tähtaeg on jaanuaris 2027 toimuval täisistungil. Praegu on meil 40 minutit selle vaidluskõneluste läbivaatamiseks. Pärast meie külalise avasõnu alustame esimese vooru koordinaatorite või 2027. aasta täiskogu istung. Praegu on meil 40 minutit selle vaidluste vahetamiseks. Pärast meie külalise avakõnet alustame esimesest voorust – koordinatsiooninõukogu liikmetest või nende esindajatest, kõigil kaks minutit, ning jätkame siis sõnaavalduste küsimisega («catch the eye»), kus iga kord võtab aega üks minut. Kõigile liikmetele, kes soovivad sõna võtta, palun asetage oma nimemärgid püstisesse asendisse hoidikutesse. Aega lubades luban liikmetel, kes soovivad esitada järgmise küsimuse, seda teha. Palun teata mind sellest. Soovisin kõigile meelde tuletada – ka meie külalisele –, aga alustasid juba päeva alguses, nii palun pange tähele eraldatud aega. Ja nüüd annan sõna härrale Wurthoferile 10 minutiks tema ettekande pidamiseks.
avaldussõnad. Palun, sõna on teie käes.
Kõneleja 2en
Aitäh, proua eesistuja, proua Donna San. Austatud Euroopa Parlamendi liikmed, see on on mõnus olla siin. Tänan teid kõvasti, et kutsusite mind siia, et esitleda seda, mida nimetame andmekeskuste energiaefektiivsuse paketiks, mille komisjon võttis vastu 21. septembril, ja eriti aga delegatsioonmäärus, millega kehtestatakse andmekeskuste energiaefektiivsuse ühine Euroopa Liidu hinnangusüsteem. Minu täna eesmärk ei ole arutleda ega esitada DGNR komisjoni poolt andmekeskuste poolt ja vastu argumente, vaid tegelikult on tegemist energia ja andmekeskuste jätkusuutlikkusega. andmekeskuste kriteeriumid, kuid näeme ka palju eeliseid digitaliseerimisest meie puhta energia süsteemi ümberkujundamisel ning tehisintellekt pakub ka energia sektoris mitmeid võimalusi. Näiteks kui jutt on nutivõrkudest, nõudluse paindlikkusest, kahepoolsetest elektriautode laadimine või lihtsalt tarbimise nihutamine odavamatele tundidele — digitaalmajandus ja AI energia sektoris käivad käsikäes majandusliku kättesaadavuse, konkurentsivõime, tarneohutuse ja dekarnatsiooniga. Siiski on ka väljakutseid, mida me näeme kõigi eeliste kõrval. Esiteks on tegemist energia tarbimisega. Teame on teada, et viimaste hinnangute järgi moodustavad andmekeskused umbes 2,5 kuni 3 protsenti Euroopa Liidu koguelektritarbest. See varieerub ELi liikmesriikide vahel. Näiteks Iirimaal moodustab tarbimine kuni 20 protsenti riigi elektritarbest. Muu hulgas on see oluliselt alla 3 protsendi. Meil on mõned keskused, mõned linnad, kus asuvad enamik andmekeskusi. asuvad, kuid loomulikult ka stsenaarium IEA-lt et andmekeskused kasvavad ka pärast 2030. aastat ja seega kasvab ka energia tarbimine. Teine väljakutse on see, et andmekeskused võivad põhjustada võrguummistust piirkondades, kus need asuvad. andmekeskused kalduvad gruppuma. Nad võivad koormata energia- ja veeressursse, samuti on olemas risk, et uued andmekeskused võivad tõsta energia hindu, ja nagu ma ütlesin, see on meie põhieesmärk vaadata energiahindade ja nende kättesaadavuse küsimusi. Seetõttu arvatavasti, et digitaalne kasv ja kõrged jätkusuutlikud standardid peavad käima käsikäes.
ja suure osa järgmiste 20 aasta jooksul kättesaadavast andmekeskuste mahutavusest kavandatakse ja ehitatakse järgmiste paarite aastaga. Seetõttu on oluline tegevust alustada kohe. Seepärast tegime septembris samme. Meil oli ettepanek pilve- ja tehisintellekti arendamise seaduse, CADA, kohta, mille eesmärk on 2035. aastaks kolmekordistada andmekeskuste arvu vajaduste rahuldamiseks. Aga nagu öelnud, oleme pühendunud sellele, et andmekeskused EL-is oleksid jätkusuutlikud. läbikukutamise läbipaistvust ja parimaid saadaolevaid tehnoloogiaid ning tagades, et andmekeskused aitavad kaasa puhtaenergia üleminekule. Meie eesmärgiks oli mõni aeg tagasi välja töötada strateegiline digiteerimise teekartat energia sektoris, ja esimene samm on vaadata andmekeskuste jätkusuutliku integreerumise poole. süsteemi keskmes. Oleme valinud lähenemise, mis on praktiline ja koostööle suunatud. Tahame tuvastada lahendusi ja parimaid praktikaid kogu Euroopast. Ja seejä ära koondada need vabatahtlike kohustuste kogumina. Selles mõttes valmistame lähedases koostöös liikmesriikide ametkondade, andmekeskuste operaatorite, võrguteenindajate ja kõigi ELi energiaalaseid huve esindavate osapooltega välja andmekeskuste integreerimise kolmpoolsete kokkulepete mudeli. Loodame olema aasta lõpuks valmis. Ja seejärel on tegemist vabatahtliku mudeliga, mida saab liikmesriikides katsetada ja piirkonnad kohandatakse riiklikele asjaoludele ja tõlgendatakse kohalike partnerite poolt allkirjastatud kohalikeks kokkulepeteks. Tegemist on andmekeskuste integreerimise raamistiku mudeliga. Aga tegutame sammalt sammalt. Seega aastal 2024 tutvustasime Euroopa andmekeskkondade andmebaas ja sellel ajal töötav aruandlusmehhanism, mille eesmärk on koguda teavet ja andmekeskkondade jätkusuutlikkuse võtmeindikaatoreid. Nagu ma ütlesin, septembris sel aastal võtsime vastu andmekeskuste energiaefektiivsuse paketi, mis sisaldab aruannet Euroopa Parlamendile ja Nõukogule ning delegeeritud määruse, millega kehtestatakse andmekeskuste ühine hindamissüsteem. See täiendab aruandlisskeemi. Ja kolmanda elemendina alustasime avaliku konsultatsiooni võimalike minimaalsete sooritustasemete kohta
andmete keskuste kohta EL-is. See kehtiks uutele või renoveeritud andmekeskustele. Avatud konsultatsioon kestab kuni 12. detsembrini. Kõiki huvipuuteid kutsume osalema. Seega kui huvitatud pooled seda soovivad, oleks järgmine samm MEPide minimaalse energiatõhususe standard. Aga täna arutleme delegeeritud määrust, mis on tegelikult meie septembri pakett, ning delegeeritud määrus on tegelikult silt, mis genereeritakse automaatselt kõigi andmekeskuste jaoks, mis esitavad aruande andmebaasile. Nii välja näeks või välja näeb see silt. Andmete keskuste jaoks see tähendab, et andmekeskuste operaatoritele ja avalikule haldusele ei lisandu koormust, sest see toimub automaatselt kõigi andmekeskuste jaoks andmebaasis. Kõik sildid on avalikult kättesaadavad olemasoleva juhtpaneeli osana. Peamine eesmärk on suurendada läbipaistvust. Andmete keskuste energia kasutamise osas. ja kindlasti paremini poliitikate kujundamist ja toetada jätkusuutlikumat digitaalsete varade ja teenuste hankimist. See võimaldab võrrelda andmekeskusi ühe piirkonna sees ja edendada uusi disaine või sobivaid energiatõhususe meetmeid. Päritolu on Energiatõhususe direktiivist (EED). Aga see hõlmab meie arvates kolm olulist dimensiooni andmekeskuste jätkusuutlikkuse osas. Paremal näete energiakasutuse efektiivsust. Samuti oluline on veekasutuse efektiivsus, sest andmekeskused kasutavad tarbivad palju vett. Ja madalsärituslike energiaallikate hankimine, mida näete vasakul – taastuvad energiaallikad, tuumaenergia ja teised. Seega on see märgi põhilised elemendid – see peab olema võimalikult lihtne, mida me oleme õppinud teistest toodete märkidest, kuid see annab selle kohta rohkem läbipaistvust. Sellega tahan lõpetada oma esimese kõnega, aitäh kuulamise eest. Arvame, et see on oluline samm läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse suunas, nagu ma alguses ütlesin. Küllap katta andmekeskuste ala palju enam aspekte, aga energia sektoris on see koht, kus me otsime otsime eeliseid ja
väljakutseid. Suur tänu.
Kõneleja 1en
Aitäh selgest seletusest ja nüüd annan sõna Euroopa Rahvapartei rühmale, härrale Aura Sallale.
Aura SallaPPEen
Aitäh, härra eesistuja.
Kõneleja 1en
Jah, palun.
Kõneleja 2en
Aga aitab ka Subdirektor General, esiteks üks üldine märkus: me peame lõpetama Ameerika ja Hiina ettevõtete andmekeskuste rajamise hõlbustamise, me peame reserveerima meie elektri ja loodusvarad ainult Euroopa ettevõtete jaoks ning me peame võimalikult kiiresti ja laialdaselt valima Euroopa pilve. Pole kahtlustki, et me vajame andmekeskusi – see on vajalik Euroopa kunstliku intelligentsi arendamiseks, kuid me peame kindlustama, et need oleksid Euroopa kasutajatele kättesaadavad selgete reeglitega. Reeglid peavad olema ausad ja tehnoloogiliselt neutraalsed. Sildid peavad andma selgeid ja usaldusväärseid teateid, mida saavad kasutada ettevõtted, avalikud asutused ja kodanikud, et mõista ja võrrelda andmekeskuste tegelikku keskkonnategevust. Tahaks tunnustada Parlamendi ja Komisjoni konstruktiivset koostööd – paljud mured, mida me esitasime 2026. aasta kevadel, on käsitletud vastu võetud delegeeritud aktis, mida me loomulikult teretulnud meelel vastu võtame. Siiski tahaks ma tõsta küsimuse selle kohta, kuidas me mõõdame ja kommunikeerime jätkusuutlikkust. On oluline erinevus selle vahel, mida andmekeskus on valmis tegema, ja selle vahel, mida ta tegelikult pakub. Ma mõistan lihtsa hinnangusüsteemi vajadust ning seda, et operaatorid ei peaks kannatama kontrollist väljaspool olevate asjaolude, nagu näiteks kaugküttevõrkude puudumine, kuid peaksime samuti kindlustama, et need, kes pakuvad tõelisi keskkonnahüvesid, saaksid vastava tunnustuse. Mul on kolm küsimust: esiteks, miks hinnangusüsteem keskendub tehnilisele valmisolekule selle asemel, et mõõta kasutatud soojusenergia ja võrgu paindlikkuse teenuste tegelikku hulka? Teiseks, kuidas tagab Komisjoni selle, et need avalikult kättesaadavad sildid eristavad selgelt tehnilist valmisolekut tegelikust sooritustasemest, nii et ettevõtted, võimud ja laiem avalikkus saaksid teha informeeritud võrdlusi? Kolmandaks, kas Komisjoni kohustub kõrvaldama neid puudujääke 2028. aasta ülevaatuses, nii et hinnangusüsteem peegeldaks paremini seda, mida andmekeskused tegelikult pakuvad, võttes arvesse operaatorite kontrolli väliseid asjaolusid? Arvan, et see
muutke hinnanguskeemi tähenduslikumaks, julgustage tõelist jätkusuutlikkust ja toetage Euroopa andmekeskuste infrastruktuuri investeeringuid, aitäh.
Kõneleja 1en
Aitäh ja nüüd SND-le härra Niels Fugs Lang.
Kõneleja 3en
Täname teid väga palju, härra eesistuja, ja tänan sind, Mechthild, selle etiketipropositsiooni esitamise eest. Arvan, et see on hea samm ja, nagu sa ütlesid, pärineb see tegelikult energiatõhususe direktiivist. Te olete seal olnud varahommikul läbirääkimistel, kui me selle vastu võtsime, kui ma esindasin parlamenti läbirääkimistel. Seega arvan, et see on tõesti kasulik, et meil oleks rohkem jätkusuutlikke andmekeskusi. Pean ütlema, et olen väga üksmeelel oma EPP-i kolleegi sõnadega, et me peame reserveerima võimekuse Euroopa andmekeskustele. Ma ei näe mõtet kulutada kogu meie energia ja vee Microsofti, Apple'i või Google'i ning teiste suurete Ameerika tehnoloogiafirmade andmekeskustele. kuid samal ajal meil on loomulikult vaja andmekeskusi, sest me peame olema sõltumatud, me ei saa kõiki oma andmeid välismaiste andmekeskuste hoiule paigutada, meil on vaja siin Euroopa Liidus oma võimekust, ja seega arvan, et see sildistamine aitab meil saada mõnda jätkusuutlikku Euroopa andmekeskust. Mul on kaks küsimust. Üks puudutab jääksoojust. Silt näitab ainult seda, kas andmekeskus on valmis kasutama jääksoojust, kuid see ei kvantifitseeri, kui palju jääksoojust andmekeskus tegelikult taas kasutab. Mis on teie mõtted selle kohta? Arvan, et seda võiks parandada. Tean, et iga kolme aasta tagant tuleb läbivaade, võimalus sildi reformimiseks. Kas te seda jälgite? Arvan, et peaksite seda tegema, vaadates, kuidas saaksime jääksoojuse sildistamist parandada, sest teame, et andmekeskused võivad tänapäeval katta jääksoojuse, mis on võrdne 4 miljoni Euroopa kodumajapidamise nõudlusega. Taanis on meil palju kaugkütte, kuid ainult neli meie 54 andmekeskust kasutavad jäätme soojust, nii et arvan, et seda saab parandada. Teine asi, mida tahaksin teilt küsida, puudutab paindlikkust. Kas teil on ka märgises küsimus selle kohta, kas andmekeskus võib olla paindlik ja
seeläbi vähendada elektritarbimist ja tipptundeid, kuid te ei mõõda, kas seda potentsiaali tegelikult kasutatakse, ja kas te võiksite kaaluda seda, kas te mõtleksite, kuidas saaksime järgnevatel aastatel sildi paremaks teha, aitäh.
Kõneleja 1en
Aitäh ECR-i nimel, Diego Solier. Olgu, räägin hispaania keeles, sorry. Aitäh, gracias, kui aruandekandja. Tõsi on see, et see algatus tundub mulle õnnestunud olevat, aga sooviksin sellele mõne mõtte pühendada. Esiteks: kas see algatus arvestab erinevate andmekeskuste erinevusi? Ma nimetan näiteks, et ei ole samaväärne colocation-andmekeskus, pilveandmekeskus või tehisintellekti andmekeskus. Need on erinevad andmekeskused erinevate energiatarnete ja jahutuse nõuetega. Teiseks: seda, mida S&D-ist kolleeg mainis, pean ma päris õigeks, kui andmekeskus asub piirkonnas, kus see võib soojust ära kasutada tsiviilpiirkondades, mis seda vajavad – see tundub mulle perfektne. Kuid vahel ei aita füüsika kaasa ja andmekeskused paiknevad piirkondades, mis ei ole lähedal linnakeskustele, nii et see soojus ei jõua kunagi linna, et seda kasutada. Seega on ilmne, et ainult siis, kui andmekeskus võib paikneda linna lähedal ja pakkuda seda kasu, peaks see olema üks selle kohustustest. ühiskonnale, sest see on selles piirkonnas paigaldatud. Soovisin ka ühte mõtet jagada, mis on peaaegu küsimus: arvestab see klassifikatsioon geograafilist piirkonda? Pole sama, kas paigaldada andmekeskus Ibeeria poolsaarel, Hispaanias või Lõuna-Euroopas kui Põhja-Euroopas. Miks? Sest Lõuna-Euroopas jahutus süsteemid tarbivad rohkem energiat ja jahutussüsteemid on erinevad Põhja-Euroopa omadest. Miks näiteks Iirimaa on suur andmekeskuste sõlmpunkt tänu oma ilmastikutingimustele, mis aitavad lisaks teistele teguritele? Seega on see diferentsiatsioon või geograafilise asukoha arvestamine oluline, kus andmekeskused asuvad. Sooviksin ka DG-le pöörduda
Ener peaks koostööd tegema DG Connectiga sellesuguste määruste osas, sest on oluline, et komisjoni sees oleks see kommunikatsioon ja et see ettepanek ei kahjustaks mingil viisil praegu pilvearenduse valdkonna tööd läbi kiirendusvööndite, sest usume, et see on väga tõhus mehhanism andmekeskuste arendamise edendamiseks ja me ei soovi, et need sätted mõjutataks mingil viisil selle hea algatuse poolt, mida DG Ener on teinud. Aitäh, Diego.
Kõneleja 1fr
Nüüd Renewi rühma esindajana, härra Christophe Grudler.
Christophe GrudlerRenewfr
Aitäh, proua President, räägin prantsuse keeles. Aitäh, proua peadirektori asetäitja, teie esitluse eest. Tahan väga selgelt soovin kiita seda lõplikku versiooni Liidulepingu muutust; teie siirud tõesti õiges suunas. Oleme läinud pika tee, võin öelda, sest esimeses versioonis, mille te ringlesite, oli tuumaenergia lihtsalt välja jäetud, mis oli sel ajal veidi paradoksaalne, sest just Ursula von der Leyen oli World Nuclear Exhibitionil Pariisi lähedal öelnud, et on teinud strateegilise vea, keelates tuumaenergia kõikjal, ja et nüüd on ta selle mõistnud, ning vaid mõni päev hiljem ilmus uus versioon. delegeeritud akti versioon, milles tegelikult oli keelatud aatomenergia. Seega ei olnud aatomenergia jõul töötav andmekeskus tunnustatud, kuid maagaasi jõul töötav andmekeskus, mille kõrval oli väike tuuleenergia leping, oli tunnustatud ja hinnatud. See oli tõesti strateegiline viga, kliimapoliitiline ja tööstuslik mõttetus. Mitme erineva rühma kolleegidega hoiatasime presidenti ja Tuumaohutusametit, ning täna esitatud tekst on oluline edasiminek ja võit sellele üleriigilisele mobilisatsioonile. Küsimus on strateegiline, sest Euroopa soovib seitsme aasta jooksul kolmekordistada andmekeskuste võimsust; ilma rikkaliku, dekabroniseeritud ja kontrollitava energia puhul ei ole võimalik Euroopa digitaalne suveräniteet ega tehisintellekt. Seetõttu on mul kaks väga lühikest küsimust. Esiteks, kas Te saate garanteerida, et alates suvest 2027 saab tuumaenergia kasutamine sellesse märgistusse kaasata samaväärse nähtavusega nagu taastuvenergia? Teiseks, esimeses versioonis sätestatud lisanduvuse reegel tekitas tõsiseid muretsevusi. Kas saate kinnitada, et 10-aastane reegel ei karistada olemasolevaid tootmisvõimsusi, eriti tuumaelektrijaamu ja paisu? veel aastaid tagasi ehitatud hüdroelektrijaamad, mis toodavad endiselt dekarnoniseeritud elektrit
kas paigaldused saab tõesti hinnata selle lipu all? Aitäh. Aitäh.
Kõneleja 1en
Ja nüüd jätkame Rohelistega, proua Uta Paulus.
Jutta PaulusVerts/ALEen
Täname väga, härra eesistuja, ja tänan sind, Mechteld, et sa oled siin. Ma olin samas ruumis Nielsiga, kui me läbiräägime. muidugi EED ja pean ütlema, et olen päris, leian seda väga rahustavaks, et parlament on üsna ühtne vajaduses lõpetada sõltuvus välismaistest operaatoritest ning ka püstitada eurooplastele operaatoritele reserveeritud väärtuslikku ruumi ja võrguvõimsust. Mul on üks küsimus, mis on mu esimene küsimus, aruandluse kohta, sest teame, et umbes 30 % operaatoritest ongi aruandluse teinud, mida nad pidid Mul on küsimus, mis puudutab esimest punkti, nimelt aruandlust, sest teame, et umbes 30 % operaatoritest täitsid tegelikult oma aruandluskohustuse, seega minu küsimus on, milliseid järeldusi komisjon sellest teeb ja kuidas me veename ülejäänud 70 % tegelikult oma andmeid esitama? Arvan, et nimetus „andmekeskuste energiaefektiivsuse pakett“, mis hõlmab tuumaenergiat, on mingisugune oksüümoron, sest tuumaenergia pole loomulikult kunagi efektiivne – see on termodünaamika. Ma tean seda, härra Grudler tahaks seda muuta, kuid füüsikaseadusi ei saa muuta. Kuid minu küsimus on pigem see, kuidas aitaksid olemasolevate, näiteks Katamami tuumaelektrijaamadest pärit sertifikaadid – teavad, kõik need juba töötavad elektrijaamad – aidata üleminekul, kui midagi ei pea muutuma, uut võimsust ei pea ehitama? Minu jaoks ei ole päris selge, mis on selle sildi „soojusjäätmete kasutamiseks valmis“ taga mõte. Mul on sama mulje nagu proua Salah ja hr Fuglesang ja hr Sollier, kogu asi on selles, et operaator peaks valima asukoha, kus soojust saab kasutada, mitte valida asukohta ja siis öelda: „Vabandust, siin ei ole minu soojusel kasutust.“ Siiski nõustun teiega küsimuses, kuidas näiteks hüperskaalijate ja koos paiknemise korraldajate vahel erinevust teha. Kas komisjon mõtleb mingi tüüpi benchmarki peale või mis on ideed? Aitäh.
Kõneleja 1en
Aitäh, ja nüüd vasakpoolele, härra Per Clausen.
Per ClausenThe Leften
Täname väga ja räägin taani keeles.
Per ClausenThe Leftda
Tahaksin alustada asendusdirektori tänase kohaloleku eest, et saaksime pidada seda olulist arutelu. On tõsi, et EL-l puuduvad üldiselt läbipaistvad jätkusuutlikkuse hindamised, mida saaks võrrelda ELi liikmesriikide vahel. See on ülevaade, mida me peaksime saanud omada juba ammu enne, kui suured ameerikalikud andmekeskused hakkasid meie riigid üle ujutama. Samuti usun tugevalt, et me vajame kindlasti ühiseid minimaalseid standardeid. nagu praegu, ELi kodanikud maksavad hinda Ameerika tehnoloogia oligarhidele, kes ekspluateerivad meie ühiseid ressursse. Kodanikud näevad, kuidas nende kodude kõrvale kerkivad lärmakad andmekeskused, mis varem asusid maalilises keskkonnas, kuid nüüd asuvad äkitselt tööstuspiirkonnas, kus Soomes on müra saastumine. Oleme näinud, kui halvasti võib läbi käia, kui Google ebaseaduslikult raius maha 250 000 puud ja hävitas väärtuslikke metsi ja bioloogilist mitmekesisust, aga ka veevarustuseenamid hoiatavad, et andmekeskused võivad negatiivselt mõjutada veeressursse, ning oleme näinud ka, kui sügavalt probleemlikud on töötingimused mitmetes neist andmekeskustest nii ehituse ajal kui ka hiljem kasutamise ajal, ähvardades rohelist üleminekut. Seega pole kahtlust, et vajame ülevaadet andmekeskuste tagajärgedest EL-is, kuid vajame lihtsalt ka piiranguid nende ressursside üleliigsele ärakasutamisele. Ja kuigi komisjon kavatseb esitada miinimumnõuded 2027. aasta keskpaigaks, on see siiski seega võivad paljud Ameerika Ühendriikide omanduses olevad andmekeskused jõuda Euroopasse enne seda, ja tagajärjed võivad muutuda kontrollimatuks. Seega on minu küsimus põhiliselt see, mida plaanib komisjon ajutiselt teha, et vastu seista uute andmekeskuste keskkonnamõjudele ja kliimamuutustele, ja kas just siin ei võiks ajutine peatamine olla eeskujuks, mis tagaks, et tulevikus oleksime tegelikult Euroopa andmekeskuste – Euroopa omanduses ja kontrolli all olevate andmekeskuste – valduses?
Kõneleja 1en
Aitäh, nüüd oleme lõpetanud kolleegi kõne ja annan taas sõna komisjonile teie vastuste jaoks.
Kõneleja 3en
Aga esiteks palju tänu ja ma näen, et parlament toetab meie algatust vaadata andmekeskusi jätkusuutlikust ET vaatenurgast ja kindlasti kaasa lugeda energiatõhususe, veetõhususe ja puhta energia Ressursside kohta, selle mõttes arvan, et meie, meie oleme õigel teel, ja aitäh teie toetuse eest. Tulge nüüd tagasi küsimusteni. Jäätav soojus on loomulikult väga oluline element ja seda peaksime võimalikult palju ja seal, kus see on saadaval, kasutama. Jäätav soojus on kindlasti osa meie energia poliitikast. Kuid silt annab teavet ainult andmekeskuste kohta, mis on valmis pakkuma oma jäätavat soojust võimalikele ostjatele, ning jäätava soojuse tegelik kasutamine või taaskasutus pole kaasatud, et mitte karistada andmekeskusi, millel sellist võimalust pole. Nii lihtne see on. on juhtumeid, kus teil on võimalus, ja me rõõmustame seda loomulikult väga, aga ei tohi karistada andmekeskust kui niisugust, kui seal pole võimalust kasutada jääksoojust või muud allikat, seetõttu oleme kehtestanud neutraalse lähenemise, ütlen ma, mis iganes on kohal saadaval, see lisatakse sildile, kui see nii ei ole kahjuks pole see andmekeskuse süü, loomulikult. Meie üldine energiapoliitiline lähenemine on võimalikult palju ära kasutada jääksoojust, nagu meie dokumentides on mainitud, kiirendada protsessi EL-is ja teistes, kuid mitte karistada. See oli natuke see küsimus, mille sain. Ja veel üks aspekt, mille ma mainisin, on see, et töötame kõigi huvitatud osapooltega – liikmesriikidega, andmekeskuste pakkujatega – välja kollektiivse lepingu, ja meil on valmis mudelid ja parimad praktikad aasta lõpuks, mis siis lisatakse 2028. aasta ülevaatusse, mis on juba osa meie ettepanekust. Seega, kui meil on järgmise kahe aasta jooksul rohkem tõendeid, et see on võimalik ühel või teisel viisil, oleme väga rõõmsad, et see lisatakse ülevaatusse ja lõpuks parandatakse, mis oli kolmas küsimus parlamendiliikmelt. Aga ma arvan, Niels, et alustasid väga hästi, aluseks on energiatõhususe direktiiv, mis nagu
raportöör, nüüd on teie kord, teised, teie läbirääkimised pidate ja seetõttu see on lähtepunkt ja ka selleks, et jõuda härrani Krügler käsitles energiaefektiivsust. See on osa meie kohustust energiaefektiivsuse alal, mis oli ajend. Oleme tehnoloogiliselt neutraalsed. Me tahtsime energiaefektiivsust, kuid läbi meie tööd viimase kahe aasta jooksul aruannete ja andmebaasiga olid me teadlikud, et vesi on probleem, nagu te teate, ja seetõttu kaasasime vee, kuid kaasasime ka tuumaenergia tehnoloogiliselt neutraalsete taastuvate energiaallikatena ja tuumaenergia. puhtad energiaallikad – see on nüüd meie märgise osa, pole mingit kavatsust seda muuta; aluseks oli energiatõhusus ja alustasidime taastuvenergiaga, kuid oleme rõõmsad, et saame kaasata kõiki madala süsiniku sisaldusega energiaallikaid ja nagu te näete, alustame taastuvenergia ja tuumaga ning on praegu olemas ka kategooria määratlemata allikatele, võib-olla oleme mõne aasta pärast konkreetsemad, kuid peame leidma tasakaalu selguse ja lihtsa lugemise vahel, et mitte üleküllastada, kuid on selge, et aluseks on energiatõhususe direktiiv, kuid me oleme arenenud edasi ja seda, nagu ma Parlamendilt aru saanud, tervitati ka, et saada need kolm peamist jätkusuutlikkuse kriteeriumi, mis hõlmavad puhtaid energiaallikaid, nagu siin on toodud Minu meelest katab jäätav soojus osaliselt paindlikkust, loomulikult soovime, et andmekeskused aitaksid võimalikult palju kaasa nõudluse külje pealt tekkivale paindlikkusele, kuid samas ei tohiks karistada neid, kes seda ei suuda. See võib olla midagi, mida uurime lähemalt kahe aasta pärast, kui me eetiketti läbi vaatame. Minu meelest soovime rohkem paindlikkust, see on ka meie energiapoliitika üks olulisi eesmärke, ja see on natuke sama mõttekäik jäätava soojusega – soovime seda, kuid ei soovi karistada andmekeskusi, millel veel pole võimalust seda teha. Seejärel saime küsimuse Hispaania MEP-ilt asukoha ja kliimamuutuste kohta ning nende mõju energia- ja veekasutusele. meie põhieesmärk on suurendada läbipaistvust, nii et andmekeskust hinnatakse objektiivsete kriteeriumite alusel
energia ja vee tarbimise ning puhta energiaallikate kohta, mis tundub meile kõige otsesem lähenemine ja mis võib võimaldada erinevaid hinnanguid ja võrdlusi, kuid sellele tuleb lisada, et meie etiketis on ka kohustus või kaasdokument, mis on osa meie delegeeritud aktist, et esitada seletusi ja hindamise metodoloogia. kliima võimalik mõju energia- ja veekasutusele, mida nimetatakse PUE ja WUE, kui keegi tahab võrrelda Euroopa andmekeskusi, nii et sellel on võimalus ja sellele kaasas olevale dokumendile on seatud kohustus hinnata ka, kus asukoht asub ja mis on kliima võimalik mõju energia- ja veekasutusele, mis võib olla erinev Hispaanias ja Soomes, Poolas või mujal, nii et selle kaudu on seos asukohaga, arvan ma. Ma vastasin härrale Krüglerile, aitäh väga palju tuumaenergia eest, kuid me ei muuda aktiivide vanuse tingimust ega garanteeringuid päritolu ja PPAd peavad seostuma tootmisvaradega, mis on võetud kasutusse või on läbinud olulise renoveerimise, mis pikendab nende tööea mitte rohkem kui 10 aastat enne aruandeaastat; see on ka osa vastusest hr. Krügler Jutta Paulusele aitäh väga palju, arvan, et olen sellele juba pisut vastanud, päritolu ja ka aruandluskohustus on osa liikmesriikide turuvalvetegevusest, seega peavad liikmesriigid tegutsema, see on turutööriist, nii et me tahame tõesti liikmesriike turuvalveasutuste kaudu tegutsema motiveerida Arvan teised elemendid, mida käsitleti – asukoht, töötingimused –, on olulised, kuid see silt puudutab eelkõige jätkusuutlikkust, nagu ma alguses ütlesin. Andmekeskuste asukoha kohta on muidki kriteeriume, kuid see hõlmab energiatarnet ja loomulikult töötingimusi. suurem pilti, ja see on meie ettepanek märgistamiseks on osa sellest CADA-st sellest pilve- ja AI-paketist, mille me Komisioonina esitasime, mis on veidi laiem, sest see hõlmab andmesouveräniteeti ja teisi aspekte, kuid võibolla ma ei vastanud küsimusele täielikult. Küsimus oli pigem, mis härra
Sawyer oli juba varem öelnud, et kooskõlaline asukoht on erinev hüpermahtsaltimest, küsis ta. Ette paluma veel ühe vooru, nii et olete lõpetanud? Hästi, tänan vastuste eest ja läheme järgmise vooru kõnelustesse. Üks minut EPP-i rühmale, nimelt S&D-le, härra Nico González Casares Aitäh, vabandust, kolleeg, ma ei vaadanud, vabandust, nii et esiteks kolleeg Salla, palun, aitäh, aga see pole see voor, millest sa just rääkisid, kas? Jah, veel üks voor, kas jah. jah, jah. Senaatoritel on kaks vooret. Mõlemad on järgmisele küsimusele. Aa, jah, ainult järgmisele küsimusele, jah, ainult järgmisele küsimusele. küsimus, jah, hea, nii et üks täiendav punkt: komisjon on tegelikult öelnud, et see hinnangusüsteem võiks ka tulevikus seadusandlust mõjutada, nagu just mainisite, näiteks pilve- ja tehisintellektiseadus. See teeb sellest eriti oluline, et saaksime algusest peale õiged näpunäited. Uus madala heitgaasiga energia tegur tunnustab nii taastuvenergiat kui ka tuumaenergiat, mis on teretulnud areng. Kas Komisjoni saab kinnitada, et tulevased nõuded tunnustavad ka kõiki madala heitgaasiga elektri ressursse, sealhulgas tuumaenergiat, mitte ainult sõltuma peamiselt ainult taastuvatest allikatest, ja veel olulisem: kuidas komisjon tagab, et need sildid ei muutu automaatselt kohustuslike nõueteks ilma asjakohase mõju hindamiseta ja ilma parlamendi kontrollita? Aitäh. Räägin hispaania keeles. Sooviks rõhutada just seda küsimust, mida äsja esitas PP rühmast kolleeg Salas. Arvan, et on oluline tunnustada seda, mida ta ütles madala süsinikdioksiidisisaldusega energiast, sest nagu teame, on iga Euroopa Liidu liikmesriigi energia segudiferents ja leidub riike, mis hetkel ei kasutata tuumaenergiat ja sõltuvad teistest energiaallikatest. erinevad, mis on või ei ole veel roheliseks peetud, seega on see tunnustus madala süsinikdioksiidi emissiooniga energiaallikatele oluline, ja seejärel soovisin pöörduda roheliste poole ja härra Klementi poole, ainult tema 80. aastate kommentaaride tõttu. % andme- ja pilveteenuste koormusest Euroopas on ilmtingimata kellegi käes
välismaised hüperskaaleeruvad ettevõtted soovitavad, et me peaksime paranema ja eemalduma sellest sõltuvusest, milles praegu oleme, aga mõistuspäraselt ei saa me kahe päevaga liikuda sellest, kus oleme, sinna, kuhu tahame jõuda; seda tuleb teha mõistuspäraselt ja headest praktikatest lähtudes. Seetõttu tundub mulle moratoorium veidi keeruline, sest tehnoloogia ei oota. Kui me praegu peataksime andmekeskuste arendamise, siis ei. Mulle tundub, et meie kaotame jälle ühe võidu – tehnoloogia võidu. Aitäh. Aga ma ei mõistnud, et siin on järgmise voor järgmise küsimuste jaoks, aga sestap tahaksin ma küsida: Kas andmekeskus, mis kasutab öösel energiat kivisöest või maagaasist, võib ikka saada rohelise märgi? Nagu ma lugesin, põhineb see märk, mida teie esitate, päritolugarantiiatel ja elektri ostu-müügi lepingutel. mis võimaldavad andmekeskustel tõendada, et nad on ostnud piisavalt taastuvenergiat oma aastase tarbimise katteks. siiski see ei pruugi peegeldada seda, milline on tegelik elektritarnija nende tarbitava elektri puhul. kuidas takistab komisjon seda, et jätkusuutlikkuse silt ei muutuks rohelise pesemise harjutuseks, kus silt saadetised, kus silt Andmekeskused võivad paberil näida rohelised, kuid praktikas sõltuvad nad endiselt tugevalt fossiilkütustest. Aitäh, Paul. Jah, suur aitäh, härra eesistuja. Ma ei olnud moratooriumi nõudnud, see oli Vasak-Riik, kuid võib-olla ei olnud ma piisavalt selge. Minu küsimus oli, et meil on erinevaid andmekeskuste tüüpe, nagu ütles härra Härra Sawyeri sõnul on meil kolokatsioonikeskused, on hüperskaalijad, on tehisintellekti koolitusasutused, ning kõik need andmekeskused või nende andmekeskuste tüübid on erinevaid omadusi, nii et ma arvan, et tema küsimus ja see on tegelikult ka minu oma: Kas komisjon juba mõtleb luua võrdlusmõõdiku süsteemi, mis oleks seotud andmekeskuse tüübiga, sest see oleks tegelikult mõistlik, sest tegelikult ei ole võimalik
võrdlema neid, see on natuke nagu see, mida meil on ökodesaini määruses, kus eristame väikeseid autosid ja suuri autosid, sest suure auto kasutamine nõuab alati rohkem energiat kui väikese auto. See on seega sisuliselt minu küsimus: teie seletusest ei ole ma täielikult aru saanud, miks üks... Kas Te kuulate? Ma ei ole veel aru saanud, miks andmekeskuse operaatoril pole mõju kasutamisele teie seletusest ei ole ma veel aru saanud, miks andmekeskuse operaatoril ei ole mõju jäätunud soojuse kasutamisele, sest ta võib valida asukoha, kus jäätunud soojust saab kasutada, mis on tema tema võimaluste piires ja ma olen kindlasti väga üksmeelel oma kolleegidega, et peaksime tõepoolest edendama Euroopa omanduses ja kontrolli all olevaid andmekeskusi, sest oleme neist sõltuvad ja näeme, mida suudavad teha Ameerika Ühendriigid jah, viimane «jah», palun lõpetamine. Aitäh. Ja siiski räägin veelkord taani keeles. Esimene küsimus on: kui me ei nõua ülearuse soojuse taaskasutamist andmekeskustes, kuidas siis takistame andmekeskuste süstemaatilist paigutamist kohtadesse, kus võib viidata, et ülearuse soojuse taaskasutamine pole võimalik? See on minu meelest oluline küsimus, sest kui andmekeskused paigutatakse sellisel viisil, riskime energia tohutu raiskamisega. ja seda võib rääkida ainult meie energiatõhususest, teine küsimus on: kui moratooriumi ei soovita, kuidas siis tagatakse, et järgnevatel aastatel ei tekkiks hulgaliselt Ameerika omanduses olevatest andmekeskustest, mis ei arvestaks energiatõhususega? See ongi olukord, milles me praegu oleme. Palun, nüüd on sõna teie käes. Vastake järgmisele küsimusele. Palju tänu. Arvan, nagu ma juba ütlesin, et see ettepanek on osa CADA-st ja ma näen, et teil on aruandja või kaasaareandja CADA-le, nii et ma keskendun energiaküljele. Andmekeskuse asukohal on kindlasti erinevaid kriteeriume – üks neist on jääksoojus, aga võivad olla ka teised. Seetõttu otsustasime kasutada siltimist. Me ei saa seda karistada, see on pluss. kindlasti, aga seevastu mõned liikmesriigid või mõned andmekeskuste teenusepakkujad võivad otsustada minna mujale
võrguliides, mis on samuti oluline tegur, või tööjõud, ma arvan, et asukoha suhtes on palju kriteeriume. Mida me Komisjoni tehti? Meil oli juba üks kohtumine ja meil on veel teisi laudkõnelusi, kus ühendame – kui ma nii tohin öelda – digitaalse ja energia poole, nii et ülekandevõrgu operaatorid, andmekeskuste pakkujad, ettevõtted jne ja loomulikult liikmesriigid, et nad vestleksid asukohakriteeriumite üle enne, kui nad asuvad, ja teaksid näiteks, et jäätõrva on oluline kriteerium. Aga rohkem sellest ei otsusta me, kus andmekeskus asub, vaid peegeldame seda sildil. See on üks punkt eri andmetüüpide kohta. See on tõsi, eri tüüpi. andmekeskused eetiketil meie Euroopa lipu all andmekeskuse operaator ja andmekeskuse tüüp x x x x x seal märgitakse välja tüüp ja me ei saa olla erinevaid eetikette erinevate andmekeskuste tüüpide jaoks, kuid on selge, millise tüüpi andmekeskus see on ja te mainisite mõnda, nii et see kajastatakse eetiketil, et inimesed saaksid näha läbipaistvust, kus see asub seal oli ka küsimus jah tuleviku energiaallikate kohta seni nagu ma varem ütlesin taastuvenergia ja tuumaenergia on mainitud seal on ka määramata, mis võib olla kas on muid allikaid? kui vaatame läbi vaatamist kahe aasta pärast, peame seda ümber töötama ja võib-olla olema veidi konkreetsemad või teha seda teisiti; seda teeme aruandes läbivaatamise ajal. Aga praegu on see lihtsaim viis ja see kehtib ka Niels'i küsimuse kohta – tegemist on energia hankimise püüdlustega, mitte tegeliku energia seguga. Nagu te õigesti märkisite ja küsisite, on andmekeskus, GOPPA, tegelikult andmekeskuse püüe hankida ja saada puhast energiat; tegemist ei ole energia seguga, mis oleks selle energiaallika märgistamise aluseks – see põhineb GO ja PPA-l, mis on viis, kuidas seda üldiselt teeme, et tagada selgus ja läbipaistvus. Arvan vastasin enamikule küsimustele, seega palju tänu, me oleme tõesti
ootan teie reaktsiooni ja jah, meil on palju, aha, aha, vabandage, palun, mõned kolleegid soovisid sõna võtta, seega esiteks üks küsimus härrale Nico González Casares. Esiteks korrapunkt: ärge mind kiirustage, palun, mul on üks minut, see on väga oluline debatt, see on päevakorra tipus ja te näete, et see on üks suurimaid komiteesid selles parlamendis. ja ainult mõned liikmed, sest kui pühendame 80% debati ajast koordineerijate ringidele, ei saa teised liikmed rääkida ja nad ei ole siin, nii et me peame seda mõtlema – see on meie endi jaoks, see on debatt meie endi jaoks, ei ole mingit pistmist halastusega, kuid see on reaalsus. Täna on teisipäev hommik, parlamendi kõrgeim kohalolek, ja see on reaalsus. Me tahame selliseid debatte. Me peame mõtlema, mis tegelikult toimub selle teise ringiga ja ring ringi, ilma et teistel liikmetel oleks võimalust rääkida, näete? EPP-s on üks või kaks – suurim rühm saalis. Ma ei süüta neid, kuid sest teised liikmed ei saa rääkida. On ilmne, et me vaja vajame laiemat arutelu Euroopa andmekeskuste paigaldamise kohta. Andmekeskused peavad olema esmalt paigaldatud suveräniteedi tingimustes. Seda ei saavutata selle etiketiga. See ei ole selleks mõeldud, kuid me vajame suveräniteeti, et keegi ei saaks maksta meie andmekeskuste poolt osutatava teenuse eest. Meie anname energia, vee, territooriumi, ning teised võivad meid igal ajal välja lülitada. Sellele peame vastupidama. Aga see pole siin õige koht. Teisalt jätkusuutlikkus — seda püüdis saavutada see etikett, kuid see on juba arutelu poolt ületatud, usaldage mind. See on hea tahteavaldus, kuid see on täiesti vananenud. Miks? Sest see ei taga tegelikku mõju. Selle märgise abil ei saa me teada andmekeskuste tegelikku mõju: ei kogutud tarbitud megavattide, veeliitrite, taastuvatest allikatest saadud megavatttundide ega iga andmekeskuse põhjustatud CO2 heitkoguseid. Seega on see täiesti
see on ületatud ja me peame edasi liikuma millegagi, ma arvan, et komisjonil on üks võimalus miinimumstandardites, miinimumtäitmisstandardites seadusandliku ettepaneku osas ja komisjon arvab või mõistab, et see on aeg kehtestada siduvad Euroopa eesmärgid, et oleks tõesti suveräniteet ja jätkusuutlikkus Vabandage, presidendiproua, palju tänu, aitäh kolleeg, ja nüüd sõna annan proua Katri Kurmunile Aitäh, härra esimees. Kuulates seda arutelu, märkasin, et toimub tohutuid ületarbimisi, mida meie samal viisil näeme, ja pole kahtlust, et me ei toeta uusi tehnoloogiaid ega andmekeskusi. Kuid enamik meist on mures, et nüüd on eesrinnas ameeriklased ja hiinlased ning meie anneme neile palju oma energiavõrke, veeressursse, ja kui lõpuks, lootuses, mingil hetkel eurooplased sellesse turule jõuavad, pole meil enam midagi pakkuda. Ainuüksi mina ja eeldan, et ka minu kolleegid, oleme saanud palju tagasisidet, ning eriti on mures kodanikud artikli 5, lõike 5 kohta samal teemal, mida mainis ka eelmine kõneleja – et need statistikad ei ole nähtavad, paljud tarbimise numbrid on äri saladuste taga peidetud. Miks otsustati seda artiklit 5, lõiget 5 ümber sõnastada just nii ja mitte avalikult, kus kõik peaks avalik olema avalikes küsimustes? Aitäh, proua Sophie Erickson.
sii siis millal teie esitate siduvad nõuded, et tagada, et andmekeskused võtavad vastutuse oma kasvava elektri tarbimise eest? Meil on sellele siin vajadus selge vastuse peale. Tehnoloogia hiigelfirmad laienevad kiiresti, kodumajapidamised ei peaksid maksumaks selle eest, et poliitikud tegutsevad liiga hilja. Tahaksin ka öelda, et me ei saa nimetada andmekeskust jätkusuutlikuks, kui selle ehitavad inimesed töötavad ilma põhivabadusteta ja vahel peaaegu orjapidamislike tingimuste all. Aitäh, aitäh. Ja lõpuks proua Benedetta Scuderi. Grazie presidente, ringrazio la commissione per questo importante dibattito sui data center. Allora, guardando l'etichetta, mi sembra un po' incoerente parlare di un'etichetta sulla sostenibilità se poi la Commissione – come abbiamo detto, come hanno detto anche molti colleghi – ha sottolineato che i dati sui data center sono coperti da segreto. Quindi le comunità locali e le amministrazioni devono sapere soltanto che c'è un'efficienza energetica senza sapere quanta energia viene utilizzata, quanta acqua viene utilizzata, qual è l'impatto reale per quella comunità. E io penso che su questa cosa si debba far chiarezza. Un'altra cosa: come questa etichetta va a informare tutti quei comuni, quelle città, quelle regioni che hanno bisogno di informazioni vere per prendere delle decisioni su quali data center poter dare l'ok? E l'altra cosa è: mi sembra che siamo un po' in ritardo perché arrivare a un'etichetta adesso, quando ci sono migliaia e migliaia e migliaia di richieste da parte di data center – per lo più americani – e non mettere delle regole chiare e dire che la classe G in Europa non si fa, che la classe F in Europa non si fa, abbiamo bisogno di data center sostenibili europei e con regole chiare e un'etichetta mi sembra un passo molto, molto lento con l'accelerazione che invece le big tech hanno. Grazie, grazie, collega. For your answer, please take your time, just to take some time. It's important having short answer, please. Okay. I will be short. Thank you very much. First of all, as I said in the beginning, we act now because we
umbes 3%, 2,5% ja 3% vahel meie Euroopa Liidu elektritarbest läheb keskeltläbi andmekeskuste tarbeks; pärast 2030. aastat see kindlasti kasvab, nii et me tegutseme nüüd selle märgise osas. Meie plaan ja praegu käimasolev avatud konsultatsioon puudutavad järgmist sammu – minimaalsete energiatõhususe standardite kohta. Arvan, et Casaras viitas sellele. julgustame kõiki osalema selle huvirühmade konsultatsioonil, mis kestab kuni 12. detsembrini, ja järgmise aasta alguses, esimeses pooles, oleme valmis esitama ettepaneku andmekeskuste minimaalsete energiatõhususe standardite kohta. Juba kuulame, et huvi on tohutu, nii et oleme valmis tegema järgmise sammu ja esitama selle kohta ettepaneku. Aga täna on tegemist delegeeritud aktiga märgise kohta, mis on esimene samm. Nagu ma ütlesin, oleme valmis, töötame selle kallal, avalik konsultatsioon jätkub, analüüsime kõiki vastuseid ja esitame aasta pärast ettepaneku. Ja nagu näeme, on järgnevad paar aastat loomulikult äärmiselt olulised, sest hinnanguliste stsenaariumite järgi kasvab andmekeskuste arv, nii et see on tõesti väga oluline. Vi viitame artikli 5, paragrahvi 5-le, mis puudutab andmeid, nii et kõik, nagu ma ütlesin, põhineb Energiatõhususe direktiivil, mida me kõik teame, ja see direktiiv kohustab komisjoni avalikustama koondandmeid. Pakume neid teavet välja kahel viisil: avaliku töölauda kaudu, kus jagame kokkuvõtvaid andmeid niipea, kui need on valmis, ja teiseks jagame andmeid aastaraamatute kaudu, mis pakuvad detailset analüüsi teatud numbritest. Nii palju kui võimalik komisjoni poolt Energiatõhususe direktiivi alusel avalikustame koondandmed ja seejärel otsustavad liikmesriigid, milliseid konkreetsemaid andmeid nende andmekeskused avalikustavad. See on kompromiss — liikmesriigid otsustavad ise, kuid me komisjoni poolt kontrollime, kas liikmesriigid on reegleid õigesti rakendanud, ja kui mitte, siis astume sisse. Seega on kohustus Energiatõhususe direktiivi alusel andmeid avalikustada, liikmesriigid vastutavad selle eest, milliseid konkreetsemaid andmeid avalikustada tuleb, kuid me
kontrollida, kas reeglid rakendatakse, ja isegi märgis suurendab juba üksikute andmekeskuste jätkusuutlikkuse läbipaistvust, ning see, nagu ma ütlesin, on selle ettepaneku esimene samm ja eesmärk aitäh aitäh aitäh teie kohaloleku eest teie vastuse eest oli väga huvitav teema ja väga tundlik, seetõttu on meil nii elav debatt nii et läheme punkti nelja ja vabandan kolleegi Stancanelli hilinemise eest ja palun meil on viis minutit missiooniks Indiasse 21.–25. septembrini 2026 annan sõna Rafael Stancanellile delegatsiooni juhina lühikeseks aruandeks missiooni kohta aitäh härra president austatud kolleegid ja suure rõõmuga astun täna välja, et teatan meie komisjoni New Delhi missiooni tulemustest, mis toimus 21.–25. septembril ja mille juhtimise au mulle kätte anti esiteks tahan ma tänada erinevate poliitiliste rühmade kolleege, kes osalesid missioonil ja aitasid kaasa konstruktiivsele ja põhjalikule dialoogile meie india partneritega südamest lähtuva tänu kuulub ka sekretariaadile ja ITRE komisjonile ametnikele ja tõlkidele ning Euroopa Liidu delegatsioonile New Delhis suurepärase korralduse ja väärtusliku toe eest kogu visiidi jooksul missioon võimaldas meil kohtuda oluliste india institutsioonide esindajatega, sealhulgas teadus- ja tehnoloogia-, raske tööstuse ning energia eest vastutavate ministritega ning valitsuse peamise teadusnõustajaga lisaks olid meil otsene dialoog India telekommunikatsiooni reguleerimisvõimu, India tehnoloogiainstituudi, Euroopa ettevõtete Indias föderatsiooni ning Airbusega neist kohtumistest on välja tulnud andmed, mida pean eriti oluliseks India suhtub Euroopa Liitu huvi tundega tegemist on kiiresti kasvava turuga, kus juba tegutseb umbes 6000 Euroopa ettevõtet, mis moodustab olulise majandusliku kohalolu
oluline, mis tõestab meie suhete potentsiaali ja edasise koostöö võimalusi, ka käimasoleva vabakaubanduslepingu kontekstis energia ja tarneohutuse osas. Oleme süvendanud India energiapoliitika prioriteete ja võimalikke koostööalasid Euroopa Liiduga. Arutelust tekkis väga selge järeldus: allikate mitmekesisus on hädavajalik ning energia üleminek ei ole võimalik ilma kolme põhilise elemendita – majandusliku jätkusuutlikkuse, tarneohutuse ja konkurentsivõimeta. Selles kontekstis peab tehnoloogiline neutraliteet olema põhimõte, millest ei ole võimalik kõrvale hiilida. Lisaks arutasime vesinikku – valdkonda, kuhu India investeerib suure ambitsiooniga. See teema jätkub ka India tööstuspartnerite seas muret tekitamas. Rasketööstuse ja terase ministriga räägime ka elektri liikuvuse, akude, ringluse ja kriitiliste toorainete kättesaadavuse perspektiividest. koostöö Indiaga, ka sõlmitud kaubanduslepingu valguses, pakub mõlemale poolele võimalust. Et see aga saaks tõelisi eeliseid toota, peab see põhineda vastastikusele, võrdsele kohtlemisele ja vastavate tootmisvõimsuste kaitsele. Teine oluline arutelu teema oli uurimistöö, innovatsioon ja strateegilised tehnoloogiad. Tulemuseks oli oluline koostööpotentsiaal valdkondades nagu kvanttehnoloogiad, superarvutid, pooljuhid, tehisintellekt, biotehnoloogiad ja kosmos. Erilist huvi pakkus vaidlus India lähenemisest tehisintellektile – strateegia, mis paigutab innovatsiooni keskmesse, eeldab riskide järkjärgulist hinnangut ja kasutab võimalusel olemasolevat normatiivset raamistikku, vältides liigseid ennetavaid piiranguid. Arvan, et ka Euroopas peaksime sellele lähenemisele tähelepanu pöörama. Lõpuks kohtumised
India Euroopa Ettevõtete Föderatsioon ja Airbus võimaldasid meil uurida India turu pakutavaid võimalusi ning lennundussektori laienemise perspektiive, sealhulgas jätkusuutlike kütuste arendamist ja kasutamist. Missioon kinnitas, et Euroopa Liidu ja India koostöö võimalused on konkreetsed ja olulised. Aga nende ärakasutamiseks peab Euroopa Liit pikas perspektiivis väljendama selget ja praktilist tööstuslikku visiooni ja strateegiat. Aitäh tähelepanu eest. Raffaele, ja nüüd võtan sõna. Aitäh, González Casares. Arvan, et missioon oli hea missioon, aitäh sekretariaadi korralduse ja rühmade eest. On selge, et Indias on Euroopa ja India ees võimalused ja need võimalused võivad olla olulised. Peaksime tänama ka India võimude head suhtumist. Arvan, et erinevates tehnoloogia- ja tööstussektorites, energias sektoris on palju võimalusi, kuid nägime ka mõningaid barjääre. Näiteks autode mobiilsuse vallas. Arvan, et on väga protektsionistlikke barjääre, mis puudutavad võimalust sellesse turgu energias sektoris siseneda. Nägime muret mitte ainult energia diplomaatia, vaid ka kliima ja kaubanduse osas. India võimude mure CBAM-i osas on ilmne ja nad loovad süsteemi emissioonide kaubanduse jaoks, mis sarnaneb meie EU ETS-iga, kuid on alguses veidi leebem. See, mis meid üllatab, on see, et nad loovad süsinikuturg tööstusele, mis neid emissioone tekitab, aga mitte nende energiaallikatele. See paneb meid kahtlema, et see süsinikuturg on loodud lihtsalt, et toimida vastu CBAM-ile, mitte kui tõeline vahend Pariisi kokkuleppe täitmiseks artikli 6.3 ja süsinikuturgude ning emissioonide vähendamise osas. Aitäh.
Aitäh. Palju tänu, väga huvitab mind teie seisukoht. Lõpetame selle punkti ja siirdume punkti viiele – missioonile. Atseri. Sloveeniasse, Ljubljanasse 21.–22. septembrini 2026 on meil viis minutit selle punkti jaoks. Ma annan sõna Jens Geierile S&Dst kui delegatsiooni juhilt lühikeseks aruandeks missioonist. Tere, palun. Aitäh, presidendile. Aitäh. Kallid kolleegid, 21.–22. septembrini viis komisjon läbi missiooni Ljubljanasse, et külastada ASE-d, Euroopa Liidu Energeetika Reguleerimise Koostöö Ametit. ASE loodi 2011. aastal, et koordineerida liikmesriikide reguleerijate tööd liidutasandil, toetada üleeuroopaliste võrgustike ja turu reeglite väljatöötamist, edendada konkurentsi ja turu integreerumist ning jälgida turu kuritarvitamise eest. Viimastel aastatel on tema ülesanded kasvanud energia süsteemi ülemineku tõttu. Euroopa Parlament on alati olnud ASE tugev toetaja, mistõttu oli see visiit suurepärane võimalus vahetada praeguse seadusandliku töö kohta ning näha lähedalt, kuidas ASE edendab energia turu edasist integreerumist ja täidab oma järelevalve- ning uurimismandaati. Visiidi käigus andis ametkond meile ülevaate energia turu integreerumise seisust ning viimastest arengutest, mis parandavad selle toimimist. Turu integreerumise eelised, näiteks tugevam vastupidavus ja sotsiaal-majanduslik heaolu, on juba praegu nähtavad. Siiski on väljakutseid alles. Euroopa laiaulatuslike ja regionaalsete projektide edasine rakendamine on oluline, et täielikult ära kasutada turu integreerumise potentsiaali, suurendada elektrienergia turgude tõhusust ja sooritust ning toetada ühiseid eesmärke, nagu energiaühendlikkuse, jätkusuutlikkuse eesmärgid ja tarneohutus. Missiooni oluline eesmärk oli informeerida meie praegust ja tulevast seadusandlikku tööd. Selleks toimusid väärtuslikud vahetused võrgupaketi, võrgumaksude ettepaneku, tuleva energiaohutuspaketi kohta. Arutlesime ka Venemaa gaasi faasi väljaarendamise jälgimise ning ASE vesiniku jälgimise üle. Meie uuendati ka teavet selle kohta, kuidas on täidetud ASE pädevus.
kaks ELi raamistiku rakendamist suurtehingute turu kuritarvitamise avastamiseks ja ärahoidmiseks, 2024. aasta revideerimine ei laiendanud ainult regulatsiooni ulatust, vaid andis ka ASE-le uurimisõigused ja võimaluse tegeleda piiriüleste juhtumitega. Need õigused võimaldavad ASE-l tuvastada potentsiaalsete volituste rikkumiste asjaolusid ja tõhusalt toetada riiklike järelevalveametite rakendusaktiviteete. Kokkuvõttes näitas visiit, et ASE roll kasvab ja et agentuur on keskne integreeritud, läbipaistva ja usaldusväärse energia turu jaoks. Arvan, et sellele kojale peaks jätkama ASE toetamist, sealhulgas vajalike ressurssidega, et täita oma mandaati. Lõpuks tahaksin tänada ASE-d inspireerivate esitluste ja vahetuste eest ning ETA sekretariaati suurepärase korralduse eest. Palju tänu, väga palju tänu, ja nüüd läheme üle ENISA missioonile Ateenas Kreekas 21.–23. septembril 2026. Vabandust, kolleeg, meil on selle punkti jaoks viis minutit. Annan sõna Markéta Gregorovál Rohelistelt delegatsiooni juhina lühikese aruande jaoks. Palju tänu, härra eesistuja, ja kallid kolleegid, nii komitee viis läbi missiooni Ateenas 21.–23. septembril 2026, nagu juba mainiti, ja me keskendusime Liidu küberjulgeoleku tegevustele ning Euroopa Liidu Küberjulgeoleku Agentuuri ja ISA tööle. Missioon oli ajastatud nii, et see langeks kokku meie ITRE tööga nii CSA2 kui ka NIS2 revideerimisel, mille raportöör olen ma juhuslikult. Enne kui lähen meie leidmistele, tahaksin tõesti tänada ITRE sekretariaati missiooni suurepärase korralduse eest. Viljakate arutelude ajal, mida me pidime, vaatasime läbi ENISA mandaadi ja selle panuse ELi küberjulgeoleku raamistiku rakendamisse. Delegatsioonile oli selge, et ENISA pakub ekspertteadmisi, arendab juhendeid ja toetab olulist koostööd liikmesriikide, ELi institutsioonide ja loomulikult laiema küberjulgeolekuühiskonna vahel. ENISA aga
tema on umbes 130 töötajat vastavalt oma personalikavale, NIS2, CRA ja Kübersolidaarsuse akt lisavad ülesandeid, CSA2 lisab veelgi rohkem ja Komisjoni finantsaruande järgi on 2031. aastaks plaanitud 118 täiendavat ametikohta, seega tuleb seda kindlasti tulevikus aruteludes käsitleda. Samuti räägiti muutustest ja arengutest küberohtude keskkonnas – küberpettusteeskond, hajutatud teenusekeeldumisrünnakud, tarneahela haavatavused ja tarkvarahaavatavuste ärakasutamine jätavad endiselt olulisi riske. Kunstliku Intellekti kasvav kasutamine lisab täiesti uue dimensiooni. Teisipäeval arutasime kunstlikku intellekti kui ründevahendit ja sihtmärki. Samal päeval avaldas Enisa oma 2026. aasta ohupildi, kus teatatakse aktiivselt kasutatavast, kunstliku intellekti abil kirjutatud pahavara ning AI abil läbiviidud sissetungist, mis sai pilve keskkonnas administraatoriõigused alla kaheksa minuti jooksul. Enisa juuli paber annab andmed ühe organisatsiooni kohta – esimeses kvartalis 2025 leiti umbes 80 haavatavust ja esimeses kvartalis 2026 umbes 500, ning nüüdseks leitakse uuemate tööriistadega päevas umbes 500 haavatavust alates augusti algusest. Komisjoni võib AI seaduse alusel hinnata üldotstarbelisi AI-mudeleid süsteemse riskiga, kuid Liidul puuduvad sellise hinnangu tegemiseks vajalikud töötajad – teaduslik panel annab ainult nõu. 7. juuli tegevuskava annab Enisale viis üheksast põhitegevusest, kuid ükski neist ei ole õiguslik ülesanne. Enisa tööprogrammis puudub eraldi eelarveliin kunstlikule intellektile ja loodan, et seda saame CSA2 failis korrigeerida. See missioon kinnitas mulle mitmeid asju – küberjulgeolek läbib hetkel monumentaalset muutust ja see muutumine nõuab, et rahastaksime ja arendaksime Enisa ulatust ja ülesandeid. Samuti on CSA2 just praegu selle jaoks õige koht ja loodan, et minu kolleegid pärast seda missiooni näevad seda samamoodi. Tänan teid, jah, olgem teadlikumad. Palju tänu ja nüüd läheme punkti seitse – muudetud määruse eelnõu Kriitiliste Toorainete Akti kohta. Meil on viis minutit, kuid meie kolleeg härra Chahim ei saa siin olla, seega palus ta mulle teile teate edasi anda
komiteele, nii et esimene kolmiknõupidamine kriitiliste toorainete seadusega suunatud muutmise kohta toimus Iirimaa eesistumise ajal, kus suursaadik Kate Moran esindas Nõukogu täidesaatvat asepresidendi ametikohta, mis esindab Komisjoni, ning härra Chahim, kes juhtis parlamendi läbirääkimismeeskonda ja oli aruandekandja, tervitas nõukogu konstruktiivset lähenemist ja rõhutas, et sihtmärgipüstitatud paranduste erinevused tunduvad suhteliselt piiratud, võimaldades olulist edasiminekut tehnilisel tasandil. Ta rõhutas, et failil on kaks põhisuunda: sihtmärgipüstitatud parandused ja Euroopa kriitiliste toorainete keskuse loomine. Parlament püüab jõuda kogu direktiivi revideerimisele ja Euroopa kriitiliste toorainete keskuse loomisele aasta lõpuks ilma edasiste viivitusteta. Justifitseerides kriitiliste toorainete keskust, kordas parlament toetust iseseisvale detsentraliseeritud struktuurile, väites, et see on kõige sobivam struktuur operatiivse stabiilsuse, rahastamise ja demokraatliku vastutuse tagamiseks, eriti turu ja sekkumisalaste tegevuste osas. Aruandekandja tõi lisaks välja ettepanekud juhtimisnõukogu moodustamiseks, kiireloomulise juhtkomitee, sidusrühmade kaasamiseks ning kahe miljardi euro suuruse kriitiliste toorainete fondi loomiseks. Nõukogu kinnitas oma pühendumise revideerimisele, kuid rõhutas, et tema mandaati kriitiliste toorainete keskuse osas tuleb veel arendada. See nõudis põhjalikumat kulude ja eeliste ning võimalike juhtimisstruktuuride hinnangu esitamist ja palus komisjonil esitada vajalikku teavet võimalikult kiiresti. Komisjoni esindaja tervitas läbirääkimiste kiiret algust ja rõhutas paindlikkuse säilitamise, täiendavate administratiivkoormuste vältimise ning mitmekesisuse ja kriisireageerimise tõhusa tööriistade tagamise tähtsust. Kriitiliste toorainete keskuse osas avaldas see valmisolekut töötada lahenduse nimel, austades institutsionaalseid pädevusi ja järgmisi mitme aasta raamprogrammi läbirääkimisi. Järgmiseks on tehnilised kohtumised määratud 11., 18. ja 20. novembrile.
planeeritud 9. detsembrile, nii see on kõik. Teine küsimus, nii saame liikuda punkti kaheksa juurde – vaidluste vahetamine Marco Mishmashiga, BEREC-i 2026. aasta esimehega, Alejandra (Alejandra) Turiaga Gandiniga, BEREC-i 2027. aasta esimehega, ja dr. Verena Weberiga, BEREC-i toetusagentuuri direktoriga – Euroopa elektroonilise side reguleerijate organismiga, veel üks väga tundlik teema, nii tänan, tere, tahaksin nii need olulised külalised tervitada, suur aitäh, et võtsite meie kutse vastu. Meil on umbes tund aega selle aastase vaidluste vahetuse jaoks, pärast külaliste avakõnesid alustame esimese vooru koordinaatorite või nende esindajatega – kaks minutit igaühel, seejärel jätkame saali küsimustega – üks minut igaühel. Palun kõiki liikmeid, kes soovivad sõna võtta, panna oma nimelauad nii nagu tavaks, aja võimaldamisel. Luban liikmetel, kes soovivad järgmise küsimuse esitada, seda teha. Tahaks kõigile, sealhulgas külalistele, meeles tuletada, et hoida kinni määratud ajast. Nüüd annan sõna hr. Mishmashile, seejärel pr. Turiaga Gandinile ja dr. Weberile seitsme minuti pikkusteks avakõnedeks. Sõna on teie käes. Aitäh, härra eesistuja. Järgmine slaid, nii et lühidalt tutvustada täna päeva päevakorda. Esiteks mõned sõnad BEREC-ist ja BEREC-i büroost, seejärel esitleb Alejandra, meie tulevane esimees, BEREC-i tööd aastal 2027, seejärel esitleb Verena Weber, BEREC-i büroo direktor, ja mina esitleme meie DNA hinnangu. Järgmine slaid, palun. BEREC ja BEREC-i büroo. Järgmine slaid. Miks on BEREC nii oluline? Meie töö seisneb selles, et digitaalne siseturgu saaks praktikas toimima ja tagada, et Euroopa reeglid muunduksid reaalseteks eelisteks lõppkasutajatele ja ettevõtetele. See tähendab taskukohast ühenduvust, „roamingut nagu kodus“, madalaid hinnaga kõne- ja sõnumiteenuseid EL-is, valikut ja õiglast kohtlemist, avatud interneti juurdepääsu ja tugevaid tarbijate õigusi. See tähendab töökindlaid kaasaegseid võrke, mis toetavad kiudoptilise leviku arendamist, sujuvat üleminekut vaskvõrkudelt ja lõpuks turvalist digitaalset ruumi.
taristu, mis koosneb vastupidavatest võrkudest ja uutest tehnoloogiatest – nii saab Barack tegelikult Euroopa kodanikele ja ettevõtetele kasu. Aga seda ei juhtu iseenesest. Selleks on vaja sõltumatut regulatiivset ekspertiisi, tugevat koostööd rahvuslike regulatsioonivõimude vahel ning järjepidevaid regulatsioonipraktikaid kogu Euroopa Liidus. Ja seetõttu töötame kahetasandilises struktuuris. Nagu meie esimees ütles, annab Barack sõltumatut regulatiivset ekspertiisi, ning Baraki büroo – see on ELi asutus, mis pakub Barakile professionaalset ja administratiivset toe ning tagab tema operatiivse järjepidevuse. Nii tagame me koos, et regulatsioon muundatakse paremaks ühenduvuseks ja igapäevaseks kasuks Euroopa Liidu kodanikele. Järgmine slaid, palun. Barack töötab kuni 2027. aastani. Alejandra, palun. Suur aitäh. Suur aitäh kõigile, et tulite siia. Ma räägin mõnedest teemadest ja ideedest, kuidas meie otsene töö 2027. aastal välja näeb. Järgmine slaid, palun. Digitaalne sektor on kriitiline Euroopa konkurentsivõime, innovatsiooni, turvalisuse ja digitaalse suveräniteedi jaoks, samuti siseturu jaoks – ja lõpuks meie kodanike heaolu nimel, ühendades kõigi ekspertide teadmised ja kogemused, sadade inimeste Barakis, aitame mõista, kuidas areneb digitaalne turg ja tehnoloogiad. Samuti tuvastame tekkivaid väljakutseid ja seda, millised on kõige sobilikumad meetmed, mida peaks rakendama eelistuspõhistes poliitikas. Nagu teate, on Barak kohustatud tegutsema Euroopa institutsioonide nõustamisrühmana, seetõttu oleme siin ja oleme valmis teid aitama. Laseke mulle tõsta esile mõningaid alasid, milles Baraki töö 2027. aastal on eriti oluline selle komisjoni prioriteetide ja seadusandliku tegevuse jaoks. Esiteks on Barak analüüsinud ja esitanud oma ettepaneku digitaalsete võrkude seaduse kohta, mida hiljem esitab Baraki esimees. Teiseks on meil digitaalne „omnibus“ pakett.
Digitaalse sobivuse akt – see on digitaalse sobivuse kontroll, mis pakub võimalust uurida, kuidas Euroopa Liidu digitaalse õigustiku erinevad elemendid omavahel kooseksisteerivad, tuvastada duplikatsioone, eemaldada liigne ja lihtsustada reegleid. Barák toetab järjepidevuse ja harmoneerituse eesmärki, et tagada reguleeriva koherentsuse ja lihtsustada vastavust. Barák võib muuhulgas toetada järjepidevuse analüüsi digitaalse õigustiku raames, näiteks määratluste ja juhtimise osas – need on äärmiselt olulised teemad, mida kontrollime digitaalse sobivuse kontrollis, digitaalses omnibusis ja ka DNK-s. Tasub märkida, nagu teiegi teate, et diskussioonid Digitaalse võrgu akti ja digitaalse omnibusese kohta toimuvad paralleelselt. Selles kontekstis pean rõhutama, et Barák on esitanud sisendit pilveteenuste vahetamise ja portatavuse sätete osas. Seetõttu palume, et digitaalne omnibus ametlikult tunnustaks Baráki rolli rahvuslike asutuste koordineerimisel ja toetamisel nende kahe elemendi – vahetamise ja portatavuse sätete rakendamisel, mis on praegu sisaldatud Andmeaktis ja peaksid olema ka digitaalses omnibusis. Lisaks sellele osaleb Barák praegu Komisjoni hinnangu andmisel roamingu ja piirideülese kommunikatsiooni regulatsiooni kohta Euroopa Liidus. Mõlemad ülevaated tuleb lõpetada 2027. aasta juuniks. See on võimalus uurida, kuidas need regulatsioonid praktikas toimivad ja kas nad vajavad uuendamist. Barák annab oma tehnilise ekspertiisi, et informeerida Komisjoni hinnangut ja tulevasi poliitikakujunduse otsuseid. Lõpuks on veel üks oluline sektoriaalne määrus ja dosjeer Küberturvalisuse akt 2. Barák toetab Euroopa digitaalse infrastruktuuri turvalisuse ja vastupidavuse tugevdamise eesmärki. Küberturvalisuse meetmed mõjutavad otseselt elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid, sealhulgas võrgu rakendamist, tarnete valikut, investeeringuid ja operatiivset vastupidavust. Seega on oluline, et raamistik saavutaks sobiva tasakaalu.
turvalisuse eesmärkide vajaduse ja võrgu ning eelkõige operaatorite rakendamise tingimuste vahel. See meetmed peaks olema proportsionaalne ja riskipõhine, arvestama tööstuslikke reaalsusi ning vältima ebavajalikku sõltuvust piiratud arvust tarnijatest. Palun järgmine slaid. Nüüd esile tõstsin lühidalt mõned teemad, mida Barack järgmisel aastal käsitleb. Barack jälgib seega digitaalse ühenduvuse turu arengut, sealhulgas kõiki sellega seotud uuendusi. Sideühenduste satelliitkommunikatsioon on üks näidetest. 2027. aastal uurib Barack satelliitühenduse seadusandlike ja harmoneerimisega seotud väljakutseid, eelkõige seoses seadmetele otsese ühenduse võimaldavate teenustega, mis on praegu väga olulised mitte ainult piirkondade jõudmiseks, kus puudub kiudoptiline kaabel, vaid ka hädaolukordades. Samal ajal tõstab selliste teenuste laiendamine esile seadusandlikke küsimusi nagu litsentside tingimused, spektri haldamine, konkurents, vastupidavus ja satelliit- ning maapealsete võrkude integreerimine. Baraki töö aitab neid küsimusi selgitada. Teiseks alustab Barack ka laia mõttekäigu Euroopa ühtse turu kohta elektrooniliste sidevahendite vallas läbi vahetute koostööpartnerite ja institutsioonidega. Uurime, mida peaks praktiliselt pakkuma hästi toimiv ühtne turg, kas on rahuldamata nõudlus paneuroopalike teenuste järele ning millised stiimulid ja tõkestavad tegurid mõjutavad nende pakkumist. Ja lõpuks kaheksas slaid. Lõpptarbijate heaolu on lõpptarbijate jaoks 2027. aastal Baraki prioriteet. Barack teeb põhjaliku hinnangu sektori lõpptarbijate õiguste toimimisele, võttes arvesse kõiki turu hinnanguid ning tehnilisi ja tehnoloogilisi arenguid. Barack on teadlik ka kasvavatest murettekitavatest tegevustest võrgus. Jätkame tööd sellel alal, ühendades avalikke organid, institutsioonid, huvirühmad ja teenusepakkujad, et tuvastada ja jagada head praktikat.
jagada praktikaid võltsimisega tegelemiseks ja me jälgime loomulikult vananenud tehnoloogiate, nagu 2G ja 3G, järkjärgulist eemaldamist. Need üleminekud vabastavad spektri ja võimaldavad efektiivsemaid võrke, kuid neid tuleb hoolikalt juhtida. Protsess tuleb kohandada uute kasutajate jaoks ja sisaldada asjakohaseid allakirjutatud aktid. Teenuste järjepidevus tuleb tagada, arvestades, et mõned kasutajad võivad endiselt sõltuda vananenud tehnoloogiast, ja uute kommunikatsioonide puhul ei tohi neid katkestada. Kokkuvõttes võib Barek seda komiteed toetada mitmel komplementaarsel viisil: andes tehnilisi tõendeid seadusandlike läbivaatuste jaoks, aitades parandada kooskõla ELi digitaalse raamistiku piires ning tuvastades tekkivaid väljakutseid ühenduvuse ja digitaalsete turgude vallas. Suur aitäh. Aitäh, Alejandra. Järgmine slaid, palun.
selgus selle rakendamise kohta uute teenuste ja tehnoloogiate suhtes järgmine slaid palun. Konkurentsi ja investeeringuid ei tohiks esitada vastandlike eesmärkidena. Barok näeb tõhusat konkurentsi investeeringute, innovatsiooni ja tarbijate heaolu keskse mootorina püsivõrkudes. Raamistikul peab säilima võime tõkete lahendamiseks sagedusala kitsaskohtades. Barok on väljendanud muret lõputu litsentside ja automaatse uuendamise pärast. Barack toetab lõpuks DNA ambitsiooni ja on valmis abistama parlamenti ja nõukogu. Palume proportsionaalset ja tõenduspõhist reformi, tõelisi ühtse turu eeliseid, tugevat lõppkasutaja kaitset, jätkuvat konkurentsi ning sõltumatuid regulaatoreid, kellel on ressursid oma ülesannete täitmiseks. DNA peaks austama riiklike regulaatorite sõltumatust ning igal uuel ülesandel peaks olema vajalikud ressursid. Nüüd annan sõna Baracki büroo direktorile Verenale. Aitäh. Ja nüüd liikume meie viimase slaidi juurde. Tegelikult see slaid viitab meie esitluse algusele. Baracki ja tema büroo roll on kindlustada meie tulevikuvõrkudeühendus kõigile Euroopa kodanikele ja kõigile Euroopa ettevõtetele. Kuna ühenduvus ongi see põhialus, mida me vajame digitaalses maailmas, milles elame, seda vajame ka AI süsteemide jaoks jne. Aga selleks, et seda saavutada, vajame Baracki ja tema büroo jaoks jätkusuutlikku eelarvet, et efektiivselt töötada. Praegu seisame silmitsi väljakutsega, et meie eelarve on võrreldes teiste sarnase suurusega asutustega ebaoluliselt väike. Me oleme praegu hetkel, kus praegune eelarve ei raha enam meie põhitegevust ja kus me ei saa edasi kitsendada piiratud ressursse, et lihtsalt hoida põhitegevuse toimimise võimekust. Tahaks ka tänada teid kõiki ja parlamenti 2027. aasta eelarve ettepaneku eest, kus teie soovitate meie tööks füüsilise ja küberjulgeoleku vallas vajaliku, kuid pisut suuremaks eelarveks.
DNA-le vastupidistamine on tegelikult ainulaadne ja ainus võimalus panna Barzaki eelarve ja büroo kindlamale alusele koos järgmise pikaajalise raamlepinguga, ja seetõttu on DNA-s üks osa, mis on samuti väga oluline, nimelt seadusandliku rahanduse ja digitaalse deklaratsiooni. Seetõttu soovitame me kindlalt teha muudatusi praeguses seadusandliku rahanduse ja digitaalse deklaratsiooni eelnõus, et tagada piisavad vahendid peatükkideks üks, kaks ja kolm, ja see rahastada üldise ELi toetusega mitte tasustatud struktuuri kaudu, mis toob kaasa palju ebakindlust. Seetõttu sooviksime teilt – oleme kuulnud ja õppinud Parlamendilt, et see komisjon, ITRA komisjon, võib eelarvekomisjonilt nõuda seadusandliku rahanduse ja digitaalse deklaratsiooni kohta arvamust. Seetõttu oleksime väga tänulikud, kui saaksite paluda oma kolleegil koostada sellise arvamuse, sest seda pole seni tehtud, arvestades, et eelarve üldsuurus on üsna väike – tavaliselt vaatab eelarvekomisjon läbi vaid dokumentide, mis on üle 100 miljoni, nii et siin on meil probleem, et kogu dokument on ainult 20 miljonit. Siiski oleks teie abi väga hinnatud. Ja lõpetamiseks – et olla väga selged – see suurenenud toetus ei ole mingi suur institutsionaalne kasv, vaid pigem võimaldada efektiivselt täita DNA sätteid pärast seda, kui need on kooskõlastatud kaas-seadusandjate poolt. Me soovime, et te võtaksite meie mandaadi tõsiselt ja saaksite asjad tehtud. Palju tänu. Tänan. Palun võtke midagi, mis on valmis, ja tulge tagasi eesistuja juurde. Aitäh. Aitäh. Läheme siis kolleegi juurde ja EPP nimel härra Pilar de Castillo.
siin selles komitees ainult. Meie prioriteediks peab olema valitsemisraamistiku tagamine, mis on ühtlasi tõhus ja sõltumatu. Selles suhtes esitab komisjoni ettepanek muudatusi praeguses institutsionaalses raamistikus, eelkõige – nagu te teate – lootes digivõrkude büroo ODN laiemate pädevustega. Arvan, et peaksime seda reformi selles konkreetses punktis läbi vaatama lihtsustamise seisukohast. Uus valitsemisraamistik peab vältima institutsionaalseid kordusi. Selles mõttes vajame selget vastutusjaotust, kus BARDEK säilitab oma reguleeriva, nõuande- ja koordineerimisrolli ning ODN annab vajaliku operatiiv- ja haldustuge. Teine konkreetsem teema, nagu ma ütlesin, tahaksin kuulda teie seisukohti digivõrkude seaduse sätete arvu kohta. Nagu te teate, sätestab artikkel 46 Euroopa numbrite strateegia – artikkel 46 komisjoni regulatsiooniettepaneku – komisjon pakub välja Euroopa numbrite strateegia, Euroopa numbrite plaani Barracku nõuannete ja ODN toetusega. Tahaksin tõesti kuulda, mida te selle kohta mõtlete, sest see on ala, mida pole eelnevate debattide ajal päris palju arutatud. Palju tänu, kolleeg. Nüüd sõna on härra Matthias Ecke'il. Aitäh, härra eesistuja. Aitäh Barrackile, Marco Mischmaschile, Alexandra Gandinile ja Verena Weberile, et olete siin. Väga hinnan DNA-teemal ja teistel teie mainitud küsimustel toimunud vahetust, ja on väga hea, et täna toimub see vahetus ITRE-s, sest see puudutab DNA-d, kuid loomulikult ulatub see ka kaugemale. Tahaksin rõhutada mõningaid ideid selle kohta, kuhu elektroonilise side turgu liikuma hakkab ja mida see teie töös tähendab, sest ühelt poolt
läheme maapealsel tasandil kiudmaailma, kus turu struktuur muutub ning pärandinfrastruktuur muutub järjest vähem oluliseks, sest vaskvõrk suletakse välja, meil on isegi selliseks soodustav reguleeriv stiimul. Kiudmaailm parandab kvaliteeti lõppkasutajatele püsivõrgus, kuid DNA võib seda arengut ka edendada. Teisalt mobiilimaailmas on otse seadmesse satelliidiga ühenduvus, te mainisite satelliiti järgnevatel aastatel väljakutseks, kuid see pole enam tulevikustsenaarium, vaid see kaasneb kindla turu struktuuriga. Me teame, et Starlink liigub Euroopas kiiresti ja sõlmib partnerlusi suuremate mobiilioperaatoritega kogu Liidus, samal ajal töötavad nad ka riistvaratootjatega, et tavalised telefonid saaksid otse satelliidiühendust kasutada. Seega nad muutuvad järjest enam väärtusahelas osaliseks. Seega teie seisukohalt, kui me näeme seda massiivset muutust tulevatel aastatel, millised väljakutsed tekivad riiklikel reguleerijatel ja kas on võimalus tugevama Euroopa jõustamisele, et saaksime rohkem kasutada ühtset turgu? sest ühtne turg, meie kõik teame, et see sõltub sellest, mis on selle tegelik kasutamine, mitte ainult abstraktse kontseptsiooni tasemel. Ja teine küsimus oleks, kuidas hinnate suveräänsuse kriteeriume, et neid arvesse võtta? Me räägime sellest nüüd eriti satelliidikommunikatsiooni kontekstis, kuid ma arvan, et see võib ulatuda palju kaugemale, see võib rakenduda näiteks sagedusjaotuste, hulgimüügi juurdepääsuvõimaluste jms osas. Mis on teie arvamus sellest, sest see on muutuv kommunikatsioonikeskkond, mille poole me liikume? Ma arvan, et riiklikud reguleerijad on need, kes seda vaatavad klientide perspektiivist, mis on väga väärtuslik vaatenurk. Aitäh hetkel, meil pole teisi kõnelejaid. Angelica, kui soovid, võid nüüd sõna võtta, nii et see on kõik, aitäh. Aitäh, Frau Vorsitzende.
Kõneleja 3de
Ma, loomuses, võtan selle pakkumise vastu ja sooviksin liituda kahe eelmise kõnelejaga.
Kõneleja 3en
soovin liituda oma kolleegidega, kes on juba sõna võtnud
Kõneleja 3de
Täname väga, et olete täna siin kolmikuna – on imetlusväärne näha, kuidas ametist lahkuvaid ja ametisse astuvaid tegelasi siin Komisjoni töös koostööd teevad; see annab lootust, et töö jätkub väga tõhusalt. Aitäh. Mul on kaks väga konkreetset küsimust. Esimene neist on midagi, mis on mind kuude aega hõivanud, nagu ka meie esimeest, sest töötame kosmose seaduse kallal. Ühenduvus on täiesti keskne, nagu ka teie mainisite, satelliidiühendused. Tahaks teada, kas teiegi olete olnud kosmose seaduse kallal töös, mis on teie arvamus selle kohta. See ei puuduta ainult satelliidioperaatoreid; ulatus on väga lai – see hõlmab ka neid, kes kasutavad peamiselt kosmosest pärinevaid andmeid, teenusepakkujaid, kes kuuluvad kosmose seaduse rakendusala alla ja on osa sellest suurejoonelisest infrastruktuurist. Kas te olete sellesse kaasatud ja kuidas te seda ettepanekut näete, eriti kui kuulame palju kriitikat liikmesriikide poolt? Teine küsimus, mida ma samuti olen oluliseks pidanud: siin Euroopa Parlamendis, erinevate teemadega seotud dokumentide üle arutledes, on teema „Valmistatud Euroopas“ ja „Valmistatud koos Euroopaga“. See puudutab eelkõige digitaalset infrastruktuuri. Meie küsimus on: kui iseseisvad, kui suveräänsed oleme juba praegu? Kui iseseisvad, kui suveräänsed tahaksime olla? Tahaksin teada ka teie hinnangu. Lõpuks, teie olete meie nõuandev organ, nii-öelda. Kas teil on selle kohta mingi arvamus ja millises suunas see liikuma hakkab? Palju tänu.
Kõneleja 3en
Aitäh. Sinule, Angelica, sinu küsimuse eest. Sõna on sinu nimel. Aitäh, härra eesistuja. Esiteks kaks küsimust Pilar de Castillo'lt. Esimene puudutas DNA-d ja juhtimist – kuidas me näeme, et pakutud juhtimismudel võib mõjutada meie sõltumatust. Tegelikult oli esimene pakutud juhtimismudel DNA-lt ja teine juba, milliseid muudatusi ettepanek sisaldab. Seega haldusmuudatused hõlmavad ODN-i juhtkonna ümberkorraldamist ja otsustusprotsesside muutmist BARAK-i juhtimisstruktuuris. Ja tegelikult ei ole meie selle ettepanekuga nõus, sest meie institutsionaalne mudel on põhineb sõltumatute riiklike reguleerijate võrdõiguslikul osalusel, kollektiivsel asjatundlikkusel ja allapoole suunatud otsuste tegemisel, seega muutus haldusnõukogu koosseisu või hääletusmehhanismide nõrgestamine võib seda tasakaalu häirida ja luua riski regulatsiooni sõltumatusele. Mida me siis pakume? Pakume säilitada riiklike reguleerimisorganite võrdõigusliku osaluse, säilitada BERECi otsuste tegemise sõltumatu loomuse ja säilitada ettepanekul olevad kahe kolmandiku hääletusmehhanismid asjakohaste organite jaoks. Lisaks peavad uued volitused, mida on maininud ka BERECi büroo direktor, olema kaasatud vastavate finants- ja inimressurssidega. See on meie seisukoht valitsemise kohta – nimelt numbrimärkimise osas. Numbrimärkimise osas. Komisjon pakub välja uut ELi numbrimärkimise strateegiat ja numbrimärkimise plaani ning rangemaid tingimusi numbrimärkimise ressursside andmiseks ja kasutamiseks. BEREC arvab, et ettepanekul olev raamistik sisse viiks asjatut halduslikku keerukust ilma selge lisaväärtuse demonstreerimiseta. See võib piirata riiklike reguleerimisorganite paindlikkust haruldaste numbrimärkimise ressursside haldamisel, reageerimisel rahvuslikele turutingimustele ja uute pettuste riskidega tegelemisel. Seetõttu on meie ettepanek eemaldada ettepanekul olev ELi numbrimärkimise strateegia ja numbrimärkimise plaan.
need these are articles 46 to and 47 preserve NRI discretion when granting numbering rights particularly to undertaking other than electronic communication providers and also maintain the flexibility in setting conditions for numbering rights including consumer protection and fraud prevention measures and ensure effective cross-border cooperation and enforcements without unnecessary central centralized procedures and the last one is preserve national powers to combat fraud and misuse including the possibility of maintaining higher levels of protection thank you. Thank you very much, I will take the questions regarding switch off indeed switch off procedure that is included in the proposal of the DNA it's quite a challenge procedure we see it in Barack as something that has to be analyzed carefully we of course are in favor. Of promoting this switch off the migration from copper to fiber as we did in in Spain you know with the the first and only country that has completed this switch off procedure and from the Barack perspective we have analyzed the procedure included in the DNA saying that highlighting the need of more flexibility there are part areas in the different member states where fiber would not arrive and so a couple of job will not possible there is a need first of all for state aids in some cases to arrive to remote areas that's very important for Barack as the welfare of a user as I said is is the core and also it would mean satellite as you mentioned also which is one of the most important technologies so far that can can reach the areas that are not achieved by a commercial basis so that's to to things take into account state aid and also fix wireless access which is another technology that can be used for for for access to this remote areas and also we we need the transparency for end users in the copper switch off procedure and in this in this side we had the example of Spain we were pretty much transparent for to all stakeholders to all end users in order to understand which were the steps which were
veebilehel teatati kõik kohalikud muudatused, mis olid suletavad, ja seni on kõik alternatiivsed operaatorid teadnud täpselt, millal oli aeg, mil vasara lülitus välja jõuab, nii et need on need kaks põhiteemat, mida Barroki arvamus sisaldab: esiteks paindlikkus ja teiseks läbipaistvus, läbipaistev kõigi huvirühmadele ja ka lõppkasutajatele, kes on kaasatud väärtusahelasse. See on üks asi, mille kohta te mainisite. Ma tahaks ka satelliidi arengutest rääkida. Me töötame palju satelliittehnoloogiate kallal, sest need on olulised, nagu ma juba ütlesin, selleks, et jõuda kaugematele aladele, kuid nagu te mainisite, on ka mobiilsete operaatorite ja satelliidi vahel järjest rohkem lepinguid. Me jälgime loomulikult neid lepinguid selle eesmärgiga, et konkurents oleks see põhimõte, mida me peame säilitama. Me oleme rahul selle ettepanekuga avada satelliidi jaoks sagedusriba, et ka Euroopa satelliiditeenuste pakkujad saaksid seda kasutada. Nagu te teate, on tegemist 2G sagedusriba avamisega, mis on seotud otse seadmesse suunatud teenusega, mis on olulistel juhtudel juba kasutatud, näiteks Hispaanias olid viimase suve tulekahjud ja kaks aastat tagasi oli DANA, ja nii töötasid operaatorite ja satelliidi vahelised lepingud. Nii et nagu te mainisite, töötame selle kallal ja jälgime neid lepinguid konkurentsi säilitamiseks ja Euroopa operaatorite kaitseks kogu maailma operaatorite eest. Aitäh, aitäh väga. Meil on veel aega, nii et annan sõna komisjoni esindajale. Kuna minu juures on sekretäri liige, kes on väga... A, ja Erica, palun. Jah, ma tahaks teada, kas minu küsimused satelliidi akti ja Euroopa toodetud küsimuste kohta vastatakse ka.
okei, okei. Aitäh. Palju tänu küsimuste eest. Esiteks, Euroopa poolt Euroopa jaoks tehtud küsimused kriitiliste tarnete kohta. Barackis me oleme teadlikud, et kaasaegne telekommunikatsioonivõrk on aluseks kogu ärikeskkonnale, ja sellest vaatenurgast peab see töötama 24 tundi ööpäevas, peab olema töökindel, vastupidav kõigile võimalikele välisest mõjutustele, ja just seetõttu peab see olema ehitatud seadmetest, mis on, nii öelda, töökindlad, töökindlad tarneahelad peavad olema tagatud, ja sellest vaatenurgast peaks risk olema võimalikult madal. Me oleme teadlikud, et seda ei ole võimalik teha ainult Euroopa piires, vaid see peab olema globaalne. On aga väga oluline, et kõik moodsa võrgu elemendid Euroopa võrkudes oleksid, nii öelda, ehitatud võimalikult madala riskiga tarneahelatest. Me toetame seda seisukohta. Aga samuti toetame seda, et kõrge riskiga müüjad peaksid eemaldatama. Samuti on oluline, et see toimuks turu jaoks võimalikult väikeste tagajärgedega, see tähendab, et seda tuleks teha asjakohasel viisil, juba tehtud investeeringud peaks olema säilitatud, see peaks käima koos amortisatsiooniperioodidega, turu mõjud peaksid olema võimalikult väikesed. Kui ma võin midagi lisada pärast seda, mida härra Nibbler küsis, oleme me tähtsa diskussiooni lõpus kosmoseseaduse ja ühenduvuse ning teisalt ka turvalisuse osas. Järgmine punkt on see, et me püstitame Anisale küsimuse: kuidas seisneb ühendatus ja küberjulgeolek Euroopa Liidu seisundis? Need on omavahel seotud, ja seal on midagi, mis on meie kosmoseseaduse selgroog. Me oleme palju arutanud Euroopa tootmise ja autonoomia üle, aga me ei ühine eesmärgiga olla tugev ja autonoomne, kui meil pole ühendatust ja küberjulgeoleku valdkonda. Seega võiks see olla huvitav ka meie jaoks, et seda kaasata, nii teie kui ka teised kolleegid, ning kaasata kaks asutust: nii Baraki kui ka küberjulgeoleku asutused.
turvalisuse, sest et tarvisime paremini aru saada, kuidas saaksime seda kosmoseseadust selles valdkonnas jätkata, seega aitäh, Angelica. Palusin hr. Mishmashil sellel uuesti keskenduda, nii et pühendame sellele aja hiljem, ja nüüd on meil natuke rohkem aega. Aga nagu ma ütlesin, tahaksin midagi valesti öelda — annan sõna Przemysław Kordasiewiczile Digiconnectist. Aitäh, härra eesistuja. Mu nimi öeldi väga õigesti. Kallid daamid ja härrad, kallid Euroopa Parlamendi liikmed ja kallid Baracki ja Baracki büroo esindajad, Euroopa Komisjon töötab tihedalt koostöös Baracki ja Baracki bürooga. Oleme toetanud nende igapäevast tööd ning aitanud ka sisulises töös, tunnustades nende sektoriaalset kogemust ja ekspertiisi. Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku oluliselt tugevdada Baracki ja Baracki bürood, säilitades selle sõltumatuse, seega sõltumatus Euroopa Komisjonist. Digiteenuste seaduse eelnõus pakkus Euroopa Komisjon välja, et varustatakse Baracki ja Baracki büroo uute volitustega, kus nende töö ELi tasandil oleks ELi ühtse turu jaoks kõige kasulikum, näiteks lubaandmete, spektri, valmisoleku, vastupidavuse ja satelliitside valdkonnas. Oleme ka pakkunud lihtsustusi ja olukorra kahekordistamise vältimist nii rahvusvaheliste reguleerimisorganite töö vahel riiklikul tasandil kui ka Baracki ja ODN vahel. Sellest lähtuvalt on oluline tagada, et Baracki ja Baracki bürool oleks piisavalt ressursse, et täita kõiki neid ülesandeid. See kehtib võrdselt nii Digiteenuste seaduse töös kui ka igasugustes teistes eelarvediskussioonides, mida praegu läbivad kaaslegislatiivorganid, ja lõpuks jääb otsus selle koja — Euroopa Parlamendi ja Nõukogu — kätte. Suur aitäh. Suur aitäh, ja meie jah, tahaksin teid väga tänada teie kohaloleku eest, sest teie kõigi olemasolu ongi oluline.
koos ja see on meie jaoks hea märk, aitäh väga, meil on palju asju, mida me peame paremini mõistma ja samuti tegelema MMF-iga ja konkurentsivõime fondiga, sest küsimus Euroopa toetamise kohta, aitäh väga, ja meil see punkt ongi, nii et tahaksin teie kohalviibimise eest tänada, aitäh, aitäh, aitäh, aitäh väga
tere tere
aitäh, seega võime liikuda järgmisse punkti – ENISA esitab Euroopa Liidu Küberjulgeoleku Agenitsus Ühenduse küberjulgeoleku aruannet. See on praegu väga, väga tundlik teema kogu Euroopas, seega sooviksin tervitada härrat Johan Lepassarit, ENISA tegevdirektorit. Tänud, et võtsite vastu meie kutse esitleda Ühenduse küberjulgeoleku aruannet. Meil on selleks aruteluks umbes 45 minutit. Pärast avapresentatatsiooni alustame esimese küsimuste vooruga koordinaatoritelt ja nende esindajatelt, seejärel antakse sõna autorile vastamiseks, kui aega jätkub. Kui aega jääb, jätkame „silmapaistvate küsimustega“. Kõigile meenutan, et kasutage aega – meil on aega, nii palun võtke aega. Nüüd annan sõna härrale Lepassarile 10 minutiks tema esitluseks. Sõna on teie käes, palun.
väärtus vahemikus 0 kuni 100 on 71,53. Mida see tähendab? See tähendab, et meie hinnangul on EL küberturvalisuse osas küps. Arvan, et seda peaksime tõesti tähistama. EL on üks maailma küpsemaid piirkondi küberturvalisuse osas. Mõõdame küpsust liikmesriikide vahel ja võib öelda, et 22 liikmesriiki on küpsed, mis tähendab, et nende indeksitulemused on umbes 70 ringis. Kaks liikmesriiki on arenenud ja kolm liikmesriiki on püstitatud, mis tähendab, et need on veidi madalamal küpsuse tasemest. Kõrgeim tulemus liikmesriigil on 81 ja madalaim 57. See on küpsuse ulatus Liidus. Alates 2024. aastast, nagu me oleme vaadanud viimase aruande kohta küberjulgeolekust Liidus, on loomulikult sektorite üldine küpsus kasvanud, mis on keskmiselt midagi, mida pidada rõõmu tegemise vääriliseks. Paljud neist investeeringutest on ajendatud regulatiivsetest nõuetest, mis pärinevad Liidu poolt seatud raamistikust. Me teostame regulaarseid kontrolli kriitiliste subjektide üle ja need ütlevad meile, et see on peamine põhjus, miks nad investeerivad küberjulgeolekusse. Ilma Parlamendi seadusandliku tööta poleks neid investeeringuid toimunud ja Liidu küpsus poleks sellisel tasemel. Ma arvan, et see on midagi, mida tuleb tähistada. Praegu on rohkem rõhku pandud IKT tarneahela julgeolekule ja toodete julgeolekule, samuti tänu uutele seadusandlikele raamistikule, mille Parlamendi poolt on vastu võetud. Olemas ka püüdnud paremini defineerida küberkriiside juhtimise protsesse Liidus. Siiski tekivad selles ökosüsteemis probleemid. On palju häirimisi ja üks suuremaid häirimisi viimase aasta jooksul on olnud eesliini tehisintellekti võimekuse areng, mis on tõesti mõjutanud kriitiliste subjektide ja liikmesriikide võimet tagada küberjulgeoleku seisundi vastupidavust. Seega, kui vaatame Euroopa Liidu ohupilti 2026. aastaks, hinnatakse Liidu vastu suunatud küberohu taset
märkimisväärne, mis tähendab, et ohuaktoreid esineb olulisel määral ja mitmekesiselt läbi aastate 25 ja 26 ning ohukeskkond ise muutub üha keerukamaks. Osaliselt on see tingitud ka AI-st ja sellest, mida me oleme näinud, nimelt ohuaktoreide võimekus kasutada AI-d oma ründevõimete jaoks. Kui vaatame poliitikamaastikku teiselt poolt, siis see küpsemaks muutumas. Ma arvan, et toimuvad kolm üheaegset trendi: rakendamine, mis tähendab Euroopa Liidu seadustiku rakendamist, mida on välja töötatud eelkõige NIS2 ja CRA, samuti konsolideerimine, mis tähendab, kuidas saaksime konsolideerida seadusandliku raamistiku, ja komisjon on muidugi esitanud seal mitmeid initsiatiive, sealhulgas küberjulgeoleku seaduse (Cyber Security Act) läbivaatamise, mis on agentuuri mandaadi all, ning lihtsustamine, loomaks võimalusi, kuidas potentsiaalselt lihtsustada seadusandlikke protsesse. Palun järgmine slaid, järgmine slaid aitäh järgmine slaid. Seega kus on puudujäägid? Kahjuks ei ole lugu nii roosiline. Ma tahaks alustada küberjulgeoleku oskustest. Küberjulgeolek põhineb inimestel ja küberjulgeoleku ekspertide võimekusel arendada kogukonda, ning seda, mida me oleme jälgelt, on loomulikult kasvav oskuste vahe. Teie näidatud 8% näitab, et oskuste vahe on aastatel 24–25 maailma majandusfoorumi poolt mõõdetud ja see on globaalne oskuste vahe, mitte ainult EL-i. Ja miks on oluline, et me seda mõistaksime? Sest see on globaalne oskuste vahe, sest küberjulgeolek on globaalne tegevus, see ei toimu ainult Liidus. Seega globaalse oskuste vahe laienemine mõjutab ka Liitu, ja lisaks sellele on meil AI, mis seda häirib, nimelt AI nõuab rohkem ja erinevaid oskusi küberjulgeoleku ekspertidelt, ja tihti on tegemist oskustega, mida meil veel pole.
on olemas ka võimalus ja oht, et AI asendab mõningaid oskuste kihte AI agentidega. Teine küsimus, millele ma soovin keskenduda, on haavatavused, vaadeldes IKT ja tarneahela probleeme. AI häirimine on põhjustanud haavatavuste avastamise ja ärakasutamise tohutu eksponentsiaalse kasvamise. Võrreldes eelmise aasta samal kvartaliga on haavatavuste arvu suurenemine olnud 315%. Need on nõrkused, mida leitakse tarkvaras, ja loomulikult on AI võime kiirendada nende avastamist ja ärakasutamist murettekitav ning see seab lisapinge küberkaitse kaitsjatele eriti. Sellest ongi tegemist tehnoloogia poolelt. Teisalt, kui ma vaatan riiklikke strateegiaid, on seal üks suuremaid probleeme riikide vahelised ebasobivused või mittekoordineeritus vastastikku koordineeritud haavatavuste avalikustamise poliitikate osas, mida liikmesriigid oma strateegiates rakendavad. See on veel üks probleem, mis viitab kahele eelpool mainitud teemale, sest kui vastastikku koordineeritud haavatavuste avalikustamise poliitikad riiklikul tasandil ei sobitu, ei suudeta haavatavuste avalikustamist sujuvalt läbi viia ka Liidu tasandil. Lõpuks on seotud ka liikmesriikide intsidentide vastuse meeskondade küpsusetase. Siinkohal sõltume jällegi eelpool mainitud indeksist, mille tulemus on 54, mis on ligikaudu keskmine, kuid see keskmine ei paljasta reaalsust. Liikmesriikide küpsusetase on väga hajutatud – on nii riike, millel on väga kõrge küpsusetase, kuid ka palju riike, mille intsidentide vastuse meeskondade küpsusetase on madalam. See on probleem, kui tuleb liikmesriikide tasemel juhtida haavatavuste haldamist EL-i tasandil. Kõik need väikesed probleemid moodustavad suurema probleemi Liidus, mis vähendab Liidu võimet reageerida ja Liidu vastupidavust suuremates kriisides.
valdkondades ma ütlesin oma esimesel slaidil, et me märkame kriitiliste valdkondade küpsuse kasvamist ja see on tõsi, kuid samal ajal, kui vaadata sügavamalt, on erinevus suurte ja väikeste ettevõtete vahel selles valdkonna sees ja 27% PME-del on raskusi ressursside leidmisega, et investeerida küberjulgeolekusse – 27% PME-dest, kes onki NIS2 direktiivi vaatepunktist eriti olulised. Sooviksin eraldi rõhutada mõningaid valdkondi, mis meie arvates on riskivöös, nagu raudtee-, merendus-, avaliku halduse ja kosmosetööstuse sektorid, kus tegutsejatel, kellel on madalam küpsusetase, on raskusi oma küberjulgeoleku hoidmisega. Viimases slaidis ma näitan, kuidas seda lünka kõrvaldada. Meie nn küberjulgeoleku kompassi abil – teades, kus on lüngad ja mis on meie küpsusetase – koostöös liikmesriikide ja Komisjoni poolt esitame soovitusi, mis pöörduvad tegelikult tähelepanu ristpiirilisele järelevalvele ja teabele jagamisele, püüeldes kõrgema küpsusetaseme poole kriisijuhtimise kogukondade ja võrkude osas, rakendades küberjulgeolekut tarneahelas ja investeerides AI oskuste arendamisse. Jätkan selle slaidiga ja olen väga rõõmus vastama kõigile teie küsimustele. Vabandage, kui ma veendan natuke aega, sest teema on väga tundlik ja nii edasi. Kahjuks ei ole siin nii palju kolleege, sest me räägime sellest teemast igal ajal nii meie liikmesriikides kui ka Euroopas ja maailmas üldiselt, nii et see on väga kahju. Seega annan sõna oma kolleegile Angelica Nibblerile esimeses voorus. Jah, aruanne on tegelikult juba pettumust valmistav, kui näha neid lünki, millega me siin silmitsi seisame. Ma tahaks alustada kahe küsimusega. Esiteks, me oleme just näinud, kuidas siin supermarketites külmkapide temperatuure tõsteti, põhjustades suurt kahju – seda juhtus ka
üldiselt nii Rootsis, Soomes, Prantsusmaal, meie juures Saksamaal ja paljudes liikmesriikides olid mõjutatud. Võib-olla saaksite meile näidata, mis juhtub, kui selline juhtum esile kerkib – konkreetne intsident, mis puudutab mitut liikmesriiki? Kuidas aktiveeritakse mehhanismid ja kuidas teie struktuur täpselt töötab? Operatiivsest vaatenurgast, kuidas see teil toimib ja läks see hästi või on veel parandamise võimalusi? Kas teil on sellest näiteks midagi konkreetset õpitud, näiteks et me peaksime selles ja selles vallas veel sammukesi astuma? Teine teema, mida ma sooviksin veidi põhjalikumalt valgustada, on see, et te õigustatult tõstisite esile, kuidas kunstlik intellekt eksponentsiaalselt suurendab võimalusi küberrünnakute sooritamiseks. Mida see konkreetselt tähendab meie poliitikale? Mida peaksime veel tegema? Millised on teie ettepanekud ja kaalutlused? Ja eelkõige, nagu te mainisite, kuidas saame toetada meie väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid? Arvan, et see on üks olulisemaid valdkondi, milles te töötate, ja seetõttu oleksin tänulik, kui saaksite kunstliku intellekti teemat veidi põhjalikumalt valgustada ja võib-olla jagada mõtet seoses eelmise debati kohta, mida just pidime teie kolleegidega Bergist – aitab «Valmistatud Euroopas» meie küberohutuse auke sulgeda või ütlete, et see ei mängi rolli? Aitäh, Angelika, nüüd sõna on härral Geyer, vabandage, ma pean lahkuma, aega? Ja Van der Leij, jah, aitäh väga, härra eesistuja. Sellel nädalal kohtuvad lõpuks meie riikide juhid, et arutada kunstlikku intellekti. Teie aruandes märkasin, et kunstliku intellekti kasvuga kaasneb ka meie küberohutuse haavatavuste suurenemine, ning märkasin, et rohkem kui 10 riiki, arvan ma, pole veel alustanud turvaametnike ametikohtade rakendamisega, mida nad vastavalt peaksid nimetama
Kas Te saaksite veidi rohkem selgitada, millised ohud suurenevad selle puuduliku rakendamise tõttu, kui riiklikud valitsused ei vii ellu AI seadust? Ma annan sõna endale. Teiseks, veel mõned mõtted, mis on samuti Angelica joonel, ma ja auhäälekandja Nibbler oleme väga tegevil Space Actiga ja aruteludes eelnevalt ka Berekuga, on ühenduvus ja küberjulgeolek otseselt seotud – kuidas seda seost veelgi tugevdada? Riskid, mida see Euroopa kannab, arvestades paljusid arhitektuure, paljusid tegevusvaldkondi ja mõningaid probleeme, mis nüüd ei tohi olla ainult liikmesriikide tasemel vaadeldavad, vaid ka Euroopa enda siseriikliku juhtimise tasemel. Teiseks on NIS 2 direktiivi läbivaatamine. Space Acti aruteludes ei ole me otsustanud sekkuda eriseadusega, sest me ei soovinud normatiivset kattuvust. See on siiski teema, mis puudutab seda. Järelikult, mis on teie nõudmised selle direktiivi suhtes? Lõpuks, kolmas punkt: Te rõhutasite Euroopa kompetentsi lõhet ja ka teadlikkuse lõhet – mõnedes riikides on see väga madal, mõnedes on see aga väga teadlik ohtude ohtlikkusest. Millised vahendid on vajalikud selle teema – loomulikult räägin ainult küberjulgeolekust – sidumiseks, nii et oleks ühtlasemad kompetentsid liikmesriikide ja Euroopa ametkondade vahel? Ja kuidas luua ühtlasi ühtlasi ühtseid kompetentse? See on üks viis, kuidas saada Euroopa kodanikeks läbi koolituse. Aitäh. Ma annan teile sõna, aitäh, härra President. Seega alustan auhäälekandja Nibbleriga küsimusega, mida ma pean väga asjakohaseks: mida me võime õppida sellest, mida võib nimetada sihtmärgistatud juhtumite laineks, näiteks külmikute kuritarvitamisel? Ma arvan, et siin on mitmeid aspekte, mida võiks uurida, ja ma alustan tehnilise kihiga ning ütlen: mis oli tegelikult
põhjus, mille kaudu ründajad said seejärel võimaluse ära kasutada. Ja seal oli kaks külge: esiteks see on pääsutõendite haldamine, tootja andis kõigile toodetele vaikimisi parooli, mis on juba selge rikkumine turvalisuse põhimõtte suhtes – turvalisus peaks olema vaikimisi ja disainitud – ja seda on küll Euroopa Liit püüdnud lahendada küberresilientsuse aktiga, mis jõustub 1. detsembrist, kuid need tooted on juba turul. Teiseks oli see haavatavus, mida seejärel ära kasutati. Need kaks asja kombineeruvad ja loomulikult on haavatavuste haldamine ülimalt oluline, kui rääkida toodete vastupidavusest, mis on siseturul käibel. Seega küberresilientsuse akt on minu meelest 20 aastat hilja, kuid parem hilja kui mitte kunagi. Ja selles mõttes usume küberohutuse kogukonnas, et see raamistik tagab vähemalt tulevikus, et meil on siseturul ringluses palju turvalisemad ja vastupidavamad tooted. Probleem on loomulikult see pärand: kuidas tagame, et nii tootjad kui ka meie võtame tarvilikud meetmed kasutusele pärandtoodete puhul, st toodete puhul, mida enam ei toetata? See on üks pool, kus me nägime seda probleemi: kuidas tootja disainis ja hoidis oma toote turvalisust. Teine probleem seisneb selles operatiivses olukorras, kuidas kiiresti informatsiooni vahetati ja jagati liikmesriikide ning vastutavate asutuste vahel, mis on essentially rahvuslikud CERT-id ja siis CERT võrk. Seal oli tegelikult väga tugev teadmiste vahetamine erinevate liikmesriikide vahel, nii et ei saa öelda, et liikmesriigid informatsiooni ei jaganud – seda nad tegid. Küsimus on loomulikult selles, kuidas see informatsioon liigub edasi liikmesriikide asutuste poolt, kuidas see jõuab oluliste sektorite vastavate üksuste teadmisse ja millised meetmed nad
ette võtta selleks, et suurendada nende vastupidavust, ja kas teevad seda ainult suhetes riiklike asutustega või kas on olemas EL-i laiuses erinevate sektorite jaoks infovahetusvõrgustikke, mida nad saaks kasutada? Seal märkameki puudusi. Nii et tegelikult olukorrateadlikkuse osas on see ala, kus võiksid olla püüdlused, et tagada, et informatsioon levitataks kiiremini mitte ainult läbi riiklike kanaleid, vaid ka EL-i tasemel erinevate sektorite vahel. See juhtum oli eriti oluline, sest see näitab, kuidas üksainsa toode, mida peamiselt kasutati loomulikult supermarketite ja toidukaubanduse äris, kuid seda kasutati ka haiglate ja meditsiiniteenuste osutajate poolt – tegemist on erinevate sektoritega, nii et sektoriteülene infovahetus on ka oluline tegur, mida me peaksime uurima, et näha, kuidas saaksime tagada kiirema ja efektiivsema sellise olukorra tuvastamise. Ma arvan, et komisjon on oma vastutusalasse kuuluva mehhanismi ülevaatuses välja pakkunud, et eriti rämpsvara rünnete korral – kuigi tegemist polnud rämpsvara rünnetega, aga oleksime võinud ette kujutada, et sarnaseid meetodeid võidakse kasutada rämpsvara rünnetega seotud ohu korral – on olemas varajaste hoiatuste mehhanism, mille kaudu ENISA saaks potentsiaalselt edastada kogukonnale ja kriitiliste teenuste osutajatele sellist olulist teavet, kuidas kaitsta end, ja jälle koostöös ja koordineeritult riiklike asutustega. Nii et ma arvan, et just sellised mehhanismid, mida komisjon on välja pakkunud, oleksid olulised, et ennetada ja kaitsta Euroopa sellise kriisi kordumise eest tulevikus. AI-teema on loomulikult ka väga asjakohane. Üks põhjustest, miks komisjon loomulikult välja töötas AI-tegevuskava, ongi AI tähtsus.
Kõneleja 1en
Tähelepanu kolmele eriti olulisele valdkonnale. Esiteks kasutamine — loomulikult ka teistega seoses küsimus auväärse liikme poolt – mis seal probleem on? Probleem on loomulikult see, et kasutades AI võimalusi suudavad ründealused väga lihtsalt ja kiiresti leida meie süsteemide nõrkusi, haavatavusi, ja neid ära kasutada, nii saavad nad kiiresti eelise kaitsjate ees. Kaitsjatele ei ole nii lihtne kiiresti rakendada AI agente, et kaitsta oma võrke, sest nad peavad samas tagama ka teenuse turvalisuse ja vastupidavuse. Seega ei pruugi lihtsalt kiirelt patši rakendamine lahendada probleemi või võib isegi suurema probleemi tekitada. Seega on kaitsja selles mängus pidevalt ebasoodsas olukorras. Ja AI võib pikas perspektiivis olla ka võimalus kaitsjale, sest AI võib näiteks aidata tootjatel kontrollida ja kinnitada, et nende toodetel pole enne turule laskmist haavatavusi. Aga lühiajaliselt on see siiski eelkõige ründevaldkonnas. Seega, kus seisneb kriitiline punkt? Esiks peame kasutama neid võimalusi, et kaitsta digitaalses ökosüsteemis ühiseid avalikke hüvesid, milleks on avatud lähtekoodiga tarkvara. Avatud lähtekoodiga on miljoneid raamatkirju, mida kõik tootjad ja teenusepakkujad kasutavad. Ei kõiki neist hooldata. Seega on need hüljatud raamatkirjad, mida kasutatakse, kuid mida ei hooldata, just need on kriitilised. Meil peab olema püüdlus neid turvaliseks muuta. Komisjoni on selles vallas välja töötanud konkreetse tegevuskava, mida järgitakse ja mis koordineeritakse liikmesriikidega, et kindlustada kriitilised avatud lähtekoodiga varad ajas, mis meil on. Aga me ei suuda kaitsta kõike. See nõuab raha ja inimesi, ja seda meil kõigil napib.
Seega on selge, et meil on seal tegemist keeruliste valikute ees. Aga me püüame olla parimal võimalikul viisil kindlad, et Euroopa avaliku halduse teenusepakkujad oleksid selle tormi jaoks paremini ette valmistatud. Teine küsimus on, loomulikult, võimekus. Ja jälle ma järgin AI tegevuskava, öeldes, et komisjon on ette näinud, et on vaja koos ühise uurimiskeskusega luua testimislabor Euroopa üksustele ja ettevõtetele ning kriitiliste teenusepakkujate jaoks, et nad saaksid tulevikus neid võimekusi kasutada ja testida oma tooteid ja teenuseid, tagamaks, et nad saaksid vajadusel juurdepääsu nendele võimalustele. Ja seejärel on, loomulikult, küsimusi, mis jäävad tegevuskavast välja, mis puudutavad rohkem tööstuspoliitikat ja Euroopa võimet luua ökosüsteem, kus Euroopa arendajad saaksid tulevikus samalaadseid võimekusi pakkuda. Seega loodan, et ma ei vastanud ainult härra Niebleri küsimusele, vaid ka auväärsele härrale, kes lahkus. Nüüd, kui tuleme presidendi esitatud küsimustele, väga hea. Maan, meil on aega, nii et ma võtan natuke aega selle arendamiseks. Esiteks, küberjulgeoleku komitees on tõsi, et meil on palju platvorme, võrke ja kogukondi. Küberjulgeolek ei ole lihtne ega, öelgem, sirge tee. See on just seetõttu, et see hõlmab väga paljusid erinevaid valdkondi, tootjaid, uurimisühiskonda, haridustöötajaid jne. Me vajame, et erinevad kogukonnad mängiksid samas mängus, mis on meie jaoks küberjulgeoleku mäng. See nõuab palju koordinatsiooni ja koostööd. See nõuab ka küberjulgeoleku kultuuri loomise meelestust üle kõigi nende asjade. Ma ei ole suur ühtsuse pooldaja, sest ma ei usu, et see on vastus. Aga ma usun kindlasti, et vestlus ja ühise visiooni ning strateegia leidmine on midagi, mis kindlasti aitab. Ja just seal saab Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia olla väga kasulik.
NIS2 ja selle läbivaatamise kohta ei taha ma liiga palju kommenteerida. Ma võin vaid ühte asja avalikustada: minu valijad, kes on riiklikud küberjulgeolekuametid, pärast direktiivi vastuvõtmist tulidki minu juurde peamiselt kaebama, miks direktiiv pole määrus. See oli päris huvitav. Aga ma arvan, et on püüe leida viise, kuidas rakendada ELi küberjulgeoleku raamistikku palju tõhusamal, palju ühtlasemal ja palju koherentsemal viisil. Kas on nüüd vaja eraldi küberjulgeoleku seadusandlust lisaks horisontaalsele kihile? Ma kahtlen. Ja toon vaid mõned näited. Kas on erinevus energia sektori küberjulgeoleku intsidenti teatamise ja näiteks haigla puhul? Intsident tuleb teatada sarnasel viisil. Haavatavust tuleb hallata sarnasel viisil. Muidu arvestades sektorite erinevat konteksti. Seega küberjulgeoleku põhimõtted ei muutu sektoriti. Rakendamine võib muutuda, kuid põhimõtted jäävad samaks. Seetõttu soovitaksime küberjulgeoleku seisukohalt horisontaalset lähenemist küberjulgeolekule, lihtsustatud ja ühetaolist lähenemist põhiliste küberjulgeoleku põhimõtete rakendamiseks, olgu see siis intsidentide teatamine või haavatavuse haldamine. Ja Komisjoni ongi järginud seda lähenemist näiteks digitaalse omnibus paketi raames üheainsa sisselogimispunkti ettepanekuga. Lõpuks oskused. Milliseid tööriistu saame pakkuda? Kui ma vastaks teaks, istuksin tõenäoliselt mitte siin pingil. Oleksin asutanud start-upi ja rakendanud seda teadmist äris. See, mida me seni näinud oleme, on aga jälle see, et see nõuab pingutusi erinevatel tasemetel. Üks tööriistadest, mida me vajame, on seega koordinatsioon ja arusaamine, kuhu me liikume, nii et erinevad tasemed ja erinevad ametid saaksid asjakohaseid otsuseid teha samas raamistikus või ühise visiooni raames.
Seni on nähtud seni, et kuigi järjest rohkem kriitilisi asutusi kriitilistes sektorites – selle asemel, et palkata küberturvalisusspetsialiste – kasutavad nad küberturvalisuse teenuseid pakkuvate hallatavate teenusepakkujate abi. Aga need hallatavad küberturvalisuse teenusepakkujad vajavad aga ise küberturvalisusspetsialiste, et neid teenuseid osutada. Seega on vaja rohkem harmoniseerimist, võib-olla ka rohkem konsolideerumist, et turul oleks sarnased usaldustasemed, nii et saaksime usaldada erinevaid küberturvalisuse teenusepakkujaid. Saaksime usaldada ka erinevaid oskuste sertifitseerimise ja kinnitamise skeeme. Et oleks parem teenuste liikumine üle riigipiiride, parem teenuste osutamine ja kõrgem usaldustase. Sest jälle ei suuda ükski liikmesriik seda üksi teha. Ükski sektor ei suuda seda üksi teha. Selleks on vaja sektoritevahelist ja rahvusvahelist koostööd. Ja oskused on tegelikult see valdkond, kus see koostöö toimub. Seega, kui me ei tea teenusepakkuja oskuste taset teisest liikmesriigist, siis majandus kaalub kahe vahel, kas neid teenuseid kasutada. Seetõttu väheneb vastupidavus. Seetõttu ütleksin, et usaldusraamistikud on üks tööriist oskuste valdkonnas. Ühised kinnitused, sertifitseerimisraamistikud, võib-olla see aitaks.
Kõneleja 2en
Aitäh ka arutelude eest. See võiks tegelikult avada uue debati. Mõned kolleegid soovisid ka sõna võtta. Jah, palun. Gonçalves, sõna on teie käes.
Kõneleja 1en
Aitäh, härra eesistuja, ja parimad soovid. Aitäh ka härra Lapassartile ANISi tegevuse eest. Loodan, et isegi start-up ei pea välja mõtlema, milliseid tööriistu me vajame tulevikus avalikele institutsioonidele. Ja arvan, et selles küsimuses peame tegelema sellega, mis on Euroopa viimaste nädalate jooksul juhtunud. See on teema, millest räägime selles parlamendis korduvalt. Aga need hübriidsed häired on mõjutanud erinevaid riike ja liikmesriike. Supermarketeid, ja arvan, et veelgi olulisemalt verepanku on mõjutanud välised manipuleerimised, mis on põhjustanud olulisi varude kaotusi. Ja mitte unustada mitme Euroopa Liidu lennuvalikutele esitatud võlts pommiähvardusi. Kõik need sündmused liiguvad kahju tekitamise hallis tsoonis ilma, et ületada traditsioonilise konflikti lävi, ja kõik vajavad meie küberturvalisuse tõsist kaalumist. Sellest on juttu olnud viimase aasta jooksul, kuidas ettevõtted tegelikult kohanevad sellega. Aga ma sooviksin teile esitada kolm küsimust. Esiteks, arvestades konkreetselt haavatavusi, mis oleks ANISi kõrgeim prioriteet ja soovitus Euroopa Liidu vastupanuvõime parandamiseks? Teiseks, kas teie arvates seisame seadusandluse puudujäägi ees või on tegemist ainult operatiivtehnoloogia rakendamisega? Ja kolmandaks, kuid mitte vähem tähtis, juhtivate ja kõrgtasemeliste küberjulgeolekuteenuste osas, kas Euroopa sõltub peamiselt välisettevõtjatest või on meie ökosüsteem piisavalt arenenud? Aitäh.
Kõneleja 3en
Aitäh. Proovin vastata esitatud küsimustele. Võib-olla on samal probleemil erinevaid vaatenurki, kust seda vaadata. Olen juba kaasistuja Nieblerile selgitanud asutuse seisukohta turvalisuse suhtes nii disaini kui ka vaikimisi seadistuse osas toodetes, mis liikuvad siseturgul. Küsimus, mille ma arvan, et Kübertugevusakt püstitab tootjate vastutusalasse selgelt ja otse. Muidugi on alasid, kus avalikud võimud nagu ANISA võivad aidata, koostades tootjatele konkreetseid juhiseid, kuidas tagada, et nende tooted oleksid ka turvaliselt disainitud. Äsja avaldasime juhendi tootjatele, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, tooteinseneridele, kes ei ole turvateadlased, kuidas disainida oma tooteid võimalikult turvaliselt ja säilitada seda turvalisust kogu elutsükli vältel. Seega, kui järgite neid samme – ja see pole eriti keeruline –, saate tagada oma toodete mõistliku turvataseme. Vähimalt mõistliku tasemeni vastavalt CRA nõudmisele eneseatesteerimise seisukohast. See on nüüd kriitiline element, sest kõik sõltume sellest, et tootjad rakendaksid disaini turvalisuse kontseptsioone tegelikult praktikas, mitte ainult öelda, et meile meeldib disaini turvalisus, vaid tegelikult seda rakendada. Ja see on võti selleks, kas siseturg saab tulevikus usaldusväärsemaks ja vastupidavamaks või mitte. Seetõttu oleme pannud palju jõupingutusi Euroopa tootjate aitamiseks, loomulikult esmalt, kuid meie juhised on kõigile tasuta ja neid saab rakendada üle maailma. Samuti oleme valmis aitama tehniliste spetsifikatsioonidega, kus tehniline spetsifikatsioon on sisuliselt mingi mini standard. Samuti töötame standardite organisatsioonidega koostöös, et tagada, et standardid oleksid olemas, ja tean, et nüüd tehakse suurt tööd, et tagada kõikide toodete standardite olemasolu.
tootjad saadetakse õigeaegselt. Kui küberresilientsuse määrus jõustub 1. detsembril 2027. Seega on meil võimalusi aidata neid, kuid vastutus jääb siiski tootjatele. Nendele, kes rakendavad, hooldavad ja turule tooteid viivad. Ja loomulikult on meie jaoks kriitiline komponent tarkvara, kui räägime küberohutusest. Toote sees on seega digitaalne element. Seda juhib tarkvara, ja see tarkvara peab olema projekteeritud turvalisel viisil. Seal mängib jälle AI rolli, sest me teame juba, et enamik tarkvarast, enamik koodist, mida tänapäeval kirjutatakse, kirjutatakse AI abil. Seega kasutavad koodiarendajad AI võimalusi koodi kirjutamiseks. Nad võtavad ka komponente teistest allikatest, ja samuti on oluline teada, kuidas kasutada turvaliselt AI võimalusi turvalise koodi kirjutamiseks. See on veel üks valdkond, kus agentuur võib aidata ja on juba välja töötanud juhised. Seega praegu käin läbi reklaamikampaaniat, kuid vaadake tõesti ANISA veebilehte, kui olete koodija või tootja. Mis meil puudu on – seadusandlus või selle rakendamine? minu arvates, seadusandluse osas tundub ja me jälgime ka küberohutuse seisukorra aruandes, et seadusandlik ja poliitiline raamistik on enam-vähem täielik. Selgete aukude ei ole. loomulikult, kuna ökosüsteemid muutuvad ja on pidevas arengus, tuleb aeg-ajalt lisada konkreetsemaid elemente. seda, mida me saame teha, on konsolideerimine ja lihtsustamine. ma arvan, et ma ei suuda seda piisavalt sageli öelda, kuid ma usun tõesti, et ei ole a. erinevat viisi intsidenti või haavatavust teatamiseks võrreldes sektoritega. me ei vaja 20, 30, 40 erinevat viisi seda tegemiseks. on üks lihtne viis ja see lihtne viis peaks töötama. ja ma tahaksin ka viidata Euroopa Kontrollikojale kuulu aruandele, mis avaldati paar nädalat tagasi, kus öeldi, et intsidentide teatamise raamistik, olukorrateadlikkuse raamistik, Euroopa mootor, mis on loodud
Selles on liiva. Seega ei saa see sujuvalt töötada. Ja osa liivast on loomulikult erinevad viisid, kuidas asju rakendatakse, erinevad mõisted. Seega on seadusliku raamistiku lihtsustamine väga oluline ajend. Samuti konsolideerimine, et paremini aru saada, kes on vastutav ja kes peaks seda hooldama. Aga peamine jõupingutus peaks suunatud olema selle rakendamisele, mida oleme juba kehtestanud. Veendum, et see tõesti mõjuks maapealselt. Ja just siin astub ANISA sisse ning ma olen hea meelega agentuuri juhina ka ise sisse astuma, et toetada liikmesriike raamistiku rakendamisel, toetada tootjate rakendamisel seaduslikku raamistikku, aga ka toetada kriitilisi üksusi ja kriitilisi sektoreid NS2 all. Et nad rakendaksid seaduslikku raamistikku tõhusal viisil. Viimases osas ma midagi kiiruga märganud, aga ei suuda ise oma kirja lugeda, nii et vabandust väljanägemise pärast.
Kõneleja 2en
Jah, vabandust, küberjulgeoleku teenused peavad olema prioriteetsed ja tõsiselt võetavad, olenemata sellest, kas teie arvates oleme juba arendanud enda võrgu või sõltume peamiselt välisettevõtjast.
Kõneleja 3en
Nõnda ongi, seega on seda võimalik vaadata kahel viisil. Ma arvan, et see sõltub ka teenustest, kuid ANISA haldab ka Euroopa Komisjoni nimel kübervaru. Ja viis, kuidas me kübervaru haldame, on essentially järgmine: Me teeme koostööd usaldatud haldatud küberohutuse teenusepakkujatega, nii et kui liikmesriigid tunnevad, et vajavad abi konkreetsete sündmuste lahendamiseks või soovivad tõsta kriitiliste subjektide vastupanuvõimet, mis nende enda ohu- ja riskihinnangu järgi on rünnakute sihtmärgid, siis pöörameme erasektori teenusepakkujate poole, kes aitavad neil liikmesriikidel. Kõik need erasektori teenusepakkujad, kellega me koostööd teeme, on Euroopa omanduses ja kontrolli all. Seega kasutame Euroopa maksumaksjate raha Euroopa ettevõtetele, et aidata Euroopa ettevõtteid. Ja me ei ole näinud, et oleks oluline turu lünk, et puuduks konkreetne teenus Euroopa võimekusega. Seega võib ma öelda, et selle alusel ei näe ma selles konkreetses valdkonnas mingeid vaadeldavaid puudujääke. Teadlikult on meil teisedki võimalikud valdkonnad, kus tuleb kindlustada, et Euroopal oleks piisavad võimekused, kas see tähendab, et oleks piisavalt arvutusvõimsust, et kasutada tegelikult eesliini tehisintellektimudeleid, või et need mudelid ise Euroopa sees välja töötada. See on veel üks teenuste kiht, kuhu ANISA praegu eriti ei sekku. Aga loomulikult läbi tehisintellekti tegevuskava paneme me nüüd koos Ühise Teadusasutusega kokku testimislabori, mis annab meile teavet selle kohta, millised võimekused on ja kui kaugele peab Euroopa turg arengut tegema.
Kõneleja 1en
Täname väga. Selles huvitava vaidluskäigu eest, kui keegi ei soovi midagi juurde öelda, oleme lõpetanud oma komitee hommikusesse istungit ja näeme pärastlõunal jälle. Suur tänu.
Kõneleja 2en
Aitäh.