Päevakorras
- 1Päevakorra kinnitamine
- 2Esimehe teadaanded
- Aruandlus komisjoni tagasi
- 3Protokolli kinnitamine
- 4Tööruhm Digimarketide määruse (DMA) rakendamise kohta
- 5Väikeettevõtted ja ELi väikeettevõtete test praktikas: tõhusus ja puudused• Uuringu esitlus
- Töötuba
- 6Digitaalse õigluse akt: kuidas tõhusalt kaitsta tarbijaid veebis, säilitades ühtlase koostöö olemasoleva seadusandlusega?
- 7Naised tarbijatena: soolise kallutatuse ja ebaausate kommertspraktikate vastane võitlus
- 8IMCO 2026: Avaliku arvamuse ülevaade• Vaidluste vahetamine
- *** Elektrooniline hääletus ***
- 9Määruste muutmine (EL) 2016/679, (EL) 2018/1724, (EL) 2018/1725, (EL) 2023/2854 ja direktiivide 2002/58/EÜ, (EL) 2022/2555 ja (EL) 2022/2557 muutmine digitaalse seadusandlusraamistiku lihtsustamiseks ja määruste (EL) 2018/1807, (EL) 2019/1150, (EL) 2022/868 ning direktiivi (EL) 2019/1024 tühistamine (Digitaalne ömnibus)***I 2025/0360(COD) COM(2025)0837 - C10-0303/2025
- 10Määruste muutmine (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746 meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostiliste meditsiiniseadmete reeglite lihtsustamise ja koormuse vähendamise osas ning määruse (EL) 2022/123 muutmine Euroopa Ravimiameti ekspertnõukogude meditsiiniseadmete osas toetamise ja määruse (EL) 2024/1689 muutmine selle I lisas nimetatud Euroopa ühtlustamise seadusandluse nimekirja osas***I 2025/0404(COD) COM(2025)1023 - C10-0360/2025
- 11Direktiivi (EL) 2022/2555 muutmine lihtsustamise meetmete ja [Küberjulgeoleku seaduse ettepaneku 2]ga vastavusse viimise osas***I 2026/0012(COD) COM(2026)0013 - C10-0016/2026
- 12Euroopa Liidu Küberjulgeoleku Amet (ENISA), ELi küberjulgeoleku sertifitseerimise raamistik ja IKT tarneahela julgeolek ning määruse (EL) 2019/881 tühistamine (Küberjulgeoleku akt 2)***I 2026/0011(COD) COM(2026)0011 - C10-0015/2026
- 13ELi laste akt (EU KIDS Act)***I 2026/0286(COD) COM(2026)0681 - C10-0225/2026
- 14Ebaseaduslikud ja ohtlikud tooted, mis jõuavad Ühtsele Turgule• Vaidluste vahetamine Belgia ja Poola tolliametitega
- *** Salajane istung ***
- 15Koordinaatorite kohtumine
- ------
- 16Standardiseerimise määrus***I 2026/0307(COD) COM(2026)0780 - C10-0255/2026
- 17ELi strateegia saartele ja välispiirkondadele: mõju Ühtsele Turgule• Vaidluste vahetamine
- 18Professionaalsete kvalifikatsioonide tunnustamise menetluste digitaliseerimine***I 2026/0273(COD) COM(2026)0995 - C10-0223/2026
- 19Poliitilise reklaami läbipaistvus ja sihtimine• Kontrollistung
- 20EDASI LÜKATUD: Täiustatud tehisintellekti süsteemid: võimalused ja väljakutsed digitaalse ühtse turu ja tarbijakaitse jaoks• Vaidluste vahetamine
- 21Muud küsimused
- 22Järgmise istungi kuupäev
Kõneleja 2en
Tere, tervist kõigile. Head päeva. Alustame, sest kell on viis minutit üle. Aga mina, sest ma olen väga väsinud, räägin rumeenia keeles. Palun, et kuulata a-d.
Kõneleja 2ro
Kas sa oled päevakorra saanud? Ma ei loe seda uuesti ette. Kui olete nõus, võime otse päevakorda minna. Lisaks on liikmetele teatatud tõlketeenusest, mida kasutame, ja tänan tõlgid. Meil on tõlge paljudesse keeltesse. Palun kuulake mind. Kui teil on see emakeeles lihtne. Ma meenutan teile, et meie istung on internetis eetris. See on saadaval ka tahvelarvutil ja sülearvutil. Hääletusüsteem on homme saadaval. Täna ei toimu hääletamist, hääletamine on võimalik ainult koosolekutoas. Seega on teil vaja oma hääletuskaarte. Ma võin teid teavitada, et juba algusest peale on meil mõned tähtaegadeks muudatusettepanekutele, nimelt on 11. novembril tähtaeg CIPSACTi aruandele. Kas härra Paulius Sodagar oleks nii hea ja avaldaks oma arvamust?
Kõneleja 2en
Ma ei tea, kas see on õige
Kõneleja 2ro
kas või mitte, ja 12. novembril on meil ka tähtaeg multimodaalse broneerimise ja reisijate kaitse aruande kohta raudteetranspordis ühe pileti osas; arvamuse aruande esitaja on härra Cosma, härra Cosma Zlotovski ECR-ist. Meil on päevakorra esimene punkt. Meil on koos töörühma esimees digimarketide akti rakendamise alal, härra Andreas Schwab. Ja loomulikult on meie täna esimese päevakorra punkti jaoks palunud grupi esimehel esitleda aruannet 4. novembril sel aastal toimunud kohtumise kohta, kõigest viie minuti jooksul.
Kõneleja 1en
Andreas, ma palun.
Barry AndrewsRenewde
Aga, aitäh väga, härra eesistuja. Ma olen ka väsinud, seepärast räägin saksa keeles. Aga teema kohta olen ma muidugi ka rõõmsalt valmis inglise keeles kokku võtma. Kui ma teie sõnu õigesti mõistan, härra eesistuja, mul on viis minutit ja kuna ma olen praegu ainus kohalolev liige, võtan endale vabaduse seda juhtuda tähelepanu pöörata. Muidugi rõõmustan, et teie, härra eesistuja, juhatate seda istungit. Aga kaasaegse kaubanduse seadusega töörühma viimasel koosolekul, DMA töörühmal, osalejate arv oli üsna madal, hoolimata huvitavast arutelust. Ja nii peame meie kõik koos, kindlasti ka eesistuja ja koordinaatoritega, mõtlema, kuidas saame jätkata tööd töörühmades.
Barry AndrewsRenewen
Siiski olen väga rõõmus, et saan aruandeks anda eelmisel nädalal toimunud kohtumisest. Viimane töögrupp digitaalarvete määruse (DMA) kohta toimus eelmise nädala kolmapäeval. See keskendus Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide lähenemise võrdlemisele konkureerimisele digitaalsetel turgudel. Sarnasel suunas, kuid erinevate vahendite ja tööriistadega, rõhuasetusega eelkõige jõustamisele ja abinõudele. Mõlemad pooled, st Ameerika Ühendriigid ja EL – sest Euroopa Komisjon oli kohal ning ka Ameerika Ühendriikide osariikide peaprokuröride esindajad –, mõlemad pooled jagavad ühist eesmärki, ja see on see, et turud peavad jääma vastastikku konkurentsivõimeliseks ja kasutajatel peab olema tõeline valik. Teame, et tööriistad on erinevad. Euroopa kombineerib eelnevat regulatsiooni DMA kaudu traditsioonilise konkurentsi rakendamise lähenemisega. Ameerika Ühendriigid sõltuvad peamiselt üksikute juhtumite lahendamisel antudõiguse alusel läbi kohtumenetluste, mida üha enam juhivad kohtud ja riiklikud ametid. Riigivõimud, sest ka neil on palju võimalusi alustada menetlusi, mida minevikus on korraldatud ka föderaaltasandil, kuid praegu on föderaaltasandil teatud Trumpi „pudeli kaela“ tõttu nähtavasti seal vähem tegevust. Läbi rääkigu veidi üksikasjadest. Tulemused näivad samuti erinevat. Euroopas on avalikustatud DMA ja komisjon on alustanud nende rakendamist. Juulis tuvati välja, et Google ei ole järginud kahte reeglit. Google'i otsingumootor eelistab oma teenuseid konkurentsi teenustele, mis läks talle maksma 460 miljonit eurot. Google Playbooki arendajad olid takistatud suunamast kasutajaid paremate pakkumiste juurde, mis maksis neile veel 400,30 miljonit eurot. See teeb kokku 809 miljonit eurot ühekorraga ja kolmanda DMA trahvi pärast Apple'i ja Meta järel. Ja sellest tulenev sõnum tundus olevat selge, ning Komisjoni kaitseb seda ka töörühmas. DMA reeglid avatud turgudele, sealhulgas digitaalvaldkonnas, ei ole ainult või lihtsalt dekoreerimine. Ameerika Ühendriikides vahetatakse raha vastavalt kokkulepetele. Riiki peaprokuröri poolt läbi räägitud, 700 miljonit dollarit Google Play hinnete ja privaatsuse eest ning
privaatsuse kohta, 1,3 miljardit dollarit ühe ja 391 miljonit dollarit teises juhtumis. Te näete, et summa Ameerika Ühendriikide poolt on veelgi suurem ja Ameerika Ühendriikide president ei ütle selle kohta midagi. Võib-olla võib Euroopa Komisjon olla natuke julgemgi. Samal ajal Ameerika Ühendriikides on suurte föderaalsete kohtuasjadega seotud otsingumootorite ja haridustehnoloogiate asjad endiselt kohtutes. Oodatakse parandavaid meetmeid ja edasikaebamisi. Seega pole lõplik sõna veel öeldud. Selles suhtes oli meil rõõm kokku kutsuda kaks esindajat osariikide peaprokuröridest Konkurentsi peadirektoraadist ja Võrkude, sisu ja digitehnoloogiate peadirektoraadist ning ka Google, et saaksime ka veidi avatumalt arutelu sellest ettevõttest, mis oli nii Euroopa Komisjoni kui ka Tennessee ja Colorado peaprokuröride esitlustel esil. Aga ma võin teile öelda, härra eesistuja, et rakendamine ei toimu üksinda. Ameerika Ühendriikide menetlustest ja meie enda kogemustest saadud õppetunnid peaksid juhendama seda, kuidas rakendame DMA-d ja vajadusel seda parandama. Aga tahan teiega lihtsalt jagada seisukohta, et ka meie ameeriklaste riiklikud prokurörid olid väga selged selles, et nad jagavad DMA põhiloogikat, et nad toetavad komisjoni määratud trahve ja ei jaga seisukohta, et tegemist on mingisuguse kaubanduslikku vahendiga. Nendele on olulised, nagu meilegi, avatud turgude ja ausa konkurentsi küsimused, ja seetõttu jätkab töörühm nende küsimuste arengut edasi jälgimist. Arvame, et selles küsimuses on meil Ameerika Ühendriikidega väga tihe koostöö, pigem osariikide prokuröride kui föderaaltasandi tasandil. Aga nagu poliitikas alati, võivad asjad varsti muutuda. Varsti või hiljem. Seetõttu olen ma lihtsalt tänulik, et sekretariaat, eesistuja, valmistab need koosolekud alati täiuslikult ette, võttes arvesse osalevate kolleegide ettepanekuid. On palju inimesi, kes kaebavad. On palju ettevõtteid, mis tahaksid näidata, et komisjon läheb vahel liiga kaugele. Meie oleme siin, et hoida Euroopa komisjoni vastutusele, et oleks kindel, et DMA rakendamine toimub.
Edasi. Ja ma arvan, et peaksime nii jätkama. Palju tänu. Nendele, kes on aidanud, neile, kes on osalenud, ja teile, proua eesistuja, et andsite mulle aega selle kohta aruandeks.
Kõneleja 2ro
Aitäh, Andreas. Jah, ma usun ka seda töörühma on oluline ja et rohkem inimesi peaksid osalema ja kaasa aitama. Nõutavad järeldused. Ja kindlasti jagada neid Euroopa Komisjoniaga, et näha, kuidas saame asju parandada. See oli ka töörühma loomise eesmärk.
Kõneleja 2en
Aitäh. Thank you, Sean.
Kõneleja 2ro
Täna meie päevakorra järgmine punkt on minu arvates äärmiselt oluline, ja ma loodan, et seda jälgitakse ka veebis. VÄike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) ja ELi VKE-test praktikas – tõhusus ja puudujäägid. Meil on olemas uuring ja sooviksin tänada vaadete vahetamise ning uuringu esitamise eest. Nendele, kes on võtnud endale vastutuse ja kes on täna siia tulnud ning räägivad härra ees Timotei Iong, uurimustöötaja, on uurija, kes on seotud Leuveni Ülikooli Empiirilise Õigusteaduse Keskusega. Kaasas on ka komitee Digi Growi kaudu, sooviksin alustada uuringu 10-minutise esitlusega. Pärast seda on komiteal viis minutit oma seisukohta väljendamiseks ja seejärel, loomulikult, kolleegidel, kui nad soovivad, on võimalus jagada oma seisukohti. Seega tahaksin uurijale tänu öelda ja anda talle sõna kümneks minutiks.
Kõneleja 1en
Aitäh, härra eesistuja.
Kõneleja 3en
Austatud liikmed, minu nimi on Timothy Iong, majandusteaduse doktor, SEPSi uurimistöötaja. Tänapäeval esindan ma oma kolleege ja esitan selle uuringu MSP-de ja ELi MSP testi kohta.
Kõneleja 1en
Praktikas – tõhusus ja puudused. Järgmine.
Kõneleja 3en
Mõned taustalised andmed. VKE-d moodustavad enam kui 99 % ettevõtetest arv EU-s. Seega on mõistlik uskuda või eeldada, et enamik seadusandlus mõjutab PKsid. Teiselt poolt on PKd olnud ELi seadusandliku raamistiku keskmes. Näiteks nimetades vaid mõned näited, on 2008. aasta Komisjoni kommunikatsioon „Mõtle esmalt väikest!“ üks juhtivaid dokumente. Paremad regulatsiooni raamistikus on meil MSP-filtri, MSP-test ja MSP-kontroll. Mikro- ja väikeettevõtjate filter on varajane samm, et kindlaks teha, kas seadusandlik ettepanek on asjakohane. MKB-de jaoks. MKB testi on ettepaneku mõju hindamine MKB-le. Ja MKB kontroll on šabloon MKB testi esitamiseks. Lisaks on olemas võrgustik MSP saadikestest, kuhu kuuluvad riiklikud esindajad ja mõned ettevõtlusühendused, kes konsulteeritakse vajadusel, eelkõige selle kohta, kas ettepanek on oluline MSP-de jaoks. Siiski on hääli, mis väidavad, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted kannavad olulisi koormusi, mis tulenevad ELi õigusaktidest. Selle uuringu peamine uurimisküsimus on, kas parema regulatsiooni raamistik on suutnud tasakaalustada head poliitikat ja regulatsiooni koormaid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Järgmine slaid, palun. Uuringu eesmärgid. Kogusime avalikustatud mõjuhinnangud perioodist 2020– 2025 ja vaatasime, kuidas nad olid arvestanud MSP-de mõjusid, eriti kui nad olid pidanud eraldi istungi või MSP testi lisa. Eriti sooviksime näha, kas 2021. aasta novembris avaldatud parema regulatsiooni tööriistakast tõi kaasa erinevusi. Lisaks on meil kuus juhtumiuuringut. Need võimaldavad meil süveneda üksikasjadesse. Õppige tundma headasid ja vähem healisi praktikaid ning konsulteerige kuut intervjuutatavat nende vaatenurkade ja ideede kohta. Lõpuks kokkuvõtame tulemused 10 soovituse ideeks. Järgmine. Järgmine slaid, palun. Metoodika. Kontrollime 224 mõjuhinnangut ja tuvastasime 172 ettevõtlusega või väike- ja keskmise suurusega ettevõtetega seotud mõjuhinnangu. Seejärel kavandasime andmekogumise mall ning moodustasime uurijate meeskonna, kes lugesid läbi 172 mõjuhinnangu. Lisaks kasutasime masinaid nende dokumentide lugemiseks ja
on esitanud mõningaid statistikaid. Oleme valinud välja kuus juhtumit, mis hõlmavad erinevaid poliitikavaldkondi – kunstlikust intelligentsist kuni hiliste maksete regulatsioonideni. Meil on ka juhtumiuuringute šabloon, mis tagab kõigi juhtumite võrreldavuse. Lisaks korraldasime kuus intervjuud. Need hõlmasid äriühingute liite ja rahvuslikke esindajaid, kes on seotud MSP saadikega. Seega esitan esmalt 224 mõjuhinnangu jaotust. Nagu eelnevalt mainitud, on 172 ettevõtlusega seotud mõjuhinnangut. Neist 172 mõjuhinnangust avaldati 55 enne 2022. Neid nimetame eel-2021. allsubsampleks. Sestõttu avaldati 2021. aasta parema regulatsiooni tööriistakomplekti väljaanne novembris 2021. Seega oleme päris kindlad, et need 55 mõjude hindamise aruanded ei olnud 2021. aasta parema regulatsiooni tööriistakasti mõju all. Seejärel eraldame 95 mõjuhindamist, mis avaldati septembrist 2022 kuni detsembrini 2025. Seda nimetame 2021. aasta järel alamhulgaks. Kuna oleme üsna kindlad, et need olid 2021. aasta tööriistakomplekti olemasolul projektid. Nende vahel on 22 mõjuhindamist, mida nimetame segatud või ülemineku alamhulgaks. Järgmine slaid, palun. Esimene statistika selle kohta, kui sageli on väikesel ja keskmisel ettevõttel (VKE) mainitud neis mõjuhindamistes. Selles tabelist näeme, et trend on tõusuv, st keskmiselt on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted hinnangutes mainitud sagedamini – 46 korda enne 2021. aastat kuni 106 korda pärast 2021. aastat ühe hinnangu kohta. Järgmine slaid, palun. Kus hinnangutes mainitakse väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid? Jagame ühe mõjuhinnangu 10 võrdsesse ossa. Ja vaatame keskmiselt, mitu korda MSP-d mainitakse erinevatel positsioonidel mõjuhinnangus. Sinine joon esindab enne 2021. aasta tulemusi ja roheline joon pärast 2021. aasta tulemusi. Näeme, et igal pool on 2021. aasta järel keskmine kõrgem kui enne 2021. aasta keskmine. Lisaks ilmneb, et esimene tipptase pärast 2021. aasta tulemusi, mis on 20–30 protsendi vahel, saabub varem kui enne 2021. aasta tulemused. See tähendab, et keskmiselt ilmuvad MSP-d hinnangu tegemisel varem.
2021. aasta järel saavutatud tulemuse viimane hüpe on ilmne tagajärg, sest KMU test esitati lisana. Niisiis jõuame järeldusele, et 2021. aasta parema regulatsiooni tööriistakomplekt mõjutas tõepoolest seda, kuidas komisjon koostab oma mõjuhindamisdocumente. Nii KMU-d kui ka komisjon on nüüd paremini teadlikud KMU huve arvestamise vajadusest. Nüüd näitan teile mõningaid teisi tulemusi, mis ei pruugi olla nii positiivsed. Järgmine slaid. Järgmine slaid, palun. Nii leidsime, et MSP-d mainitakse harvemini tegevuse põhjenduse osas. See viitab sellele, et komisjonil võib ebaõnnestuda siduda vajadust teie tegevusele MMS-idega. Lisaks mainitakse MMS-e jälgimise ja hindamise peatükis harva. Samal ajal näeme, et kvantifitseerimine on tõusutrendis. Aga väga sageli ei erista kuluhinnang MMS-e suurematest ettevõtetest. Väikeettevõtjate panus avalikesse konsultatsioonidesse oli piiratud, kuid äriliidud vastasid tavaliselt. Aga seda me ei suutnud näha, olid need vastused mõjukad või mitte. Niisiis mõned teised kasulikud leid. Väikeettevõtted ja innovatsioon on tihti aruteluteema. 95 korda 172-st. Mõned teemad on arutatud rohkem kui väike- ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõime. Ent turule sisenemise ja väike- ja keskmiste ettevõtete jälgimise meetmeid arutatakse vähem. Järgmine slaid, palun. Seega on meil kuus juhtumiuuringut, kuid ma ei lähe üksikasjadesse. Ma valisin välja vaid mõned neist, st mõned esitluse tulemused. Kulusid kvantifitseeritakse sageli nii, et neid ei võrrelda kasu aruteluga. See tähendab, et hinnang ei saa öelda, kas seadusandlus põhjendab kulud. Mõnes ettepanekus, näiteks üldise tooteturvalisuse määruses, on teistel põhimõtetel prioriteet majanduslike kaalutluste ees. Seetõttu on ruumi MSP-de arvestamiseks üsna piiratud. Üldisem vaatlus on see, et hinnang ei erista firmade majanduslikke rolle, mistõttu mõju hindamistes arutatav MSP mõju on liiga üldine, et seda rakendada tegelikele ettevõtetele. Muidel juhtudel jäävad MSP-de mõju kvalitatiivseks ega mõjutanud oluliselt poliitikavariandid. Lõpuks hiljaste maksete regulatsiooni puhul, kuigi mõju
hinnangurapport on üldiselt osaliste poolt positiivselt vastu võetud; äriliidud isegi nõuavad ettepaneku tagasivõtmist. Seepärast soovitan teid lugeda juhtumeid, kui teid huvitab üks loetelus olevatest juhtumitest. Järgmine slaid, palun. Las ma nüüd lühikokku võtan mõned leidused, enne kui esitlen teile mõningaid soovitusi. Esimesena tekkis meil mulje, et MSP testi on formaalne ülesanne, millel on vähe mõju eelistatud valiku valikule. Teiseks, vahel märkame, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtete test ja konkurentsivõime kontroll kattuvad ning võiks olla parem viis neid integreerida või eraldada. Kolmandaks, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete olukord ei ole piisavalt arusaadav ning nende rollid turgudel ei ole piisavalt diferentseeritud. Neljandaks on MSP-de analüüsi toetus sageli nõrk ja tõendusmaterjalideta. See tekitab muljet, et MSP-analüüsi eesmärk on põhjendada Komisjoni valikuid. Viies osapoolte konsultatsioonide kohta. Konsulteeritud väike- ja keskmiste ettevõtete arv on tavaliselt väike. Järgmine slaid, palun. Vabandage, et jäin siin kuuenda numbri vahele. Huvitletud osapoolte konsultatsioonid on mõnikord üsna eraldatud ülejäänud hinnangutest. Ja murekohad ei ole seotud poliitiliste võimalustega. Seitsmes, puudub raamistik MSP-de mõju jälgimiseks ja hindamiseks. Kaheksas, RSB töötab, kuid tal puudub tugevam mandaat mõjuhindamise kvaliteedi parandamiseks. Üheksas, tuvakime välja, et MSP-de küsimused jäävad tihti kaaslegislatiivijate vaheliste läbirääkimiste käigus kõrvale. Kümnendas, ei ole meil leitud näiteid, kus mõjuhinnangus arvestataks EL-i seadusandluse kumulatiivset mõju MSP-dele. Palun järgmine slaid. Nüüd esitan teile mõningaid soovitusi. Esiteks peaks rakendama täielikult põhimõtet „Mõtle esmalt väikestele“. See tähendab, et seadusandlus peaks olema kavandatud väikestele subjektidele. Kuluhinnangu hinnang põhineb väikeste ettevõtete võimalustel. Teiseks peaks parema regulatsiooni tööriistakast olema nii kavandatud, et see pakuks vahendeid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ilma analüüsi veelgi rohkem tööriistadega üle koormata. Firmasid peaks eristama mitte ainult suuruse, vaid ka majanduslike rollide järgi.
et analüüs saaks paremini uurida kaudseid või järgnevaid mõjusid väärtusliini piki. Mõjuhinnangu tuleks olla läbipaistev, toetavate andmete ja analüütiliste sammude andmine kontrollimiseks ja edasiste uuringute jaoks kättesaadavaks. Viies, avalikud konsultatsioonid peaksid püüdma saada piisavat MSP esindatuse, lisaks vastustele assotsiatsioonidelt. Kuues, mõjuhinnang peaks näitama, kuidas MSP konsultatsioon või MSP testi mõjutavad poliitilisi variante ja valikuid. Seitsmes, ettepanek peaks sätestama MSP-le spetsiifilised jälgimis- ja hindamisabinõud. Kaheksas, MSP-teemade ja nende mõju institutsionaalse järelevalve tuleks tugevdada. RSB peaks mängima suuremat rolli ja olema sõltumatum. Üheksas, MSP-teemade arvestamine peaks säilima kogu seadusandliku protsessi vältel. VÄike- ja keskmise suurusega ettevõtete test ei tohiks kaotada relevantsust ettepaneku etapis. See peaks olema oluline ka läbirääkimiste etapis. Kümnendaks peaks Komisjoni regulaarselt üle vaatama kumulatiivsete koormuste põhjustamist VKEdele ja pakkuma neile rohkem tuge. See oli kogu minu esitus. Palju tänu. Tänan, härra eesistuja. Ja ootan igasuguseid kommentaare ja küsimusi.
Kõneleja 2ro
Täname väga. Kuigi see kestis üle 10 minuti, arvan, et uuring on väga oluline. Ja loodan, et saame selle kogu komisjoni jaoks. Ma olen rõõmus, et Euroopa Komisjon räägib pärast uuringu esitlust, sest isiklikult hindan väga teie tehtud tulemust ja soovitusi ning olen väga uudishimulik, mis Komisjon selle uuringu tulemustest ütleb. Aitäh. Seega Komisjoni esindajal on viis minutit. Komisjon, Digi Grău'lt, laskege kohe näha nimi. See on härra, proua, härra, proua, Marie-Hélène Pradin. Pradin. Vabandage.
Kõneleja 1fr
Aitäh, härra President. Aitäh ka parlamendi auväärsetele liikmetele. Esiteks tahaksin teile tänada selle uuringu tellimise eest. Arvan, et võime ainult õnnitleda endid selle eest, kui palju tähelepanu on pööratud väikesele ja keskmisele ettevõtlusele ning kuidas neid arvestatakse mõjuhinnangus. Jään ma märkused üldiselt ja tahaks tõsta esile mõned punktid ning juhatada teie tähelepanu järgmisele. Esiteks, arvan, et on oluline rõhutada, et igal juhul meie VKE üksus ja meeskond, kes vastutab väike- ja keskmise suurusega ettevõtete testimetoodika ei olnud selle uuringu juures üldse kaasatud ega konsulteeritud. Meilt ei küsinud, meil polnud võimalust avaldada oma seisukohti dokumendile, ja see on natuke kahju, sest juba algusest saadik oleksime võinud kaasa aidata oma ekspertiisiga. Teiseks arvan, et eespool tehtud esitluse valguses võime ainult märkida 2021. aastast alanud edusamme, mil võeti kasutusele 2021. aasta Täiustatud reguleerimise tööriistakomplekt. Väikeettevõtteid mainitakse sagedamini mõjuhindamistes, kulude kvantifitseerimine on paranenud, ehkki see pole veel optimaalne, ja väikeettevõtete filter on rakendatud kõigile ettepanekutele alates 2022. aastast. Tahan ma tahan, et numbrid räägivad iseenesest: 224 avaldatud mõjuhinnangu seast on nende osakaal, mis sisaldavad väikeettevõtete testi, tõusnud 23%-lt 93%-ni filtri abil valitud algatuste puhul, ning väikeettevõtete mainimine mõjuhinnangu aruannetes on samuti rohkem kui kahekordistunud. Se selet tõestab tegelikku edasiminekut süstemaatilisel arvestamisel ettepanekute mõju MSV-dele seadusandluse koostamise kontekstis. Ilmselgelt on siiski veel püsimas raskusi. Need on tõstatatud uuringus. Selleks, et parandada eelkõige nende mõjuhinnangute kvaliteeti, tuleb lahendada usaldusväärsete andmete puudujääk, uurides eelkõige veelgi
sihtotududesse suhetega MSP-dele, kvalitatiivsete elementide kvantifitseerimise asendamine proksimuuringutega seal, kus otsene kvantifitseerimine pole võimalik, ning lõpuks läbipaistvam kommunikatsioon andmevaakuste kohta, selgitades, miks kvantifitseerimine ei olnud võimalik. Kolmandaks, tegu on ka sellega, et esitluses – rohkem kui uuringus – rõhutatakse, et MSP on lihtsalt üks vahend paljude seas. See käsitleb ühte dimensiooni, MSP-dimensiooni, seadusandliku tsükli väga konkreetses etapis. Me ei tohi unustada, et see algab juba varem, juba ettepaneku algusest peale, sest niipea kui üks algatus kuulutatakse välja, toimub avalik konsultatsioon, tehakse mõjuhinnang, koostatakse õigusakt, toimuvad läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vahel ning seejärel järgneb rakendamine. Seega püüame me sekkuda selle protsessi kõigil etappidel. Ja seepärast on olemas terve rea tööriistu, mida on juba esitluses mainitud: filter, test, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kontroll, mis on ka hiljuti juurutatud. Ja täna rõõmuga teatades, et soovime minna veelgi kaugemale ja et jaanuarist 2027 peaks olema saadaval uus tööriist. See kuulutati välja ühtse turu strateegias ühtse turu parandamiseks. Jaanuaris 2027 peaksime avalikustama seda, mida nimetame „VKE-sõbralike sättete“ kollektsiooni – head praktikad, standardklauslid, mis esmalt antakse meie teenuste ja ka seadusandjate käsutusse seadusandluse koostamiseks. on algulgi soodsadavad alates algusest MSP-dele. Need on sätted, mis hõlmavad regulatsiooni põhielemente MSP-de toetuse uuendamiseks igal etapis, nii öelda. Ma näen, et on tagasisidet, seega lõpetan kiiresti. Oleme võtnud hästi arvesse kümmet soovitust. Paljud neist on juba arvestatud alates 2025. aastast ja uuringust. Ma võin lähemalt seletada, kui on küsimusi.
Lõpuks tahaks ma meenutada, et ka praegu Komisjoni poolt otsitav lihtsustus, mis on üks tema prioriteete, on nagu pildi teine pool. Mainin 12 pakettide seaduseelnõusid, mida Komisjoni on juba esitatud, mis toovad kaasa paranemisi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ja kergendavad nende halduskoormust. See on hinnatud 22,3 miljardi euroni aastas. Millest 7,7 miljardit eurot ainult väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Ja teie kõik teate, et eesmärk on vähendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele koormat 35 % selle ametiaja lõpuks. Seega kokkuvõtteks oleme rahul uuringuga. See näitab juba tehtud püüdlusi, vabandust. Võib-olla lühike meeldetuletus, et selle muutuse teoks saamiseks peavad kõik institutsioonid liikuma samas suunas. Võib-olla parim näide on määrus pakendite ja pakendijäätmete kohta. Viimati, mis võiks olnud soodsam MSP-dele, kui oleks see algusest peale nii kavandatud. Siin lõpetan. Loendame seega ka kaasuseadustajat, kes võtab selle teate ja parandab MSP-de jaoks seadusandlikke sätted. Aitäh.
Kõneleja 1ro
Täname väga, ja nüüd, pärast uuringu ja komisjoni seisukoha esitamist, kui Renewi kolleegil on seisukoht, tahaks ka mina kõneleda. Kutsen ta üles esitama küsimusi või taotlema selgitusi. Aitäh.
Kõneleja 1nl
Ehh, ma räägin hollandi keeles. No, aitäh siiski, ja jah, ma tahan kindlasti öelda midagi MSP-de kontekstis, sest, no, minu ametiaja alguses, kui ma siia parlamenti sisse astusin, olid MSP-d ja nende jaoks asju lihtsustamine minu prioriteetide hulgas eesotsas. Aga ka Renewi rühmas me oleme täielikult omaks võtnud moto 'Mõelge esmalt väikestel'. Seetõttu on väga oluline, et meil see esitlus oleks. Tänan ka läbiviidud uuringu eest. Ja tänan ka Komisjoni vastuse eest. Ehm uuring, ehm, näitab muidugi, et on veel palju parandada. Ehm, aga ma näen ka Komisjoni, mis tegelikult viitab, et alates 2021. aastast ja uuringu andmed näitavad samuti, et oleme näinud edusamme. Aga minu meelest ei ole seda piisavalt. „Mõtle esmalt väikest“ põhimõte ei rakendata siiani piisavalt, ja seda peegeldab ka uuring. Ja ma arvan, et selle tähtsus seisneb eelkõige selles, et ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kohtavad siin reeglite kuhjumisega. Seega selle mitme reegli kumulatiivne mõju, mida siin selles saalis vastu võtame, tähendab, et lõpuks ei ole väike ettevõtja kindlasti võimeline kõiki neid reegleid läbi vaatama, neid nägema ega mõistma. Mida me siis võime teha selle reeglite kuhjumise vastu? Ma näen, et komisjon töötab juba omnibus-seaduseelnõude kallal, teate. See, mida me nimetame lihtsustamise debatiks. See on väga oluline. Aga meie võime, arvan ma, sealjuures teha veel samme. Ülejäänu osas on loomulikult oluline, nagu ka soovitatakse, kaasata varasemal etapil väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Ja on kahju, et uuring märgib, et seda ei toimu veel piisavalt. Järelmite, st, MSP-dele tehtavad kulud ja loomulikult ka see, kuidas MSP-sid regulatsioonides arvestatakse. Ja selles mõttes on oluline, et kaasaksime MSP-sid varem, nii et – nagu Pakendiregulatsiooni näitel mainiti – ei peaks hiljem jälle tagasi tegema.
järjekorda. Eh, sest see tähendab kahekordset tööd. Seega ilma kõigi aja raiskamiseta ja esmalt süvendades MSPsid kriisi ja stressi, mida praegu Brüsselis valmistatakse. Ja see on asjatu. Eh, sest arvan, et on oluline seda juba algusest peale arvesse võtta. Seega tahaksin kuulda, kuidas saaksime paremini MSPsid juba algusest alates kaasata. Aitäh, härra president. Aitäh, komisari.
Kõneleja 1ro
ja auväärtustatud uurija saab sellele küsimusele vastata, sest nii nagu ma oma kolleegilt aru sain, tundub, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ei ole rahul sellega, mida me siin koos teeme, et nende elu lihtsamaks muuta. Kes sooviks debati avada või? Arvan, ette uuringud ja uurimused, kui saan öelda midagi selle kohta, mis on tõstatatud probleemina. Kuidas saame kiirendada ja saavutada lõpuks paremat mõju lihtsustamisele ja regulatsioonile, mis mõjuvad väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele?
Kõneleja 1en
Aga, minu arvates või uuringu tulemuste põhjal peaks rakendama „Mõtle esmalt väikest“ põhimõtet täielikult nii, et kui Komisjoni koostab seaduseelnõu, peaks see esmalt arvestama selle mõju nendega väikestele üksustele. Näiteks teate, mõnes neist juhtumitest või mõnes mõju hindamise aruandes, mida uurime, on kulude hinnang üsna üldine ja kehtib kõigi majanduse ettevõtete kohta. Tegelikult aga, teate, suurem osa koormusest langekski just väikeettevõtetele, kes tavaliselt ei ole võimelised majanduslikult vastama nendele kuludele. Seega arvan, et tuleks muuta seda, kuidas Komisjoni arvestab mõju väikeettevõtetele. See tähendab, et peaksime püüdma rakendada täielikult „Mõtle esmalt väikest“ põhimõtet, ja mõnikord on väikeettevõtted pigem nagu… lisanalüüs, pigem nagu… teate, peamisel analüüsil lisanduv analüüs, mis on… minu meelest see ongi täpselt vastupidine „Mõtle esmalt väikest“ põhimõttele. Aitäh.
Kõneleja 1ro
Aitäh. Komissar, vastust?
Kõneleja 1fr
Aitäh, proua eesistuja. Võib-olla üks pisike meeldetuletus ja märkusi kahe peamise punkti kohta. Mõtte „Mõtle esmalt väikestele“ kohta, st ideest luua seadusandlus, mis oleks MSP-dele rakendatav, arvan, et ma seda eelmises kõnes selgitasin. Püüame tõesti seda kõigis etappides arvestada. Esiteks on olemas filter. Välja töötamise idee tekkides tuleb seejärel test, st MSP kontroll, mis on nüüd kohustuslik lisadokument mõjude hindamisele, mis saadetakse mitte ainult Komisjoni, vaid ka Nõukogule ja Parlamentile. Ja varsti loodame, et välja töötatakse, ehkki teisisõnu meie teenuste osutamine ja kolleegiumi standardsete sättete kogum, mis arvestab MSPsid, mis tegelikult ületavad mõju hindamise ja SMI testi, mida meil on mõjuanalüüsis. Seega püüame meil olla see terviklik pakett MSPde jaoks alates algusest kuni lõpuni. Aga võib-olla tahaksin teha veel ühe tähelepaneku. Ma ütlesin seda juba oma kõne lõpus: ettepanek on tegelikult valmistatud Komisjoni teenistuste poolt, vastu võetud komisjoni liikmete kolleegiumi poolt, kuid see läheb siis edasi Nõukogusse ja Parlamenti. Ja seal, kui ma tohin öelda, tehakse sageli parandusi ja olulisi parandusi. Ma ei ütle, kas need on õigustatud või mitte, kuid väga sageli ei hinnata neid piisavalt väikeste ja keskmiste ettevõtete (VKE) seisukohast. See on midagi, mida me teame, et on hiljuti tunnustatud, ja ma usun, et idee töötada välja meetod, kuidas hinnata neid mõjusid kolme institutsiooni vahel, oleks hea asi rakendada täielikult toimivalt viisil. Kindlasti on see institutsioonide kolleegiaalne töö, et arutleda Komisjoni ettepanekute üle, teha parandusi ja need vastu võtta, kuid me oleksime valmis hinnama ka seda mõju, mida need parandused VKE-dele võivad avaldada, ja mitte ainult enne ettepaneku esitamist.
Aitäh.
Kõneleja 1ro
Täname väga. Mul on ka kaks küsimust. Üks... Need, kes uurendasid uurimust, kes viis läbi uuringu. Teie esitluses ütlesite, et kõigepealt konsulteeritakse uue seaduselnõu koostamise ajal liiga vähe väike- ja keskmise suurusega ettevõtetega. Ja te räägite hilinenud maksetest. Mu küsimus on nüüd, ja võib-olla vastab sellele komisjon, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on rahulolematud väga kõrgel protsendil kõigis 27 liikmesriigis toimimise suhtes hilinemaksudirektiiv, mis on kehtiv alates 2013. aastast ja ei toimi korralikult, ning me oleme palunud – vähemalt mina isiklikult olen palunud – regulatsiooni direktiivi asemel, et tagada ühtlane rakendamine kõigis 27 liikmesriigis. Sest kui makse hilineb suure ettevõtte puhul, on mõju väiksem. Kui makse hilineb väiksema ettevõtte puhul, on mõju kindlasti suurem. Mis on teie seisukoht selle osas ja kas saaksite selgitada, mida teie mõtlesite öelda, et ettevõtteid peaks diferentseerima mitte ainult käibe ja töötajate arvu järgi, vaid ka nende majanduslikku mõju ja sektori järgi, milles nad tegutsevad? Sest ma ka temaagi ka oma riigis, Rumeenias, kui olin minister, püüdsin kehtestada maksustamist CAEN-koodide alusel, sest kasumimäär ja kapitaliseerumise võimalus sõltuvad töötleva sektoriga, näiteks ehituses, tekstiilitööstuses, mööblitööstuses jne. Ma ei tea, mida te mõtsite, aga võib-olla saate seda selgitada. Ja Komisjoni suhtes ütlen siiralt, et ma ei ole tundnud Väikeste ettevõtete seaduse toimimist. Ma ei ole tundnud ära „mõtle esimesena väikestele“ põhimõtte rakendamist ja seejärel selle rakendamist, ja mina ise kui väike- või keskmise suurusega ettevõtjana ei tea, kuidas te seda mõtlesite, oi, ma ei tea, kuidas te seda käsitate, ma ei tea, keda te nõu pidama küsisite, et näha, kas nad on rahul või mitte. Tõsi küll, teie ütlesite, et me võime ise parandusi teha, aga ma tean, et olin aruandjana läbirääkimistel läbirääkija läbirääkimistel. Komisjoni esindajad on seal isiklikult kohal ja sageli vastustavad, kui me tahame muudatuse teha
muutus, ja te teate, kui raske on nõukogu meie poole võita, kes samuti vastustab, kui meie, Parlament, esitame ettepaneku. Aga minu küsimus on: kui koostasid pakendiregulatsiooni ja jäätmeseadust, küsin sinult otse, kas sa konsulteerisid väikeettevõtetega? Ma olen nende kahe dokumendi, nende kahe regulatsiooni kohta neid mitmeid kordi kohtunud ja väikeettevõttele on see äärmiselt koormav rakendada pakendiregulatsiooni ja jäätmeseadust, sest ma ei näe siin mingit erinevust suure ja väikese ettevõtte vahel. Nad peavad rakendama samu regulatsioone. Aitäh.
Seetõttu palun vastust.
Kõneleja 2en
Hästi. Nii võin ma anda lühikese vastuse esimehe küsimusele. Nii. Kui vaatame hiliste maksete direktiivi või määruse kohta, on see väga huvitav juhtum, sest komisjon ütles mõjuhindamistes, et üldiselt on huvirühmade tagasiside positiivne. Ja mida nad soovivad, on pigem üks ühtne reegel kõigi majandussektorite jaoks. Nad järgivad sama reeglit ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtted erinevad ainult oma suuruse järgi. Aga see on tegelikult nii, kui vaatame erinevaid kommentaare ja, teate, huvirühmade ja ühenduste arvamusi, et... Nad said ei, tegelikult teate, hilinemaksete olukord on erinev erinevates sektorites. Seega pole võimalik olla üksainus reegel, mis aitaks kõiki MSPsid kõigis sektorites. Sellepärast rahastamegi me mõjuhinnangutes MSPsid sageli mitte nende majandusliku rolli järgi, mis on oluline, kui püüame mõista MSPdele tegelikku mõju. See on minu lühike vastus. Aitäh.
Kõneleja 1ro
Aitäh. Ja nüüd komisjon?
Kõneleja 3fr
Aitäh, presidendiproua. Võib-olla olete esitanud mitu küsimust. Proovin vastata erinevatele punktidele. Väikese ja keskastme ettevõtete akti kohta öeldakse, et see võeti kasutusele tegelikult 2009. aastal, seega enne kõiki tööriistu, mida meie oleme loonud. Alates sellest ajast on parema regulatsiooni raames, enne MSP-filtri rakendamist, enne MSP-testi ja enne MSP-kontrolli, võib see seletada, miks MSPsid ei ole piisavalt arvestatud. Teie kindlasti teate, et hiljuti, aprillis, võtsime vastu kommunikatsiooni, mille eesmärk on asjade edasi parandada, ja see rõhutab lihtsust juba ettepanekute algusest peale. Tahaks ka meelde tuletada, lihtsustamise osas, et nagu ma oma sissejuhatuses mainisin, on Komisjon seni kutsunud üles vastu võtma 12 pakettmuudatuse teksti, kuid vastu on võetud ainult kolm. Seega vajame aega, et seadusandlik protsess jõuaks lõpule ja et ettepanekud saaksid rakendatud olla enne, kui need konkreetseid tulemusi annavad. Me võime kahetseda aega, mis selleks kulub, kuid see on seadusandluse normaalaeg. Maksete viivituste osas tunnen teie pettumust täielikult. See on lisaks levinud komitee tasandil ja eelkõige minu üksuse juures. Kolm aastat tagasi esitasime määruse, millega püüdsime asju parandada. Parlament oli väga toetav, kuid Nõukogu blokeeris selle. Peeti mitmeid arutelusid; püüdsime olukorda lahti saada. Sellise blokaadi ja tegevusetuse ees teavad, et komisjon otsustas eelnõu eemaldada eelmisel nädalal vastu võetud tööpakkumise programmist. See si siiski ei tähenda, et me ei tahaks midagi teha, et asju parandada. Praegu mõtleme, mida saaksime teha, et direktiivi paremini rakendada. No, näeme, kuidas asjad ja arutelud edaspidi areneda võivad. Vaidates heterogeensuse arvestamisest MSP-de puhul, sest tõesti räägime MSP-dest, kuid need on
looduslikult on nad suuruse, sektori ja mikroettevõtete ning väike- ja keskmiste ettevõtete vahelise erinevuse poolest väga erinevad. Tegelikult arvestame meie väike- ja keskmiste ettevõtete testis, kui seadusandlik ettepanek on tunnistatud väga asjakohaseks, nii suuruse kui ka sektori järgi diferentseerimist. Niisiis püüame seda võimalikult palju kajastada. Lõpuks on pakendite ja pakendijäätmete määruse kohta, mida me teame, kritiseeritakse lisaks tekitamise eest ettevõtetele – eriti MSP-dele – täiendavate halduskoormuste tekitamise pärast. Siiski on fakt, et me ei tohi unustada määruse eesmärki, milleks on pakendimajanduse toimimise parandamine ühtsel turul ja skaalaeeliste loomine, mis viib lõpuks üheainsa reeglistiku kehtestamiseni. Ideeks on endiselt toetada ringmajandust, mis vähendab sõltuvust toorainetest ja parandab tarneohutust. Reglament annabki kohandamisperioodi ja lihtsustatud nõuetega erandid, sealhulgas väikestele ettevõtetele ja mikroettevõtetele, mis on vabastatud teatud taaskasutuseesmärkidest. Me oleme täheldanud rakendamisega seotud raskusi, mistõttu esitas komisjon detsembris viimasel aastal keskkonnaseadustiku (omnibuse), mille eesmärk oli peatada ELi tootjate kohustus määrata volitatud esindaja, kui nad müüvad otse kasutajatele teistes liikmesriikides. See pidi vähendama olulist koormat, mis on seotud sellise esindaja määramisega, sest üheainsa ettevõtte jaoks on esindaja määramine väga kulukas. Eelnõu on minu teadaolevalt laual ja meie komisjon on väga huvitatud, et see kiiremini vastu võetaks. Arutelusid on olnud mitmeid ja nõukogus on olnud blokaad, aga arutelud on taas alanud, nii et võib-olla saab loota, et see asjad parandab.
asjad lähevad kiiremini, ja te tõenäoliselt teate, et ringmajanduse seaduse raames valmistab Komisjoni laiemat ja olulisemat reformi kohustuslike esindussüsteemide osas. See reform keskendub lihtsustamisele, harmoniseerimisele ja digitaliseerimisele. Seega püüame pakkuda sellele raskusele süsteemsemat lahendust. Aitäh.
Kõneleja 1ro
Jah. Palju tänu. Muidugi võib alati olla parem, ja ma loodan, et liikume selles suunas, sest nagu ma juba ütlesin, on MKP-de koorem – ja nõnda ka ootus – reguleerida ja lihtsustada asju. Kindlasti ilma dereguleerimiseta, sest reguleeritud turg on ikkagi hea. Tahaksin tänada uurijat Timothy Youngi ja Digi Grău komisjoni esindajat ning loodan, nagu teie, härra President, ütlesite, et saavutame paremaid tulemusi. Kahetseb, et komisjoni ettepanek tagasi võeti nõukogu poolt tekitatud ummiku tõttu, kuid loodan, et meie saame siiski leida lahenduse ja liikuda edasi. Tahaksin teile meelde tuletada, et meil on praegu oluline debatt, ütleksin väga oluline töötuba, digitaalse õigluse seadusandlus, kuidas veebikeskkonnas olevaid tarbijaid tõhusalt kaitsta, samal ajal tagades kooskõlaline vastasmõju olemasoleva seadusandlusega. Meil on ka ja tahaksin siin tervitada eksperte, sealhulgas neid, kes ühinevad veebis, aitäh teie osalemise eest selles töötubas. Töötuba eesmärk on vahetada seisukohti selle kohta, kuidas tulevane digitaalse õigluse seadusandlus võib veebikeskkonnas tarbijate kaitset tugevdada, samal ajal tagades järjepidevus ja kooskõla olemasoleva EL-i acquis-iga. Tahan ka teile öelda, et see töötoa korraldab IMCO-komisjoni teemade osakond; töötoa on jagatud kaheks arutelugrupiks. Esimene ümarlaud, esimene debatt, käsitleb tarbijakaitse ümberhindamist digiajastul, ja siin on meil professor, doktor Emilia Miscenic, professor Rijeka Ülikooli õigusteaduskonnast – ta on online, kui on ühendatud, pärast 10 minutit.
Kõneleja 2ro
16.
Kõneleja 1ro
Järgmine on professor doktor Peter Roth, kaubandus- ja informatsioonõiguse professor Oldenburgi Ülikoolis, kellel on kõnelemiseks kuni 10 minutit, mille järel ma eeldan, et saavad sõna teised parlamendiliikmed. Ma arvan, et professor Emilia Miscenic, professor Rijeka Ülikooli õigusteaduskonnast, on samuti ühendatud. Palun, professor.
Kõneleja 3en
Täname väga, kas kuulate mind hästi? Auväärne nais eesistuja, auväärsed komitee liikmed, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni esindajad, daamid ja härrad, mul on au esitleda seda brifingut, mida IMCO komitee on tellinud eeloleva Digitaalse õigluse akti asjakohaste horisontaalsete küsimuste kohta. Pealkiri „Keskpäraselt tarbijalt kaitsetarbijale digitaalsetes keskkondades“ väljendab seda keskset küsimust, mida ma tahan arutleda: kas praegused Euroopa Liidu tarbijakaitse seaduse alused ja määratlused, nagu näiteks keskmine ja kaitsetarbijad, on digitaalsetes keskkondades veel otstarbekad. Palun järgmine slaid. Lubage mul esiteks lühidalt esitleda selle esitluse struktuuri. Alustan väga lühikese ülevaatega poliitilisest trajektoorist, mis viis Digitaalse õigluse seaduse juurde. Seejärel lähen esitluse südamesse, kus uurin kriteeriume, eelkõige Euroopa Liidu Kohtu praktika kontekstis, ning teises sammus digitaalsete keskkondade kontekstis, kus arutame uusi tekkivaid kontseptsioone nagu digitaalne haavatavus ja digitaalne asümmeetria. Lõpuks püüan pakkuda mõningaid poliitilisi soovitusi ja võimalusi võimalike kriteeriumite uuenduste kohta. Nii, nagu me kõik teame, ei tekkinud digitaalse õigluse seaduse ettepanek tühjusest. Aastal 2020 uues tarbijate teemakavas küsis Komisjoni, kas on vaja täiendavat seadusandlust, et tagada võrdne tarbijakaitse tase nii veebi- kui ka mitteveebitehingutes, ning hiljem käivitas Komisjoni digitaalse õigluse sobivuse kontrolli, millele järgnes avalik konsultatsioon. Tulemus avaldati oktoobris 2024, millele järgnes 2025. aastal avalik konsultatsioon tulevase digitaalse õigluse seaduse kohta. Nagu saame slaidilt näha, olid enamik esindajatest tarbijad ja olid nõustunud ja toetanud uusi reegleid tumedate mustrite, sõltuvust tekitava disaini, personaliseerimise, kahjuliku influencer-turunduse jms kohta. siiski enamik vastajatest
ei avaldanud seisukohta horisontaalsete küsimuste kohta, mis puudutavad meie täna arutletavaid kriteeriume, nii palun järgmise slaidi. Lühidalt sobivuskontrolli kohta, sest enam-vähem kõik meie teame neid tulemusi, nii et nende viie uuritud kriteeriumi põhjal, mida saate slaidilt näha, olid küsimuse alla seatud ebaausate ärikäitumise direktiiv, tarbijate õiguste direktiiv ja ebaõigete lepingutingimuste direktiiv, ning üldine järeldus oli, et käesolev ELi tarbimisõiguse seadusandlus on üldiselt efektiivne, kuid selle tõhusus on piiratud kõrge õigusliku killustatuse taseme tõttu. Direktiivide endi vahel on koherentne, kuid välise koherentsuse osas, eriti oluliste digitaalsete õigusaktide nagu DSA, DMA, AI seadus jne. suhtes, on probleeme. Efektiivsus kannatab suurte vastavate kulude all, mida ettevõtted kannavad, kui rääkida ettevõtete vastavuskuludest ning veebikahjustustest tarbijatele, mis olid toona hinnatud umbes 7,9 miljardi euroni aastas. Seega on üldine diagnoos väga selge: direktiivide eesmärgid jäävad endiselt väga asjakohasteks, kuid õiguslik killustatus, tarbijate digitaalne haavatavus ning nõrk rakendamine vähendavad nende eesmärkide saavutamist. Palun järgmine slaid. Aitäh. Härra president, nüüd läheme briefingu tuumikasse, kus esmalt peame eristama tarbija definitsiooni ja võrdlusmõõtme. Tarbija definitsiooni kasutatakse vastava akti isikulise ulatuse määramiseks, samal ajal kasutatakse võrdlusmõõtmena tõlgendamisvahendit, mis aitab meil määrata tarbija kaitse taset. Ühel pool on meil tarbija õiguslik definitsioon, mis määratakse kahe kumulatiivse kriteeriumi – isikliku ja funktsionaalse kriteeriumi – abil. Euroopa Liidu tarbijakaitse direktiivides on tarbija alati füüsiline isik, kes tegutseb väljaspool kaubanduslikku, ettevõtlikku või professionaalset tegevust. Ja kui isik on määratud tarbijaks, siis saame rääkida võrdlusmõõtmest ja tarbija positsioonist kindlas õiguslikus tehingus. Teie saate ekraanil näete, et 1990ndatel aastatel tuvastas Euroopa Kohus
Õigus süsteem on täna kehtestanud objektiivse standardi keskmise tarbija jaoks, kes on mõistlikult hästi informeeritud, tähelepanelik ja ettevaatlik, ning see saavutati nn homo economicuse doktriini ja informatsiooni paradigmaga, mis tähendab, et tarbija käsitletakse isikuna, kes teeb ratsionaalseid ja informeeritud otsuseid ja valikuid kättesaadava ja läbipaistva teabe põhjal. Hiljem koodifitseeriti see UCPD ebaõiglase kaubanduspraktika direktiiviga koos eriti haavatavate tarbijate abistava standardiga. Tänapäeval küsimus, kas need kriteeriumid, mis kehtestati ammu, vastavad veel tarbijate vajadustele digitaalses keskkonnas, mida kujundavad algoritmid, isikupärased soovitused, andmepõhine personaliseerimine jne. Järgmine slaid, palun. Härra President, Euroopa Liidu Kohtu praktika rõhutab tugevalt keskmise tarbija objektiivset standardit, ja seda rakendatakse ka teiste EL tarbijakaitse direktiivide tõlgendamisel, nagu näiteks ebaõiglased lepingutingimused, tarbimislaenud ja tarbijate õiguste direktiivid. Kuid nagu mainitud, võib tarbijakaitse tase varieeruda olenevalt asja faktilistest asjaoludest, ja kohtupraktika on näidanud teatud määral paindlikkust seda standardit painutades või kohandades. Näiteks siin saate näha mõningaid katkendeid erinevatest kohtuasjadest kuulsas Oceano Groupo asjas, kus tehti tõlgendust ebaõigete lepingutingimuste kohta või oli rea kohtuasju ebaõigete lepingutingimuste tõlgendamise kohta krediidi- või hüpoteeklaenude lepingutes. Kohus jõudis järeldusele, et keskmine tarbija on nõrgemas positsioonis kaupmeeste ees nii läbirääkimisvõimsuse, teadmiste taseme kui ka saadaoleva informatsiooni osas. Siin võime näiteks näha Hispaania Duarte Juero kohtuasja, mis puudutas kaupade tarnimata jätmist, ja Kohus leidis, et tarbija, kes ei rakendanud ühtegi oma õigust tsiviilmenetluses, oli teadmatu.
tema õiguste piiramine näitas meile põhimõtteliselt, et referentskaal on juba praktikas kontekstiteadlik ning et on võimalik seda Euroopa Liidu Kohtu praktikat kodifitseerida säilitades eesmärgistandardi, samal ajal arvestades asjaolusid, sealhulgas digitaalseid, mis võivad keskmise tarbija nõrgemaks ja isegi haavatavaks osapooleks muuta. Järgmine slaid, palun. Mis viib meid haavatava tarbija referentskaalani, mida tunnustatakse praegu UCPD tarbijate õiguste direktiivis, AI aktis, UK aktis ja muudes seadustes sarnases kuid ebaühtlases vormis ning mis keskendub peamiselt isiklikele tunnustele, nagu sa näha slaidilt, näiteks vaimsetele ja füüsilistele võimetele, vanusele, kergeusklikkusele, samal ajal kui vähem tähelepanu pööratakse välistele teguritele, mis vajavad erilist tähelepanu, eriti kui rääkime digitaalsete keskkondade väljakutsetest. Järgmine slaid, palun. Selles kontekstis rõhutatakse BUC 2021. aasta aruandes, et digitaalne haavatavus ja sellega seotud digitaalne asümmeetria B2C suhetes on seotud mõisted, ning haavatavus tuleneb otseselt digitaalsete turukeskkondade strukturaalsest arhitektuurist ja seal kasutatavatest digitaalsetest tehnikatest ning ebaõiglastest manipuleerivatest praktikatest, mis teevad tarbija digitaalselt haavatavaks ja viivad sageli tehinguotsusteni, mis ei ole informeeritud ega ratsionaalsed. Asümmeetria ettevõtte ja tarbija (B2C) vahelistes suhetes digitaalses keskkonnas kasvab, ja seda tunnustatakse loomulikult ka ELi Kohtu praktikas, nagu näha näidetest ja tema otsustest võetud katkenditest, mis tunnustavad nende tehnikate mõju tarbijate veebivalikutele. Siin võime nimetada mitut juhtumit, kuid ajapiirangu tõttu mainin vaid eelmisel slaidil mainitud Compass Bankat, kus tunnistati, et keskmise tarbija standard ei välista arvestamist
h-h kognitiivsete kallutuste h-h mõju keskmisele tarbijale h-h järgmine slaid palun. Seega soovitan ma märkuses uuendada nii keskmise kui ka haavatava tarbija standardit, säilitades Euroopa Liidu Kohtu standardi, kuid lisades kriteeriume, mis peegeldavad digitaalsete keskkondade väljakutseid ja kuidas seda teha, juurutades uusi mõisteid nagu digitaalne haavatavus ja seotud digitaalne asümmeetria, sest need võivad ilmselgelt mõjutada nii keskmisi kui ka haavatavaid tarbijaid digitaalsetes keskkondades. Järgmine slaid, palun. Loomulikult sõltub reguleerimise viis akti vormist ja minu arvates on süstemaatilise lähenemisega direktiivide uuendamiseks õigusliku killustumise vältimise algne idee hüljatud, nii et sõltumata sellest, millises suunas liikuda, peab seadusandja olema ettevaatlik saavutamaks välise kooskõla digiteerimisega, sest me kõik teame, et see võib mõjutada jõustamist. Järgmine slaid, palun. Ja siin on need peamised järeldused, mida olen juba maininud. Aja piiramise tõttu neid ei korda. Tänan teid tähelepanu eest ja tänan teid ka võimaluse eest, et kui haavatav tarbija saada sõna veebis minu puude tõttu. Palju tänu võimaluse ja tähelepanu eest.
Kõneleja 1en
Aitäh
Kõneleja 1ro
Täname väga ja loodan, et jääte meiega kaasa, sest järgneb kolleegide etteaste, nagu olete märganud. Professor Emilia Mișenici uurimistöö on keskendunud Euroopa eraõigusele, diskrimineerimisevastasele õigusele ja tarbijate õigustele. nüüd on minu rõõmuks kutsuda professor Peter Roti, tsiviil-, kaubandus- ja infõiguse professor Oldenburgi Ülikoolis. Tema panus kindlasti rikastab seda debatti. Tema uurimistöö keskendub digitaliseerumise mõjule eraõiguses, jätkusuutlikkusele ja tarbijakaitse seadustiku järgimise tagamisele. Teil on 10 minutit, professor.
Kõneleja 1en
Täname väga, härra esimees, austatud liikmed, daamid ja härrad, minu ülesanne on vaadata mõningaid konkreetsemaid aspekte Digitaalse õigluse aktist ja teie kõik teate tõenäoliselt, et Digitaalse õigluse akti või selle eelnõu on lekitatud parimal võimalikul hetkel, mis on pärast seda, kui oleme oma esitlused ette valmistanud, ja mul oli 10 minutit seda läbi vaadata. Proovin viidata sellele, mida ma nägin, ja sellele, mida ma esitan. Järgmine slaid, palun. Seega ei pea ma kordama kõiki DFA eesmärke, ma tahtsin vaid mainida, et enamik neist – õigusliku kindluse suurendamine, õigusliku killustatuse vähendamine, konfilktide vältimine, õigusraamistiku lihtsustamine – oleks kasulik kõigile: nii tarbijatele kui ka kaupmeestele, kes saaksid selgem raamistikuga töötada, loomulikult ka ühtsele turule, ja loomulikult peaks see kõik toimuma kõrgel tarbijakaitse tasemel. Järgmine slaid, palun. Seega see, mida ma tahan teha, on vaadata kolme praktikat: tumedad mõjutusmustrid, turundus- ja personaliseerimis praktikad ning mõned praktikalised aspektid nagu tõendamiskohustus ja täpsus väikeste kaupmeeste jaoks, ja ma lähen neid läbi, tuvastades õigusliku ebakindluse lünki, võimalikke konflikte teiste seadusandlusega ja seejärel esitan mõned võimalikud lahendused. Järgmine slaid, palun. Nii alustamegi tume mustritega. Meil on loomulikult olemas mõned kehtivad seadused, kuid need katavad ainult teatud aspekte. Digiteenuste määrus katab ainult veebiplatvormid, tarbijate õiguste direktiiv katab ainult finantsteenuste kaugmüüki ja AI akt katab ainult tehisintellekti poolt loodud tume mustreid. Kas ebaausate ärikäitumise direktiiv neid katab või mitte ja mil määral, ei ole ainult akadeemiliste diskussioonide teema, vaid on juba tekitanud vastuolulist kohtupraktikat kohtutes. Ja samamoodi on see kehtiv ka andmekaitse seaduse, GDPR kohta, kus tume mustrid võivad loomulikult mõjutada vaba ja teadlikku nõusolekut, kuid mil määral see tegelikult toimub ja mis on selleks tunnuskriteerium, on jälle väga vastuoluline teema.
hmm, järgmine slaid, palun. Kõik tunnevad selget vajadust reguleerida tumedaid mustreid, eelkõige ka konsultatsioonivastuseid ja võimalikke lahendusi, ning see on see, mida ma näinud olen, mida nüüd Komisjon valinud on – selge keeld ebaausate ärikäitumise direktiivis näidisloetelu tumedad mustrite kohta, et konkretiseerida seda laia mõistet ja anda juhiseid eelkõige kaupmeestele, mis neil lubatud on teha ja mis mitte. ei, aga ka anda anda Komisjonile voli konkretiseerida edasi erinevaid vorme ja tüüpe dark patterns’i delegeeritud seadusandluses. Tahaks lisada, et ma pole veel näinud üritust standardiseerida teatud õigusnõudeid seal, kus pole vaja anda kaupmeestele loovust. Mu esimene näide on küpsisepaanid, kus ma ei mõista, miks peaks igaühel olema erinev. Aitäh. Järgmine punkt – turunduse mõjutamine, mida pole veel ELi tasemel eraldi kaetud, aga loomulikult võib UCBD-direktiiv turunduse mõjutamisele rakenduda, sest mõjutamine võib olla või võib olla kaupmeeste poolt. Küsimus on aga selles, millistel tingimustel nad on kaupmehed ja rakendub UCBD-direktiiv, ning mida täpselt peavad nad tegema, et näidata, et kasutavad ärikommunikatsiooni. Siin juba näeme suurt õiguslikku killustatust EL-is ja isegi liikmesriikide sees – Hispaania seadusandlus, mis on rakendanud audiovisuaalsete meedia teenuste direktiivi, Saksa erireegel Saksa ebaausate ärikäitumise seaduses, kõige terviklikum süsteem Prantsusmaal ja erinev rahvuslik kohtupraktika. Palun järgmine slaid. Uuesti on selge reguleerimise vajadus, ja ma näen, et ettepanekus on selline, nii et me vajame eraldi sätte, mis selgitaks, kes on kaupmees ja mida täpselt tuleb avalikustada. Toetaksin ka avalikustamisnõuete standardiseerimist – mida peab ütlema ja... ma näen, et ettepanekus
Komisjon pakub välja kaks, öh, kahte mõistet, mida saab kasutada – reklaami ja kaubanduslikku koostööd, mis on minu arvates suurepärane idee. Lisaks on seal aspekte, eelkõige prantsuse õigusest, mida tasub üle võtta, sealhulgas eriline kaitse alaealiste suhtes mõjutuste osas ja erilised valdkonnad, öh, kus mõju on eriti riskantne – võib olla tervis, öh, finantsteenused, kus ei pruugi olla mõistlik mõjutada turundust. Seega võiks olla mõningaid keelud. Ja ettepanekus neid juba on. Öh, veel üks aspekt, mis on esile kerkinud ja mida ma olen ka näinud, on see, et peab olema selge, et kaupmehed, kes kasutavad mõjutajaid oma toodete turundamiseks, peaksid vastutama selle eest, mida nad teevad. See tähendab, et nad peaksid, öh, omama kohustust näiteks õpetada neid, mis neil on lubatud teha ja mis mitte, ja nad peaksid vastutama, kui nad reegleid ei järgi. Isikupärane hinnakujundus – üks minu lemmikteemasid. On olemas teatud selge seadusandlus, kuid seda peetakse tavaliselt ebapiisavaks, sest tarbijate õiguste direktiivis ja tarbijakrediidi direktiivis on ainult teabeandmise kohustused, mis ütlevad, et kasutatakse isikupärastatud hinnakujundust, kuid mitte kuidas, nii et tarbijad ei saa tegelikult aru, mida see tähendab. Kui aga rääkida ebaausate ärikäitumise praktikate direktiivist, siis seal on õiguslik ebakindlus. Mõned on ettepaneku teinud käsitleda hinnapersonalisatsiooni olulise informatsioonina eksitava teabe jäetuse kontekstis, kuid seda pole kunagi kohtus testitud, nii et me ei tea. Kindlasti on puudujääke, sest tarbijakrediidi direktiiv ja tarbijate õiguste direktiiv ei kata kõike ja seega on regulatsiooni vajadus. Võimalikud lahendused – järgmine slaid, palun. Radikaalseim lahendus oleks loomulikult isikupärastatud hinnakujunduse täielik keelamine, mida eelistaks enamik vastanutest. Vähem radikaalne lahendus oleks opt-in süsteem või opt-out süsteem, kus saaksid valida, et sa ei oleks isikupärastatud hinnakujunduse praktikate all. Vähemalt võiks vähemalt
ja seda ma olenki näinelnud et et et selles et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et et
järelikult on kindlasti vajadus reguleerimise järele, eelkõige just võrdse mänguvälja loomiseks eri liikmesriikides järgmine slaid palun võimalik, et see võimalik lahendus, mida ma näin kõige veenvamana, oleks järgida tootevastutuse direktiivi mudelit, mis on just reformitud ja tegeleb täpselt samade probleemidega musta kasti küsimusega näiteks nutitoodete puhul jne seega peaks olema avalikustamise õigus näiteks siis, kui müüja kasutab tumedat mustrit või hinna isikupärastamist, peaks seda olema võimalik tõendada kaebaja poolt nii et näib näiteks, et te näete erinevaid hindu ja seda ei oska seletada nii et on üsna veenev, et midagi toimub taustal ning siis sanktsioonid näiteks siis, kui veebidisaini pole müüja poolt avalikustatud on ka midagi öelda standardi kohta tõendamise kohta nii millisel määral peate kohust täitma, kas vajate täielikku tõendit või piisab tõenäosusest, et musta mustri olemasolu on taustal jälle erinevad standardid liikmesriikides järgmine slaid nüüd me oleme just arutanud vahe- ja väikeettevõtteid seega mul on midagi öelda ka väikestest kaupmeestest samuti mõttes, et paljud väiksed kaupmehed ei disaini oma veebisaiti ise vaid ostavad veebisaiti sellisena teenusepakkujatelt nagu näiteks Shopify ja nad ei pruugi tingimata teada, mida nad teevad nad ei pruugi võimalikult teada, et veebisaidis on must muster või isikupärastamise praktika ja küsimus on kas peaksime neid mingil viisil kaitsma ja võimalik lahendus mida ma olen ka ettepanekus näinud on hüvitise nõue kolmanda osapoole vastu kes võib olla müünud neile või disaininud nende veebisaiti kaasa arvatud must muster või ebaseadusliku isikupärastamise praktika see on süsteem, mida leiame ka kaupade müügidirektiivist ja ka digisisu digiteenuste direktiivist ning see on mõistlik kaasata need kolmandad osapooled süsteemi võiksid nad olla ka otse kaasatud näiteks tootevastutuse seaduse järgi kolmandate isikutena kes vastutavad musta mustri eest esialgu ja
sa võiksite neid otse sihtida, võiksite probleemi juurest püüda, mitte ainult tema paljude ilmingute juurest, kuid seda ei ole ettepanekus. Peale selle võiks mõelda mõnevõrra leebema vastutuse rakendamisele arvestades, et UCBD on objektiivne õigusakt, seega piisab rikkumisest, kuid pole vaja hooletust vastutuse tekkimiseks – kuid see on poliitiline otsus. Viimaks, soovisin mainida lihtsustamise eesmärgistiku raames, et selged keelud ja selged standardid võivad vähendada segadust ja keerukust ning seega ka tehingukulusid, mis teeks elu lihtsamaks, ja see võiks luua ka võrdsema mänguvälja suurte ja väikeste kaupmeeste vahel, sest suured kaupmehed võivad lubada isikupärastamise praktikaid, kuid väikeste kaupmeeste jaoks see võib olla võimatu, ja suured kaupmehed võivad seda teha häst, nad loovad oma veebidisainis tumedaid mustreid, millega väiksed kaupmehed ei pruugi suuta toime tulla, aitäh
Kõneleja 1ro
muu esitus, aitäh, härra eesistuja. Just kuulasin professor Emilia kõnet, loodan, et ta on meiega, ja härra Peter Ruthi kõnet. nüüd, kallid kolleegid, vastavalt „cash di“ põhimõttele, kui keegi soovib sõna võtta, hea.
Kõneleja 1en
Dora David: Aitäh, härra eesistuja, aitäh teile põhjalike ülevaadete eest, on väga kasulik näha probleemide ja võimalike lahenduste kontuure. Mul on üks küsimus selle kohta, kuidas saame tulevikukindlaid lahendusi tagada, sest ma arvan, et meil on juba olemas tulevikukindlad lahendused – meil on põhimõtetel põhinevad tarbijateadlused. Te mainisite UCPD-d tumedate mustrite kontekstis ja ma arvan, et need katavad tumedad mustrid kindlasti, sest teie teate, et tumedad mustrid viivad tarbija transaktsioonitehingu tegemiseni, mida ta muidu poleks teinud, kui oleks disainist teadlik. Mustri nimekirja laiendamisega, mis tundub olevat DSA-s pakutud lahendus, kuidas meie seisukohast tagame, et seadus oleks tulevikukindel ja ei peaks iga kaks kuud uuendama? Ma arvan, et suunised on selles suhtes paindlikumad ja tahan kindlustada, et me ei eemalda juba olemasoleva põhimõtetel põhineva süsteemi paindlikkust. Aitäh.
Kõneleja 1ro
suur tänu, hr Crystal
Kõneleja 1en
Täname teid kõigepealt tänatud teie täna esitatud ettekande eest, see oli huvitav ja kasulik. Järgnevas töös DFA-ga – esiteks küsimus keskmisest ja haavatavast tarbijast. Ma ei ole päris kindel, et just nii nagu teie ütlesite, professor, ei ole see lähenemine tarbijate suhtes täna enam nii mõttekas. Ma ei loetleks end haavatava tarbijana – ma olen hästi haritud, oskan lugeda ja kirjutada ning mõista erinevaid keeli jne. Siiski sattun ma vahel probleemidesse, näiteks siis, kui ostan veebist kaupa ja ma mingil moel petetakse. Seega küsimus on: kas me ei peaks pigem loobuma sellest jaotamisest keskmiste ja haavatavate tarbijate vahel ning rääkima lihtsalt tarbijatest, tagamaks, et me oleksime kaitstud olenemata sellest, mis see on – kas tegemist on tumedate mustritega või sellega, kas veebipood on näiteks nii, et ma ostan ja arvan, et ostan taanlasest veebipoodist. Ma olen nüüdseks õppinud, kuidas seda kontrollida, kuid siiski võin ma siinki petta saada. Seega ma arvan, et sooviksin vastata nii, et ma arvan, et täna, kui tarbija on digitaalne ja ostab veebist, ei ole tal samasugust kaitset nagu füüsilises maailmas. Kui sa ostad kaupa ja see on katki, lähedad poodi, kus varem võisid sind teenindada, selgitada sinu õigusi jne. Sul oli kellelegi, kellega saada rääkida. Tänapäeval see nii ei ole – sa ei pruugi saada ühendust kellegagi, ei saa vastust või kui saad vastuse, võib see olla näiteks juturoboti genereeritud ja see võib olla igaks otstarbeks kasutatav. Sa ei tea, kus seisad, kui pead kaupa tagasi saatma, kuigi meil on siiski head kaitsevõimalused ka selle suhtes. Seega minu küsimus on: kas me peaksime üldse säilitama seda jaotust keskmiste ja haavatavate tarbijate vahel või peaksime rääkima lihtsalt tarbijatest, ning kõigi teie heade ettepanekute kohta.
just heard ka teise ettekande kohta keelustamisest ja isiklikest hinnastest jne. Ka minu jaoks tekib küsimus: kui me asju nimekirja paneme ja keelustame, kas ei ole siis risk, et poed või platvormid leiavad uusi tööriistu, mis seda veelgi keerulisemaks teevad? Ma ei tea päriselt, ma kahtlen tõsiselt, kuidas seda teha peaks. Ma tahan, et tarbijad oleksid internetis ostmisel paremini kaitstud, kuid samas kardan ka seda, et kui me liiga täpselt kirjeldame, võib see olla nii mugav, et see on samuti murettekitav. Me oleme näinud näiteks, kuidas meie ideedele leitakse võimalusi, kuidas neid mugavalt ümber tõlgendada, ja seetõttu kahtlen veidi konkreetsete asjade keelustamises. Ka DSA aruteludes tumedate mustrite kohta räägiti üldisemalt, sest on raske seda nii kirjeldada, et katta kõike, seega on parem kasutada seda terminit ja siis lasta kohtutel meid aidata, lahendades juhtumeid. Mul on kahtlusi, kuid ma tahaks teada teie seisukohti selle kohta, kuidas te seda näete. Aga üldiselt olen siiski veendunud, et me ei kaitse tarbijaid piisavalt, kui nad internetis ostavad, ja asi on selles, et on raske leida õiget viisi, õiget tasakaalu, kus me ei taha hävitada neid, kes on head, kuid samas tahame kindlasti peatada neid, kes on halvad. Mõnes osas tegime seda ka DSAga, kuid üldiselt peame kindlasti tagama, et on võimalik olla ühenduses poega, isegi kui tegu on internetipoega. Aitäh väga, aitäh Crystal. Renew, palun lühike märkus. Aitäh ettekannete eest. Ma olen uudishimulik vastuse suhtes ka sellele küsimusele, miks kõiki tarbijaid ei võeta arvesse ja miks esituses öeldi, et mitte sammugi tagasi. Aga minu meelest on praegusel ajal tegelikult kõik tarbijad ohus, kui seda nii nimetada võib.
ja teiselt poolt on loomulikult vaja kellelegi helistada tollireeglite raames vastutava isikuga arutamiseks, milliseid raskusi näete nüüd rakendamisel Aitäh.
any studies that you know of that transparency will actually support consumers uh uh and whether that's uh that's a good idea um once again I think if we if we don't uh take these steps right now we're making a historical mistake as uh as Europe uh both in uh failing to protect our consumers but also protecting our democracy so curious what will actually come out on Wednesday thank you very much mulțumesc
Tõlgitakse…
Kõneleja 1ro
și acum dacă doamna profesor Emilia Mișcenic este încă conectată o rog să dea răspuns și după aceea domnul profesor Peter Rut
Tõlgitakse…
Kõneleja 1en
uh thank you very much um thank you for your questions uh which are uh not only interesting but they are really to the point I actually agree with the with your uh statements and um maybe this was misunderstood in the presentation because as I said in the briefing I I actually do recommend that this average consumer benchmark which needs to be updated and which was created by the court of justice uh needs to be updated in the sense of uh acknowledging that we are as you said and explain uh all vulnerable uh digitally uh but when it comes to vulnerability um and um I was of course thinking a lot about it reading a lot about it this distinction as you said between um vulnerable and average consumer which um exists in the from unfair commercial practices directive um I wrote about it years ago that we have to make this distinction between digital vulnerability and uh consumer vulnerability as um prescribed by the uh unfair commercial practices directive because um under commercial practices directives um consumer vulnerability is uh focused on these certain certain personal characteristics uh where we look as I said informative we look at the age and usually what is meant of course under consumer which are particularly vulnerable are children are elderly people and there are studies actually studies from the European Commission um years ago um um covering uh practices online and showing that um there is actually a distinction between average and and vulnerable consumer and that digital techniques unfair um commercial practices affect vulnerable consumer more than than average consumer although uh this is very very interesting discussion and we should really think about as you said whether we should change the legislation uh to to merge to merge it all on Thursday I don't know whether you have noticed there was a orcla case uh the the judgment came after our briefing uh where the court of justice uh which I said said um explained the benchmarks came up with the interpretation of the notion of the definition of the consumer and
Tõlgitakse…
hhä, pilt oli jälle erinev – räägiti keskmisest tarbijast, kuid seejärel tõlgendati, et see keskmine tarbija võib hõlmata ka haavatavaid tarbijaid, näiteks lapsi, kuigi tegu oli pesuvahendi disainiga, mis võib oma pakendiga eksitada. Analoogia abil võime seda rakendada ka digitaalsetele haavatavustele ja öelda, et on olemas kategooriaid, nagu kohus mainis, milles nende kategooriate vahelise segaduse risk on suurem. Ma ei ole kindel, kas ma suutsin seda seletada, kuid arvan, et põhimõtteliselt oleme selles osas üksmeelel – nagu te ütlesite, oleme mõlemad digitaalses maailmas haavatavad ja teatud juhtudel ohustatud. See sõltub loomulikult konkreetsest juhtumist. Palju tänu, palju tänu. Nüüd härra professor Rot...
tagasihaldusvariant, millega puuduvad konkreetsed reeglid – loomulikult on neid vaja, aga muidu arvan, et see kihiline lahendus, kus on põhimõte, konkreetsed näited ja isegi kirjeldus või konkretiseerimine sellest, mis need näited nagu tumedad mustrid on, on reaalsus, lisaks sellele paindlikkus, mida kaasab delegeeritud seadusandlus selles valdkonnas, kus eelnõu sisaldab artiklit 103, on praegu parim võimalik lahendus. Kui selle asemel ootaksime, et probleeme lahendaks kohtusüsteem, peaksime ootama väga kaua, sest ma olen pärit Saksamaalt ja vähemalt Saksamaal on palju kohtupraktikat ning kui kuskil EL-is üldse kohtupraktikat on, siis Saksamaal, sest me oleme ühiskond, kus kõik tahavad kedagi kohtusse kaevata. Aga kui vaatame teisi liikmesriike, siis järgnevate viie või kümne aasta jooksul seal midagi ei ole ja see ei saa olla edasiliikumise tee. Seetõttu arvan, et konkreetsed näited seadusandluses ning teatud paindlikkus delegeeritud seadusandluse kaudu või vähemalt juhised, kui delegeeritud seadusandlust pole – juhised, mis vaatavad ettepoole, mitte ainult kokkuvõtteid sellest, mida kohtud juba on otsustanud, sest seda me juba teame. See on praegu parim võimalik lahendus. Valik sisselülitamiseks või väljalülitamiseks – jah, olen täiesti nõus. Ma arvan, et valik sisselülitamiseks on nii palju tõhusam kui valik väljalülitamiseks, mis on alati olnud kaupmeeste eelistatud valik, sest nad teavad, et midagi ei juhtu. See on poliitiline otsus.
Kõneleja 1ro
Täname väga professor Emilia Misenici ja professor Peter Roti ning kolleege, kes oma küsimustega täiendasid professorite poolt meile esitatud teavet, ja loodan, et komisjon võtab arvesse ka spetsialistide soovitusi. Suur aitäh. Läheme edasi järgmise samuti huvitava seadusandliku akti juurde digitaalse õigluse teemal. Siin on meil Krakówi Jagielloonia Ülikooli Õiguse ja halduse teaduskonna assistentprofessor, härra Palca – teine nimi on raske hääldada – teil on kuni 10 minutit esinemiseks, ja aitäh, et olete siin.
Kõneleja 1en
Hraanõukogu esimees, komisjoni auväärsed liikmed, daamid ja härrad, aitäh väga palju, see on mulle suur au olla siin teiega koos. Järgmine slaid, palun. Minu kirjalikus ettekandes pidin ma vastama kahele küsimusele: esiteks, kuidas saab digifurnaaži aktis mõista sõltuvust tekitava disaini; ja teiseks, millised on reguleerimisvõimalused, mis on praegu arutluse all. Ja teiseks, millised on eelised ja puudused, kui vaadata digifurnaaži akti regulatsioonina või direktiivina, ja kui tegemist on direktiiviga, siis millised on argumendid miinimum- või maksimaalse harmoneerimise poolt või vastu. Need küsimused struktureerivad ka minu suulist esitlust täna. Järgmine slaid, palun. Olemme rääkinud sõltuvust tekitavast disainist Euroopa Liidu ametlikes dokumentides juba üle poole aastakümne. See oli esiletõstetud Komisjoni 2021. aasta UCPD tõlgendusjuhendi. Sellest ajast on meil kaks siduvat vahendit: DSA, mis mainib sõltuvust tekitavat disaini ainult oma preambulites, kuid sisaldab teatud kohustusi suurtel veebialustel (VLOPs), mida võiks kasutada sõltuvust tekitava disaini vastu võitlemiseks, ning AI akt, mille artikkel 5 sisaldab teatud viise, kuidas seda võiks kasutada sõltuvust tekitava disaini vastu. Tõlgendusjuhendis seda ka mainitakse. 2023. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi resolutsioon, mis kutsus Komisjoni tegutsema sõltuvust tekitava disaini vastu, ja selle aasta septembris nägime Euroopa Liidu Laste turvalisuse akti (EU Kids Act) ettepanekut, mis hõlmas sõltuvust tekitava disaini reguleerimist. Täna oleme näinud lekitatud, veel mitte ametlikku ettepanekut digitaalse õigluse akti (DFA) kohta. Järgmine slaid, palun. Selles mõttes tuleb meeles pidada, et laual on juba siduvad vahendid ja DFA peab loomulikult olema nende kõigi suhtes ühilduv. Me ei soovi, et see oleks mingil viisil vastuolus, kuid samal ajal võime õppida olemasolevate dokumentide piirangutest. Leakitud ettepanekus nägime, et DFA idee on tühistada UCPD, nii et kui see vastuvõetakse nii, nagu on ette pakutud, asendaksime sellega UCPD-i.
meil on juba kehtivad DSA ja AI akt, ning Euroopa Liidu lapsed akt, mida praegu arutatakse, on järgmine slaid palun, kui saaksin järgmise slaidi, palun, kui seda arutatakse. Kui räägitakse sõltuvust põhjustavast disainist, siis tuleb meeles pidada, et sõna 'sõltuvust põhjustav' esile kutsub seost tervisega, ebatervel elustiiliga, täiskasvanute teemadega nagu alkoholi, tubaka või hasartmängude tarvitamine. Ja teatud olukordades, kui räägitakse liigse kasutamise kohta, on need intuitsioonid õiged. Siiski tuleb meeles pidada, et meditsiinilisest ja psühholoogilisest vaatepunktist ei loenda iga käitumine, millesse inimene vajub rohkem, kui sooviks või rohkem, kui mõni teine inimene arvataks, psühhiaatrilise sõltuvuse all. Käitumuslikud sõltuvused tunnustatakse väga harva DSM-5-s, mis on üks kahest viitpunktist – ainult hasartmängu häire loetakse psühhiaatriliseks sõltuvuseks. ICD-11-s on ka mänguhäire, kuid kõiki neid teisi käitumisi, milles inimene vajub rohkem, kui sooviks, ei tunnustata meditsiinikogukonna poolt veel päriselt. Muidugi on psühhiaatrid, kes on ettepaneku teinud, et tunnustaksime ka sotsiaalmeedia sõltuvust, kuid selleks, et seda loetaks häireks, peavad teatud kriteeriumid täituma, et kedagi saaks pidada sõltuvaks. Need kriteeriumid hõlmavad tähtsust, meeleolu muutust, tolerantsi, võõrutust, konflikti ja tagasilangemist, nagu paljude teiste sõltuvuste puhul. Järgmine slaid palun. Selles mõttes ei pruugi teatud tarbijate uskumus, et nad on sõltuvad või teatud tarbijate arvamus, et neil on mingisugune probleem, vastata sellele, kui paljud inimesed tegelikult sümptomeid esitavad. Isegi kui aktsepteeriksime praegu kirjanduses pakutud kriteeriume, on minu poolt viidatud uuringutes näidatud, et umbes 10% rahvastikust vastab neile kriteeriumitele, samal ajal kui erinevates uuringutes, mida ma ka mainisin, on palju rohkem inimesi, kes end sõltuvaks peavad.
oluline, sest kui just tervis esitatakse põhjusena reguleerida sõltuvust tekitava disaini kasutamist, siis sellest saab ka peamine valdkond, milles kauplejad kaitsevad end nii, et vaadake, mitte kõik, kes kasutavad meie teenust rohkem, kui sooviksid, pole tegelikult sõltuvad – seda nimetatakse sõltuvust tekitavaks disainiks. See võib olla üks võimalikest kaitsevõtetest. Järgmisel slaidil palun. Loomulikult on liidu seadusandja täiesti vaba andma sõltuvust tekitava disaini mõistele autonoomse tähenduse. Me võime seda defineerida, liit võib seda defineerida eraldiseisvalt sellest, kuidas psühhiaatrid ja psühholoogid sõltuvuse kohta mõtlevad, ning siis kerkib küsimus, kuidas täpselt sõltuvust tekitavat disaini peaks defineerima. Selles ettepanekus, mille lekitamise kohta on räägitud DSA kohta, on teatud tunnuste loetelu, mida peaks arvestama näidetena sellest, kuidas kaupleja kasutab sõltuvust tekitavat disaini. Siiski pole see ainus võimalus – võib ette kujutada ka üldist klauslit või üldise keelu üldklausli alusel. Kuid jälle kõigil neil lahendustel on nii eeliseid kui ka puudusi. Mõtlen, et peaksime silmas pidama seda, et teenusepakkujate poolt neid tunnuseid kasutamise põhjuseks on ärimudel, mis põhineb reklaamil. mida rohkem tarbijad veedavad veebis aega, seda rohkem teenusepakkujad teenivad. Nagu juba mainis auväärne liige eelmise esitluse arutelus. Järgmisel slaidil palun. Teine asi, mida tahaksin rõhutada, on see, et sõltuvust tekitava disaini probleemi ei pruugi olla vaja lahendada DSA-s ühes horisontaalses korras kõigi võimalike kauplejate suhtes. Võib ette kujutada erinevate meetmete kasutamist, mis ulatuvad täielikust keelust teatud riskijuhtimise meetmeteni, nagu näiteks meil on DSA-s blogide suhtes, või informatsioonikohustuste rakendamiseni, mis on kõige vähem intrusiivne viis kauplejate jaoks ja võimalikult vähese abi osutav tarbijatele. Siiski võib ette kujutada, et teatud teenuste puhul peaks kehtima teatud meetmed, samas kui teised teenused peaksid järgima teisi meetmeid.
ningi teised, võime ette kujutada maailma, kus sotsiaalmeedial on erinev reguleerimine kui näiteks videostreamingu teenusepakkujatel või poed jne. Seega hetkel lekitatud mustandites on meil see üks üldine artikkel, mis on suunatud kõigile kaupmeestele, nimelt võimalus loobuda regulatsioonis loetletud funktsioonidest, mida Komisjoni saab muuta. Siiski võime ette kujutada, et siin võiks olla rohkem nüansse. Järgmine slaid, palun. Lõpuks sõltub tehtav valik sellest, mis ongi see eesmärk, mida DSA peaks saavutama — kas parema tarbijakaitse või lihtsama vastavuse eesmärk. See on eesmärk, millega kõik võivad nõustuda, aga küsimus on selles, kuidas täpselt tarbijakaitset paremini rakendada. Mida täpselt soovime saavutada, mis määrab siin tehtavad valikud? On võimalus maailmast, kus võime ette kujutada, et teatud teenuste või teatud tarbijate puhul ei soovi me üldse sõltuvust tekitava disaini avaldumist — olgu see siis mis tahes. Mõnel teenusetüübil soovime, et tarbijad saaksid seda ise sisse- ja väljalülitada, aga võime ette kujutada ka seda, et teatud teenusetüüpidel või teatud tarbijate puhul soovime lihtsalt neid informeerida, nagu teeme tubakatoodetega — need on tõesti halvavad, kõik teavad, et need on tõesti halvavad, aga paneme hoiatuse, et täiskasvanud saaksid ise otsuse teha. Järgmine slaid, palun. Teise küsimuse kohta, kas see peaks olema määrus või direktiiv, oleme näinud, et ettepanek on määrus. On ilmselged ja teadaolevad põhjused, miks määrus pakub kõige suuremat ühtlust ja suurimat õiguslikku kindlust — vähemalt paberil, nagu meie arvame, et oleme viimase viie aasta jooksul näinud, kus peaaegu kõik aktid olid määruse vormis. Siiski on teatud probleeme erinevate riiklike määruste versioonidega, kui neid praktikas rakendada. Üks asi on määruse õige tõlkimine — mida meie tõlketeenistus teeb hämmastavalt hästi —, aga seejärel peavad need määrused rakendama juristid
liikmesriigi, mis on teatud liikmesriigis välja töötatud, ja vahel on need mõisted isegi siis, kui need on korrektselt tõlgitud, omavahel erineva tähendusega; isegi ootamatuid erinevusi võib esineda. Seadusandjad riiklikus kontekstis on nagu teine kiht, mis võib seda kontrollida. Samal ajal sobiks direktiiv tarbija jaoks ideaalselt ja see probleem oleks lahendatud. Järgmine slaid, palun. Küsimus sellest, kas peaks olema maksimaalne või minimaalne regulatsioon – me oleme juba ammu aega tagasi loobunud minimaalse harmoneerimise põhimõttest tarbijaõiguses, ja selle kohta on teadaolevad põhjused, miks seda ei peaks tegema. Siiski sooviksin ma teile meeles tuletada, et vähemalt sõltuvust tekitava disaini puhul ei ole peamised süüdlased Euroopa ettevõtted, vaid need pärinevad Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast. Seega küsimus sellest, kas kõrge tarbijakaitse tase ja lihtne vastavuses olek on samaväärsed, on jäänud lahtiseks. Kas me tahame teha Meta või Bidenite jaoks lihtsamaks meie seaduste järgimist? Ma ei leia, et sellele küsimusele oleks üheselt vastata võimalik. Lisaks võib juhtuda, et me ei tea päriselt, mis on parim viis sõltuvust tekitava disaini lahendamiseks, ja liikmesriikidel võib olla kasu sellest, kui nad saavad eksperimenteerida. Teie kõik teate, daamid ja härrad, kui keeruline on Euroopa Liidus seadustada, kui kaua aega võtab seaduselnõu vastuvõtmiseks ja reformimiseks. Võib-olla on nii, et kui mingil liikmesriigil õnnestub kodus poliitiline tahe seadusandluse vastuvõtmiseks läbi suruda – kas see on jõustatav või mitte, on juba teine küsimus –, siis see võib olla uurimistööks, milles me saame teistele osapooltele võimaluse lahendusi välja töötada, sest võib-olla me ei tea täna, mis on parim viis. Komisjoni poolt on ukse lahtikäiv võimalus läbi
Kõneleja 1ro
Mulțumesc foarte mult și acum am plăcerea să îi invit pe șefa de unitate de la Digi Just doamna Maria Mio a Canel Canelopulu
Tõlgitakse…
Kõneleja 1en
It's correctly that is excellent okay thank you very much chair thank you honorable members and also a big thank you from the side of the commission to the experts who intervened in today's workshop indeed you touched upon some of the key aspects that we have been examining in preparation of our proposals for additional fairness act that the commission is expected to examine on the 11th of November so in a couple of days time today's workshop for us is very timely not only for us as commission but also for the co-legislators it will it can inform the interinstitutional process that still lies ahead of us and help us arrive collectively hopefully to a very solid legal text that makes rules clear simpler and more effectively enforceable in practice this has been a key consideration for us I'm sure you will all understand that a that we are not able to comment in detail today on the upcoming proposals I would like however to reiterate three key elements also in reaction to the presentations that we heard today first of all to remind everyone that the digital fairness act is the result of a very long journey which which started already in 2024 with the publication of the findings of our digital fairness fitness check of horizontal consumer protection rules we have since consulted very broadly to prepare the impact assessment for the DFA we had a call for evidence and a public consultation that received over 7,000 responses we had several surveys with targeted service with consumers businesses civil society we of course liaised with academia looked into behavioral research had a youth dialogue and implementation dialogue on simplification all this is to say of course that we have to take into account of into account various elements when formulating our proposals we paid particular attention as was signaled today also to recent case law by the court of justice and I would like to thank again the European Parliament and the IMCO committee for keeping the topic of digital fairness very high up on the agenda throughout you will not be surprised
Tõlgitakse…
to see that the resolutions the debates that this committee has had have informed the proposals that the commission will be examining on on Wednesday secondly in terms of content indeed we have touched upon and assessed the full range of issues that have been highlighted today in line with the mandate that was given to Commissioner McGrath together with Vice President Virkunen to combat unethical techniques online such as dark patterns marketing by social media influencers the addictive design of digital products and online profiling when consumer vulnerabilities are exploited for commercial purposes we also looked in indeed at some horizontal questions such as the benchmarks of average and vulnerable consumer when calibrating our proposals our objective has been to stay targeted and proportionate in our intervention to provide a meaningful digital update to EU consumer production rules that already apply horizontally to all business to consumer practices to all companies that are active in the single market and work as a safety net on issues such as pricing advertising selling contracting and other commercial practices we tried to reconcile indeed and this was a topic that was highlighted I think in couple of interventions what currently works really well with our horizontal consumer protection rules which is this flexible principle based nature of the rules reconcile that with the clarifications that we think are necessary to make these rules implementable and enforceable in the complex digital environment we have also given thought to how we can integrate elements in the proposals to make these rules future proof and able to be updated to keep pace with technological developments final points we have recent listened very carefully to the strong cause for ensuring coherence and complementarity between the digital fairness act and the existing digital rulebook which we are actively implementing and enforcing in practice I'm sure you have seen the latest the latest announcements on the implementation of the DSA the DFA will not affect the
Tõlgitakse…
current relationship between horizontal consumer protection rules and sectoral legislation our intention is not to duplicate rules such as the DSA the audio visual media services directive and the AI act but to update indeed the baseline horizontal protections in a targeted manner that keeps them fully coherent and complementary with the digital rulebook our proposals on the DFA should of course also be read in conjunction with the upcoming EU kids with a recent proposal of for an EU kids act there the commission put forward very concrete rules for the protection of children who are indeed particularly vulnerable as online consumers for example on key aspects such as addictive design on the commission side we will continue to work very closely digi just and our colleagues in digi connect as we have done for the preparation of the proposals also throughout the negotiation process to make sure that the legal text develop in a manner that is both clear mutually reinforcing and coherent thank you very much
Tõlgitakse…
Kõneleja 1ro
Mulțumesc foarte mult iată avem și poziția comisiei vreau să vă informez că serviciul. De cercetare a Parlamentului European a făcut un briefing foarte interesant și vi l recomand legat de ceea ce se va întâmpla peste câteva zile și acum întrebări din partea colegilor la. Te rog din partea SND
Tõlgitakse…
Kõneleja 1en
Thank you chair and thank you to to the experts for this very interesting presentations thank you Mithos we have been working for the last two years and it's not a surprise that from the SND IMCO we have been calling for an ambitious and strong legislation that will imply a DFA that would tackle the vulnerabilities that exploit consumers online especially those of children the leak that we have seen now it's too early to to make an assessment from my side but obviously we consider there's an opportunity to finally address what the existing legislation has not sufficiently tackled addictive design dark patterns manipulative advertising and unfair personalization but I want to make three points first we need to move from consumer responsibility to corporate responsibility and from my point of view it's not enough to allow users to switch off addictive features with this opt out why should the burden fall on the consumers again rather than on the companies that deliberately designed this mechanism safety and fairness must be by default not an option so this is to the commission secondly obviously we consider that children must be at the center of the legislation and we need to ensure the DFA and Kids Act work together without loopholes and gaps in protection we will make sure from this parliament that this is the case and finally we must address economic manipulation especially also with addictive sorry dynamic pricing and ensure strong European enforcement transparency is not enough rights without enforcement are simply promises so let me conclude with one message Europe should not accept a digital economy where profits depend on exploitation on exploiting people's vulnerability thank you so much thank you very much now EPP Dora thank you thank you for the presentations as well Note that consumers don't read regulations they feel them or they don't so once I've had a chance to digest the leak I haven't had the chance either yet I will read the DFA with one question in mind
Tõlgitakse…
kas see tegelikult muudab seda, mida inimesed veebis kogevad? Siht on loomulikult parem tarbijakaitse, kuid ma muretsevad, et rohkem reegleid ei pruugi tingimata viia sellele tulemusele. Et kindlustada või maksimeerida võimalust saavutada parem tarbijakaitse, peab DFA olema väga täpne. Komisjoni enda sobivuskontroll tuvastas, kus praegused reeglid puudulikud on, ja just seal peaks DFA tegutsema, mitte seal, mida digitaalsete teenuste akt, AI akt või ebaõiglase kaubanduspraktika direktiiv juba katavad, sest kattuvad kohustused ei kaitse tarbijaid, vaid loovad ainult õigusliku ebakindluse. Ma muretsean, et keerukus võib olla vastupidine mõju ja viia rohkemate mittetäitmiste suurenemiseni, mis on põhjusel, miks praegu tarbijad oma õigusi ei mõista ja ettevõtted oma kohustusi ei tea. Ja nagu professor ütles, DFA siseneb juba ülekoormatud väljakusse, nii et ma ei tea, kuidas tarbijad ja ettevõtted aru saavad, millised reeglid neile kohalduvad, eriti kui neil tuleb juba olemasolevate kohustuste kõrval vaadata veel ühte komplekti reegleid, et saada täielik pilt. Teiseks, reeglid peavad olema kõikjal samad – see on hea, et komisjon esitab regulatsiooni, kuid see peab jätma ruumi ainult ühtedele erinevatele rahvuslikele reeglitele, sest näeme, et see on veel üks probleem õigusliku ebakindluse suunas. Tarbija Budapestis väärib sama kaitset kui tarbija Amsterdamis, ja ettevõte peaks silmitsi seisma ühe, mitte 27 reeglistikuga. Komisjon on lubanud lihtsustada tarbijakaitse ja tarbija teabe nõudeid, ja ma sooviks seda lubadust näha ka tekstis, mitte uute aruandlus kohustuste näol. Mul on üks küsimus komisjonile: iga uue kohustuse eest DFA-s, kas te näitaksite meile, millise vahe selle sulgeb ja miks olemasolev seadus seda veel ei kata? Ja lõpuks üks viimane kommentaar, nagu juba minu kolleeg mainis: on oluline kindlustada, et DFA ja Kids Act töötaksid koos, aga ma leian veidi segadust tekitavaks, et mõned DFA osad puudutavad
eriti seoses alaealistega ja ma arvan, kas ei oleks mõistlikum seda hoida just laste seaduses, mis peaks olema laste kohta, aitäh aitäh väga palju. nüüd Renew. Jah, just nimelt psühholoogia või võib-olla see on neuroloogia, ma ei tea, ma rääkisin ühe neuroloogiga, kes andis ka palju teavet selle kohta, mis toimub noorte aju sees kõigi sotsiaalmeedia tõttu, aga lihtsalt uudishimust küsin, me näeme sotsiaalmeedias palju negatiivset raamistikku, sest inimesed tahavad klõpsata mingisuguse negatiivse raamistiku peale. Kas see on midagi, millega peaks reklaami ja toote müügi puhul arvestama või peaksime seda teisiti raamistikku panema? Kas on sellest psühholoogia seisukohalt üldse vastust? aitäh Crystal aitäh väga palju esiteks ja eelkõige tänan teid selle digitaalse aususe seaduse ettepaneku esitamise eest, sest ma arvan, et me seda tõesti vajame, sest meil on veel mõningaid lünki, mida tuleb katta. Ma arvan ka, et me oleme näiteks alates DSA-st palju õppinud ja üks asjadest on näiteks sõltuvust tekitav disain. Ma arvan, et digitaalses keskkonnas toimub kõik üpris kiiresti areng ja siin ma arvan, et on tõesti mõistlik uurida, mida me saaksime teha, et tarbijad oleksid paremini kaitstud. minu arvates on tõesti mõistlik teha rohkem, aga loomulikult ka arvestades seda, et ei tekiks topelt seadusandlust. aga ma loodan, et komisjon tegeleb sellega, sest see on teie ülesanne, aga üks asi, nagu ka Laura ütles, ma arvan tõesti, et on äärmiselt oluline meeles pidada, et selles keskkonnas, kus me praegu veedame aega veebis, võivad enamik meist olla petetud, me oleme mingil määral haavatavad, igaüks meie seas, seega me peaksime midagi tegema, et pöörata tõenduskoormust või midagi muud, mis tõesti aitaks tarbijaid. ma ei usu, et inimesed tunnevad end praegu piisavalt kaitstud olevat ja loodan, et saame kasutada DFA-d ja laste seadust, et katta need lüngad, mitte katta need kinni vaid täita need lüngad. aitäh väga palju, ma ootan seda väga.
jätame selle punkti järgmiseks kuuks edasi.
Kõneleja 1ro
Aitäh. Kui enam ei ole sõna võttejaid, tahaks ma Komisjoni küsida ainult ühte küsimust: kas olete juba valmis selle paaripäevase pärast käivitama? Kas olete kõigi asjakohaste huvipooltega seda arutanud? Mis on liikmesriikide seisukoht? Mida liikmesriigid ütlevad? Sest siin professor ütles meile, et see on raske, sest juristid 27 liikmesriigis tõlgendavad seda erinevalt ja jälle on meil killustatus ja jälle pole meil kaitset. Kas teil on vastus liikmesriikidelt? Kas saate meile öelda, mis on nende seisukoht? Aitäh.
Kõneleja 1en
Täname väga, härra eesistuja, ning tänud lugupeetud liikmetele! Ma võin alustada selle kinnitusega, mida ma ütlesin ka oma eelmises ettekandes, nimelt et me oleme tegelikult väga teadlikud meie horisontaalsete tarbijakaitse reeglite ning selle vahel, millest kuulub lähedal olev ettepanek digitaalse aususe akti kohta, ja sektoritega seotud digitaalteenuste seadusandlusega. Me oleme pööranud erilist tähelepanu sellele, et vältida kordusi. Meie lähtumispunktiks on olnud tegelikult meie digitaalse aususe sobivuse kontrolli tulemused, kuid ka see suur hulk sisendeid, mida saime väga laia konsultatsiooniprotsessi käigus, mille ma püüdsin teie ette ka tõsta koos kaasasoleva mõju hindamise aruandega, näidates täpselt, kuidas püüdsime esiteks tuvastada ja selgitada seadusetuse ja ebaselguse alasid ning kuidas oleme igaühe jaoks eelistatud poliitikavastuse kalibreerinud. Kui on tegemist aruteludega sidusrühmade, akadeemilise maailma ja liikmesriikidega, siis see on tegelikult midagi, millele me pöörasid erilist tähelepanu kogu digitaalse aususe akti väljatöötamise protsessi vältel. Konsultatsioonitegevuste kõrval, mida ma nimetasin, oleme me, nagu oleme teinud ka parlamentiga, olnud ma arvan, et peaaegu igas IMCO-komitee istungil viimase kahe aasta jooksul andmaks uuendusi digitaalse aususe akti ettevalmistamise kohta. Sama oleme teinud ka vastavate nõukogu töörühmade jaoks ning oleme saanud liikmesriikidelt mitmeid vastuseid konsultatsiooniprotsessile, samuti sisendeid viimaste päevade jooksul. Seega oleme püüdnud kõike arvesse võtta ja ettepanekuid tasakaalustatud moel kalibreerida, võttes arvesse erinevaid vaatenurki. Tänan teid väga, professor! Tänan teid väga, härra professor, kommentaaride ja küsimuste eest, sealhulgas ühele küsimusele, mis oli suunatud otse mulle, nimelt negatiivse raamistamise kohta. Ma arvan, et see on selgelt poliitiline ja regulatsiooniline probleem, mida tuleb lahendada, sest meil on empiirilisi uuringuid, mis viitavad, et negatiivne sisu, mürgine sisu, sisu, mis tekitab
negatiivsed emotsioonid viivad selleni, et veedetakse rohkem aega veebis, mis suurendab kaasatust, ja see sobib hästi paljude sotsiaalmeediaplatvormide ärimudeliga, eriti kui need muutuvad peamiseks vahendiks, mille kaudu tarbijad saavad uudiseid ja teavet maailmast. Praegu hakkab see muutuma väga problematiliseks. Küsimus on aga selles, kas seda probleemi peaks lahendama tarbijaseadusega või ühtse Euroopa Liidu aktiga artikli 114 alusel. Ma ei usu, et vastus pole ilmne. Ma arvan, et siin on argumente nii poolt kui vastu. Ma suudan ette kujutada maailma, kus liikmesriigid hakkavad seda probleemi lahendama ja reguleerima ühel või teisel viisil, ja kui on tõestatud, et see moonutab siseturu, siis me astume samme. Aga nagu teame, ei ela me selles maailmas. Ma arvan, et see on keeruline küsimus. Muud… muidu olen ma nõus kõigega, mis on öeldud, nii et ma arvan, et läheneme lõpule. Ma ei võta teie aega rohkem. Palju tänu. Aitäh.
Kõneleja 1ro
Täname väga ja professoritele ning komisjoni esindajale lubage mul teid teavitada, et kõik PowerPoint-esitlused ja teave avaldatakse veebis meie komisjoni veebisaidil, nii et saate neid siin üksikasjalikumalt uurida. Need esitati määratud ajaks. Palju tänu ja jätkame. Tänase päevakorra viimane punkt on — naiste osas, viimane punkt: naised tarbijatena — soostereotüüpide ja ebaõigete ärikäitumispraktikate vastu võitlemine. Meenutan teile, et Parlamendis oli võrdõiguslikkuse nädal ja rõõmustasime, et lisasime meie programmi punkti: naised tarbijatena — soostereotüüpide ja ebaõigete ärikäitumispraktikate vastu võitlemine. Alustame kahe minutiga video sõnumiga presidendilt Roberta Metsolalt, mis pakub head sissejuhatust meie täna aruteluks. Tahaksin tervitada selles ürituses kõnelejaid ja tänada neid osavõtu eest. Kahetsen, et hoolimata meie püüdlustest ettevõtlussektori esindajate kaasamiseks ei suutnud keegi meie kutset vastu võtta. Ma end ettevõtlusmaailma osaliseks pean, sest olen selles vallas laialdaselt töötanud, ja kindlasti kutsun pärast arutelu oma kolleege üles oma vaateid jagama. Kuulame nüüd meie presidenti Roberta Metsolat.
Kõneleja 1en
Euroopa liikub edasi siis, kui inimesed otsustavad astuda välja ja võtta juhtimise rolli. Ma näen seda tegevuses iga päev. Ma olen kohtunud hämmastavate naisjuhtidega kogu meie ühiskonnas ja kogu mandril, kes rajavad uusi teid, loovad edu lugusid ja muudavad meie ühiskondi. Aga need vaprad naised on siiski liiga sageli takistatud surve all, millega enamik juhte harva kokku puutub – palgaerinevustest ja nähtamatust tööst kuni aegunud stereotüüpideni ja veebikiusamiseni. Selles saalis astume sammukesi, et lõhkuda need klaaslagi ja teha juhtimise teekond ligipääsetavamaks, sealhulgas tagades kohad ettevõtete nõukogudes ja sulgedes palga- ja pensionierinevused. See parlament võib olla uhke ka oma valimiste reformi poolest, mis võimaldab hääletada volitusega, nii et ükski liige ei peaks valima oma oluliste demokraatlike kohustuste ja pere loomise vahel. Jätkame survet, et kõigi liikmesriikide ja rahvuslike parlamentide poolt ratifitseeritaks, nii et ükski naine ei jääks maha. Aga tippu uksed avamine on ainult osa ülesandest. Me peame tegema rohkem, et aidata naistel edu saavutada juba esimesest päevast. Juhtimine kujuneb lapsepõlvest, haridusest ja karjäärist. Selleks on vaja tugevaid eeskujusid ja toetus süsteeme. Seetõttu peab see saal edasi ehitama demokraatiat, mis on ühtlasem ja esinduslikum ning teeb naistele võimalikuks juhtida igas vallas – STEM-ist spordini. Selleks, et sinna jõuda, on vaja poliitilist tahet ja püsivat tegevust. Seda ongi sooline võrdõiguslikkuse nädal. Tänan oma kolleegi, asepresident Antonella Zbernat ja esimeest Lina Gálvez Muñozit ning teid kõiki, kes tegutsete pidevalt soolise võrdõiguslikkuse nimel iga nädal, iga kuu ja iga päev. Jätkake head tööd, sest kui naised tõusevad, tõuseb koos nendega ka terve Euroopa.
Kõneleja 1ro
Peame rakendada seda ilusat sõnumit, aitäh, Roberta, isegi kui te hetkel siin ei ole. Meil on kolm kõnelejat, ja nüüd järgneb sõna Digi Justi Võrdõiguslikkuse ja Mitte-Diskrimineerimise direktoraadi asejuhataja, proua Pinuccia Contino. Teil on seitse minutit, aitäh.
Kõneleja 1en
Täname väga, auväärne eesistuja ja komisjoni liikmed, on mulle rõõm naasta sellele auväärsele komisjonile pärast seda, kui olin vastutav toodete ohutuse ja soolise võrdõiguslikkuse eest Digi Justis. Luba mul esmalt meenutada põhimõtteid: ELi tarbijakaitse on sätestatud lepingu artiklis 169 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 38. See kaitse põhineb eeldusel, et tarbijad on müüjate või tarneteenusepakkujate suhtes nõrgemas positsioonis, sest neil on üldiselt vähem teavet, vähem majanduslikku võimu ja vähem kogemusi kui müüjatel või tarneteenusepakkujatel. Seetõttu püüab tarbijakaitseõigus kompenseerida seda struktuurilist eba tasakaalu. Näiteks kaitseb ebaausate kommertspraktikate direktiiv tarbijaid ebaausate kommertspraktikate eest, sealhulgas eksitava tegevuse ja jäetuse ning agressiivsete praktikate eest. Soolisele kuuluvusse seotud reklaam, näiteks reklaam, mis ärakasutab ebakindlust välimuse, keha pildi, vananemise või emaduse suhtes, võib sattuda ebaausate kommertspraktikate direktiivi alla, kui see on mingil viisil ebaaus, mis viib tarbijad – konkreetsel juhul naised – tehinguotsuse langetama, mida nad muidu ei oleks teinud. Ebaausate kommertspraktikate direktiiv näeb ette ka kõrgema kaitse taseme selgelt identifitseeritava tarbijate rühma jaoks, kes on mingi kommertspraktika või alloleva toote suhtes eriti haavatavad vaimse või füüsilise nõrkuse, vanuse või kergeusklikkuse tõttu, kui kaubandustegelane võis seda haavatavust mõistlikult ette näha. Sellistel juhtudel hinnatakse praktikat vastava grupi keskmise liikme perspektiivist. Sooline kuuluvus ei ole siiski üks ebaausate kommertspraktikate direktiivis nimetatud haavatavuse aluseid. See ei tähenda aga, et ebaausate kommertspraktikate direktiiv ei nõua konkreetse praktika üksikjuhtumi järgi hinnangut, võttes arvesse seda praktikat või lepingut ümbritsevaid asjaolusid. See teeb direktiivist paindliku tööriista erinevate kommertspraktikate ja lepingute käsitlemiseks. Näiteks kõrgem hind naistele suunatud toote eest.
than for a comparable product marketed to men the so-called pink tax is not automatically an infringement of the UCPD the UCPD does not establish general prohibition on price differences between consumers or product variants it may nevertheless apply where for example the trader misleads consumers about the price or its calculation omits material information or uses an aggressive practice as many of you know and we have just heard all the discussions the commission will propose the DFA in a couple of days the DFA aims is to strengthen consumer protection online and we have seen how much the DFA is conceived to protect the interests of all consumers men or women in all their diversity its rules are intended to address practices that can harm consumers generally while taking account also of vulnerable consumers for sure certain forms of influencer marketing or personalized advertising or pricing might disproportionately affect women for example influencers promoting beauty anti-aging or weight loss products makes exploit gender specific insecurities relating to appearance and body image while failing to make sufficiently clear the commercial nature of their endorsements the DFA could strengthen protection in this area including by requiring sale and disclosures to ensure that consumers are made aware of the commercial nature of such content the work on the DFA also looked at addressing unfair personalized advertising practices for example for instance where traders use consumers personal data including sensitive information revealing health conditions or other characteristics protected under the GPDR the GDPR to target them with advertising that exploits their vulnerabilities and here we know how certain health conditions only affect women as we have stressed in the gender equality strategy minors are particularly vulnerable to influencer marketing often perceiving influencers as their friends influencers sometimes exploit minor's trust for example by blurring the commercial
Tõlgitakse…
purposes of their activities or exploiting gender stereotypes and gender specific vulnerabilities pushing minor to buy products or otherwise distorting their transactional decisions there is also evidence that girls can be particularly affected online also specifically with respect to video games because even though loot boxes and problem gambling was shown in a 2020 study to be stronger among among girls than boys although boys were considerably more likely to engage with loot boxes in the first place the DFA work has looked specifically into this matter and more broadly into the matter of spending maximizing practices if we look at financial services now there is of course a big risk of algorithmic biases traditional credit scoring models for instance often fail to account for women's different career partners patterns including breaks for caregiving to children or older parents when AI systems are trained on historical data reflecting decades of gender inequality they can perpetuate and scale these biases the revised consumer credit directive which will come into application on 20th November 26 strengthens protection against discriminatory automated decision making looking forward implementation will be key to ensure that algorithms are regularly tested for gender bias and deliver fair outcomes the gender equality strategy also explicitly covers the angle of women as consumers i can go deeper into this because i see that my seven minutes are almost there and i really hope that we can continue working together with all of you to address gender equality issues in the field of consumer rights
Tõlgitakse…
Kõneleja 1ro
Mulțumesc foarte mult da de decenii este inegalitate să sperăm că ajungem să trăim și noi egalitatea de de șanse acuma am să invit pentru patru minute pe doamna Mary Collins secretar general pentru lobby european al femeilor please
Tõlgitakse…
Kõneleja 1en
Thank you very much Madam Chair and thank you to the MCO committee it's um very honored to be here on behalf of the European Women's Lobby and I think your this is very timely event as um the cost of living is soaring and we can hear out cry and in the streets I just want to first of all reiterate that women are more than 50% of the population they are not a vulnerable group they are not a footnote they're not a minority but however there are many different characteristics that impact their spending power one of them being that there is still a persistent gender pay up between 11 and 12% for decades and that has lifelong consequences because it leads to a gap in lifelong earnings and pension gap and it means poverty in older age so this obviously has a huge impact on the capacity of women in terms of their spending power also we should not overlook the entrenched gender stereotypes that impact on consumer and commercial practices there are gender biases that are ingrained so I wanted to quickly if I may in my four minutes look at the so-called pink tax which we can also call a sexist tax secondly menstrual products and thirdly the commodification of women's bodies so it was pointed out that this so-called pink tax is what we would call a sexist tax it shows that products that are aimed at women that target women are much more expensive even if the equivalent exists for male consumers so for example um healthcare and particularly products like the deodorant which is far more expensive when targeted woman but the studies show and there are not that many studies to be honest show that um even impacts on toys children's toys children's clothes the different color of products as well so we can see that gender stereotypes are ingrained and some studies show that actually it is against um gender equality laws as well in different countries so we would like to see MCO and FAM do a joint um own initiative report to really trace the differentiation of prices um with between women
Tõlgitakse…
and men in throughout the European Union quickly move on to menstrual products and it's more about a tampon tax it's often referred to as a tampon tax but it's more about that it's about inclusion it's part of the union of equality and it's access to women's sexual and reproductive health and rights throughout Europe today girls still drop out of school while they have their periods homeless women lack access to sanitary facilities and it's difficult to manage in terms of their dignity and their safety so we would again like to see more studies done in relation to this there are some good practices in different parts of throughout the European Union these need to be scaled up because this is a really you know very important issue for girls in terms of VAT just to say that the revision of the VAT directive gave the possibility of to member states to actually be more flexible in terms of classifying sanitary products from being luxury items to ordinary items however today there are only three countries in Europe um Malta Cyprus and Ireland where there's a zero VAT on sanitary products thirdly I want to the commodification of women's bodies so women are not for sale and this includes prostitution pornography as well as accelerating exploitive digital exploitation think it was spoken about a little bit earlier they aim to hurt alienate violate women and girls bodies minds and fundamental rights so it's an issue of violence against women and needs to be addressed as such however what we do see is that the so-called mainstream media and advertising they also use the sexualization of women's bodies to lure um customers and clients into practices and consumer practices so these need to be um called out for what it is it's exploitation of women so the DSA covers some issues for example big platforms uh such as porn um porn pornhub but it doesn't go far enough so we really need to have a we need really need to call out against the um sexualization of women through media through
Tõlgitakse…
advertising which have an impact in terms of consumer preferences and choices I'll leave it at that thank you very much
Tõlgitakse…
Kõneleja 1ro
Mulțumesc foarte mult și mulțumesc și pentru că ați fost și la celelalte prezentări apreciez foarte mult că ați fost aici în sală așa cum apreciez că domnul profesor stă acum să asculte și problema noastră a femeilor acum pentru patru minute am s o rog pe doamna Silvia Maurer director advocacy beuc patru minute să din perspectiva beuc acum
Tõlgitakse…
Kõneleja 1en
Good afternoon uh Madam Chair honorable members thank you very much for inviting the European Consumers Organization B to this workshop so that we can also maybe share a little bit of the research of our member organizations because indeed uh I think that um very often uh women do uh continue to face practices that undermine their ability to participate in markets on equal terms with men um we have heard about the so-called pink tax and that is something that our members have also uh confirmed uh and it's not only anecdotal so our Slovak member SOS has for example analyzed 200 products that were sold by online retailers and they found that around 10% of those products were more expensive in their pink version and according to their research the most significant differences appeared in health supplements footwear and sporting goods but also our UK member which found out that one of the latest trends is to relabel uh uh products for uh menopa with menopause and to make price premiums even though there's very often no added value of these products compared to other ones um I will try um not to be too repetitive because a lot of points that have already been made I would also have raised the exact same issues um on the pricing what is maybe also interesting is that uh sometimes it's like very obvious what was referred to by the pink tax meaning it is almost the same product it's just that the price is higher when it's packaged differently or the color is different but there is also more subtle uh misleading uh where women are paying more because that can be that for example the quantity is lower and the price is the same so that's an indirect way on how to mislead about the pricing um and uh we have already also heard about uh the issue about um algorithms uh that they uh increasingly determine which products we see which advertisements reach us and uh sometimes even different prices that we pay and that there uh these systems rely very often on biased data uh or reinforce existing stereotypes so that's why discrimination can
Tõlgitakse…
esinevad ka nii tasemel, mis on tarbijatele väga nähtamatu ja väga raske vaidlustada, a. e. arvan, et meie peaksime pöörama väga suurt tähelepanu mõjutajamajandusele, sest naised ja tüdrukud kuuluvad tema peamiste sihtrühmade hulka. Nooreid naisi julgustatakse järgima ebatõepäraste iluideaalidele vastavaid soovitusi ning neile pakutakse lõputult tooteid, samuti surutakse neid sageli liialdavalt tarbima, näiteks kiirmoe näol. Aga just see on ka see, millele me tahaksime teha seose teie eelmise töötoa digitaalse aususe seaduse kohta, sest on ilmne, et me peame ka lahenduste osas natuke arutlema, mida me saaksime teha, sest paljud sellised praktikad on väga peened ja turul on neid liiga kaua juba toimunud. Aga see viitab ka asjaolule, mille kohta Gigi Justitia on varemgi osutanud, nimelt, et roosa maksumaks võib olla ebaõiglane kommertsiaalsete praktikate näide, kuid seaduses pole seda siiski nii selgelt määratletud, et saaks kõigi asjade suhtes tegutseda. Seega digitaalse aususe seaduse osas arvan, et meil on siin võimalus seadust täiustada. Aga võib-olla peaksime ka ELi tasemel veidi nägema, kuidas me strateegiliselt paremini saaksime näiteks tarbijakaitse teemade ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia rakendamist kooskõlastada – võib-olla on siin mõningaid ideid, mida saaksime välja töötada. Ma ütleks ka, et igal juhul, kui on tegemist väga praktilise seadusandlusega, peaksime uurima, kas on vajalik kehtestada konkreetseid nõudeid näiteks üldise tooteohutusmääruse suhtes. Varem on näiteks olnud seisukoht, et ohutustestimise tehnilised standardid ei võtnud sageli arvesse naise keha, ja just parlament lisas selle lõpuks vastu võetud teksti. See on just selline mõtlemine, mida me peaksime rakendama seal, kus võimalusi parandamiseks on. Ma jätaks selle siin ära. Ma arvan, et võib-olla üks viimane kommentaar veel selle kohta, et mõned praktikad
võib-olla vajame head tööriistu Euroopa ja rakendamise jaoks, kus meil on ühishuvipunkte, ja kui soovime edasi liikuda naiste õigluse päevakorraga, võib-olla leidub ka mõningaid projekte ja ühiseid rakendusmeetmeid, mille kallal saame koos töötada, samuti tõendeid, kuid ka kogemust selle kohta, millised praktikad ei ole turul tegelikult lubatud, aitäh
Kõneleja 1ro
Täname väga, enne kui annan sõna oma kolleegidele, kahetsen, et on tehtud jõupingutusi ja et on kutsutud äri sektorisse kuuluvaid esindajaid, kuid kahjuks ei ole nad meie kutset vastu võtnud. Loodan, et järgmine kord nad saavad osaleda. Tahaksin vaid teile teada anda, et on tehtud jõupingutusi, me kutsusime nad, aga nad ei tulnud selle debati, mida ma olen pidanud oluliseks. Nagu siin keegi ütles, naised ei ole argpüksid; me moodustame üle 51 % naisi ja ma usun, et iga seadusandlust tuleb vaadata tema mõju naistele läbi prisme. Dora IPP
Kõneleja 1en
Aitäh, et tulite täna ja aitäh esitluste eest. Jah, nagu teie ja ka meie kolleeg just rõhutasid, moodustavad naised rohkem kui 50% rahvastikust, seega peame tõstma teadlikkust ebaõigete ärikäitumispraktikate mõjust või sellest, kuidas need neid mõjutavad. Mind pettutab ka natuke täna osavõtu väike arv. Tahaks teilt küsida nn roosast maksu. Sest ma olin vaatamas ja ei leidnud selle kohta ühtegi värsket uuringut, seega oleks mul huvi selle leviku kohta andmete suhtes. Ja kuidas suur või kui levinud see probleem on ning kuidas teie seda lahendada soovite. Ma arvan, et me oleme öelnud ja ma arvan ka, et on juhtumeid, kus olemasolev seadusandlus katab selle kui eksitava praktikana, seega tulen jälle täitmisele ja täitmise prioriteetidele. Ja seal on minu põhiline küsimus, kuidas tagame, et komisjon ja riiklikud täitmisasutused tegelikult tegutsevad ja kuidas saame tõsta teadlikkust, et nad peaksid sellistes ebaõigete praktikate olukordades tegutsema. Ja siis veel üks küsimus selle kohta: ma tean, et komisjon on teinud digitaalse sobivuse ja õigluse kontrolli ja jõudnud 7,9 miljardi euroni aastas tarbijate kahjudele olemasolevate puuduste tõttu... ja need jagavad seda numbrit vanuse järgi, aga mitte soo järgi. Seega ma kahtlen, kas komisjon plaanib sellise jaotuse kohta andmeid koguda.
Kõneleja 1ro
Täname väga, Georgia S&D-st. Tänan.
Kõneleja 1it
Härra President, tänan teid selle väga olulise debati eest, tänan kõiki külalisi, kes on meile andnud väga huvitavaid sisevaateid, sest digitaalne transformatsioon on kindlasti avanud uusi võimalusi, kuid on ka tekitanud palju kriitilisi probleeme, mida püüame lahendada, eelkõige ebaõigete ärikäitumisviiside ja tarbija manipuleerimise vormide osas. Selles mõttes kujutab digitaalse õigluse seaduse initsiatiiv väga olulist võimalust, mida me ei tohi mööda lasta, nii et sooline perspektiiv saaks ka uutesse reeglitesse integreerida ning nende mõju hindamisse. Me mõtleme loomulikult algoritmidest, mis võivad võimendada neid ebatõepäraseid iluideaale, neid sihipäraseid reklaame, mis eelkõige ärakasutavad keha, vanuse või turundusstrateegiaid, mis reprodutseerivad või veelgi süvendavad soolisi stereotüüpe, mida me, kahjuks, liiga hästi teame. Need praktikad mõjutavad mitte ainult tarbija valikuid; neil võib olla väga konkreetsed tagajärjed majandusliku autonoomia, heaolu ja eelkõige naiste valikuvabadusele. Me ei ole lihtsalt silmitsi üksikute diskrimineerimisjuhtumitega; need ei ole üksikjuhtumid, seda me hästi teame: soolised stereotüübid ja eelarvamused on tõesti sügavalt juurdunud algoritmilistesse süsteemidesse ja ärimudelitesse. Need reprodutseerivad ja võimendavad juba olemasolevaid ebavõrdsusi, ja seda näeme me pidevalt. On ilmne, et tegemist pole uue probleemiga. Ma toon meelde 2023. aasta Euroopa Parlamendi uuringut, mida tellis FEM-komisjon tarbijaõiguste andmete soolise lõhe mõju kohta. Uuring tõstab esile, kuidas andmete puudulik disagregeeritus mõjutab naisi ka tarbijatena digitaalsel turul. Seetõttu arvan ma, et sooline perspektiiv peab kindlasti jääma rohkem kui üldiseks põhimõtteks, vaid peab olema
kas on tegelikult olemas konkreetne kriteerium Euroopa tarbijakaitse õigusaktides juba GDPR-is? Aga ma kahtlen, millised kriteeriumid tegelikult määratletakse üha üksikasjalikumalt? Aitäh.
Kõneleja 1ro
Täname väga. Ja nüüd tahaksin kõigilt teilt vastuseid. Enne seda tahan öelda, et jah, teil on õigus, teie ütlesite, et naiste kosmeetikatooted on kallimad, aga samuti on kallim aluspesu. Mina olen see, kes pere sees ostetegemisi teeb, ja ma tean seda, ja ma ei usu, et see on normaalne. Aga veelgi hullem on see, et naised, kelle palk on võrreldes meeste omaga madalam, peavad kosmeetikatoodete või muude toodete eest rohkem maksuma. Kuid kõige tõsisem on see, mida teie oma esitluses ütlesite, nimelt et noori tüdrukuid, eriti noori tüdrukuid, eksitatakse, et nad näeksid hea välja. Ma olen näinud nii palju juhtumeid, kus on valeinformatsiooni, fake news, kus neid saadetakse erinevatesse klinikatesse ja lihtsalt rikutakse neid. Seega peame siin tõesti olema väga ettevaatlikud. Aitäh, ja ma ootan igaühelt vastust ja järeldusi.
Kõneleja 1en
Täname väga, a., sellele tõesti olulisele debatile ja kõigile esile tõstetud punktidele. A. nagu teame, kui jõuame soolise võrdõiguslikkuse teemale, ei ole valitud lihtsaid vastuseid, sest soolised ebaõiglused on nii sügavalt juurdunud igas elu aspektis. Seega on komisjon kindlasti nõus kõigi esile tõstetud punktidega. Ja ma võiksin siin, a., esiteks, a., lootuses, a., püüelda tulevikus rohkem andmeid kogumise poole. Meil on, a., meie asutus, mis tegeleb selles vallas palju, ja kindlasti, a., saame me ka tähelepanu juhtida Euroopa Ühenduste Soolise Võrdõiguslikkuse Grupi (EGE) poole naiste aspekti kui tarbijate osas, mis võib-olla pole veel kõige enam, a., käsitletud aspekt, sest loomulikult on nii palju teha võitluses naiste vastu suunatud vägivalla vastu, nii palju teha on sooliste lõhede, soolise palgapuu, soolise tööhõive lõhede ja soolise pensionilõhega seoses paremini mõistmiseks, ja loomulikult on palju teha stereotüüpide vastu, mis ei muutu lihtsalt seadusega. Seega on tegemist tõesti mitmetahulise ja keerulise tegevusega, millele komisjon on pööranud tähelepanu kõigis oma soolise võrdõiguslikkuse strateegiaides ja eelkõige viimases, mille komisjon võttis vastu 5. märtsil 2026 ja mis kehtib kuni 2030. aastani, kus kõiki probleeme, mis on täna esile tõstetud, a., käsitletakse ja millele on pühendatud palju erinevaid tegevusi, initsiatiive, a., vahel on uuringuid, vahel seadusandlikke meetmeid, vahel initsiatiive või rahastust. A. nii, mida ma saan kindlalt lubada selle, a., auväärsele, a., komiteele ja liikmetele, on see, et me teeme kõik, mis meie võimuses on, kasutades ära kõiki vahendeid, et olukorda parandada. Aga kindlasti vajame me ka teid ja teie tööd, into, ja, a., pingutust selles vallas. Suur aitäh.
Kõneleja 1ro
Tahan korrata, et kogu meie debatt oli eetris veebis, öh, ja kindlasti oli palju rohkem inimesi ühendatud online. Öh, aga ma arvan, et esitluste kvaliteet ja küsimuste kvaliteet olid, öh, kõrgtasemelised, ja tahaksin tänada neid, kes esitlusi tegid, oma kolleege, kes küsimusi esitasid, ja neid, kes online kuulama jäid, sest on oluline arutleda avatult, siiralt ja ilma varjamatult, et lahendusi leida. Öh, nüüd kutsun lobi esindaja ja seejärel BEUCi kõnelema, igaüks kaks minutit.
Kõneleja 1en
Täname väga ja tänan teid küsimuste, kommentaaride ja tagasiside eest. A. Esimene küsimus oli, kui suur probleem on soolise hinnakujunduse osas? See on tõenäoliselt tohutu. A. Probleem on see, et meil pole suuri uuringuid, kuid seal, kus uuringuid on tehtud, näeme, et see on väga kõrge. Ja vahel tehakse vahet ka kaupade korvi vahel, st tavaliste kaupade korvi, mida kõik kasutavad, ja teenuste vahel. Kui näiteks Saksamaal 2017. aastal tehtud uuringus, mis on juba mõnda aega tagasi, siis kaupade korvi osas polnud hinnalõhe nii suur. Nii et mõned tooted, mis oleksid näiteks naistele suunatud, ei olnud massilised. Kuid teenuste osas, eriti juuksuriteenuste, keemilise pesu, rätsepatöö, kosmeetika jne puhul oli see 37% erinevus. Seega see on tohutu. Seega võime ainult oletada, et see oli tohutu. See ongi tohutu. Seega vajame andmeid ja olen täielikult komisjoni seisukohaga nõus, et me oleme Euroopa Liidus väga õnnelikud, sest meil on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, kes kogub andmeid ja esitab igal aastal soolise võrdõiguslikkuse indeksi, mis näitab, kus me hetkel seisame. Tegelikult see 26. indeks avaldatakse selle kuu lõpus. Seega oleme me väga õnnelikud, et meil see on olemas. Ja jah, see ongi see, mida institutsioon võiks teha – koguda andmeid, et saaksime nähtavalt näha hinnalõheid, sest sellele ei ole mingit objektiivset põhjust. Seepärast nimetame seda ka seksistlikuks maksurajaks. Mis veel saab teha? A. Tööstus peab kaasa tulema. See on täiesti vajalik. A. Ja ka naiste esindatuse osas selles sektoris. Me teame, et naiste esindatus on paljudes sektorites ikka veel väga madal. Meil on ju naiste esindatuse direktiiv nõukogudes. Aga me sooviksime, et see läheks palju kaugemale ja et nõukogudel oleks pariteet. Sest pariteet tähendab 50/50 esindatuse saavutamist, et tõeliselt selle poole püüelda.
sest uskumme, et see on viis lahendada mõnda neist, öh, probleemidest ja samuti saada erinev vaade eriti kui jutt läheb naiste ja tüdrukute kehade kasutamise kohta. Öh, et meil on tõesti vaja selle teema suhtes palju erinevat lähenemist. Ja nagu Komisjoni ütleb, meil on palju tööriistu ja peame kindlustama, et need omavahel suheldaksid. Seega, teie teate, digitaalteenuste akt, DSA, AI akt, teie teate, sooline võrdõiguslikkus strateegia, teie teate, kõik need peavad omavahel suheldes töötama, sest pole, teie teate, ühteainsat lahendust. See on osa globaalset standardite süsteemi meie ühiskondades ja eriti soolise stereotüüpide osas, ning võib-olla kujutaksite ette, et meie 2026. aastal oleksime selle juba üle saanud. Aga ei, ei ole. See on ikka veel väga, väga sügavalt juurdunud. Tahaksin ka öelda mõne sõna rahastamise kohta. Meil on tõesti vaja rahastamist. Me vajame ressursse, sest peame seda kõigil tasanditel lahendama. Ja tahaksin ainult rõhutada, et järgmise pikaajalise raamprogrammi jaoks pakub Nõukogu välja «Agora EU» tööriista vähendamise, mis on tööriist, mis hõlmab põhioigusi, soolist võrdõiguslikkust, võrdõiguslikkust kõigile, meedia ja kultuuri. Kõik osad, kes selles osalevad, mängivad tõesti olulist rolli selle teema esile tõstmisel ja selle tõhusaks lahendamiseks. Seda rahast on plaanis kärpida 30%, 3.0, mis on suurim kärpe kogu ELi eelarves. Seega tahan teiega täna siit pöörduda, et kindlustada, et seda ei juhtuks. Ja tagasi pöörduda sellele, mida Komisjon on ette pakkunud, ja, teie teate, ka seda veel edasi viia. Sest see on otsustava tähtsusega. See puudutab ka demokraatiat. Ja eriti pikaajalist eelarvet. Meie vaatame järgmiste seitsme aasta peale. Kuigi praegu võib olukord tunduda veidi tumedana, loodame, et seitsme aasta pärast on meil positiivsem ja lootusrikkam maailm. Aitäh.
Kõneleja 1ro
Täname väga. Ma arvan, et stereotüüpide kõrvaldamiseks peame tegelema ka haridusega. Koolist, perekondadest, alates sellest hetkest, mil lapsed on väga väikesed – lasteaias –, on auto ainult poistele, tüdrukutele on see midagi muud; see värv on poistele, teine tüdrukutele. Sellised asjad tuleb lahendada aluselt ja hariduse kaudu, mitte ainult siis, kui oleme täiskasvanud. Ja mitte ainult seaduste abil. Seega on haridusel väga tähtis roll. Nüüd palun BEUC-i esindajat.
Kõneleja 1en
Aitäh. Ma arvan, et tõesti võib-olla vajame rohkem tõendeid ja ka ühendada väga erinevaid valdkondi, kus soovime neid tõendeid otsida. Sest ma arvan, et põhimõtteliselt on see probleem teatud määral süsteemne, sest naistele öeldakse – läbi reklaamide – et nad pole veel piisavalt head. Ja et järgmine ost viib nad palju lähemale ideaalile. Ja see loob pideva rahulolematuse tsükli, mis omakorda ajendab tarbimist. Mitte sellepärast, et tarbijad vajaksid toodet, vaid sellepärast, et neid on veennud, et nad peavad midagi endas parandama. Ja, kahjuks, arvan, et alati leiab uusi viise, kuidas seda tunnet kasutatakse turundustehnikate ja uute müügikanalite jne jaoks. See on seega pisut enesekindlustav tsükkel: iga kord, kui avastate midagi, ilmubid peenemad tehnikad, kuidas jätkata naistele müügitehnikaid. Halvimal juhul, sest nagu me eelmiselt kuulnud, teenivad naised keskmiselt vähem ja maksavad rohkem. Nii et neid karistatakse kaks korda, sest nad on tarbijad ühtses turus. Ja see vajab tõesti meie tähelepanu. Ma nõustun mõnede ettepanekutega, mis on edasise teekonna kohta tehtud, ja oleksime ka rõõmsad jätkata andmetega seotud arutelu. Tõsi küll, meil neid ei ole palju, kuid ma võin pakkuda ühe või kaks tarbijaküsitlust meie liikmetelt, juhul kui need oleksid huvipakkuvad.
Kõneleja 1ro
Täname väga. Tänan vastuste eest. Tänan küsimuste eest. Tänan sekretariaati, kes mind aitas. Tänan tõlgile, sest ilma neid ei oleks me kuidagi jõudnud? See on väga hea. Meil on 24 keelt. Ametlikud keeled. Täna on peaaegu kõik kabiinid täis. Tänan. Ja ma loodan, et siit ei lõpeta. Arutlen seda Sise-turu ja tarbijakaitse komisjoni (IMCO) raames, et jätkata ja võib-olla tuua siia seda, mida meil täna ei olnud, nimelt tööstuse esindajad diskussioonidesse kaasamiseks. Muidu on loomulikult väga oluline mitte ainult reguleerida, vaid ka rakendada. Sest me võime olla väga hea dokument, kuid rakendada seda halvasti. Ja et seda hästi rakendada, pean ma, et kõik asjaosalised peavad kaasa aitama ja probleeme teatama. Me peame tarbijad harima, et nad kaebaksid, kui nende õigusi rikutakse, ja eriti naised, sest naised on, öelgem nii, kartlikumad, kui nende õigusi rikutakse, et avaldada. Sellele peame palju tööd tegema. Isiklikult töötan oma riigis, te peaksite teadma, et ma juhin naisühingut, mis on aktiivne juba 30 aastat, ja ma töötan nendega väga hästi koos, ning see haridus on aidanud neil julgustada oma kvaliteete hindama ja mitte lasta end segada kõigi nende valeinformatsioonidega. Palju tänu, ja kohtumiseni uuesti. Tänan.
Kõneleja 1en
Tänan väga. Palju õnne.
Tänan väga.
Aitäh. Mul on üks. Aitäh. Aitäh.
Homme. Homme. Homme. Jah. Aitäh.
Kõneleja 1it
Head õhtut. Head õhtut. Jah, jah, aga