Päevakorras
- 1Päevakorra kinnitamine
- 2Esimehe teadaanded
- 3Protokolli kinnitamine
- 4Töökomisjoni missioon Saksamaale ja Poolasse AMAZONi lao ja täitmiskeskuse külastamiseks
- 5Avalik kuulamine teemal „Pestitsiididega töökeskkond põllumajandustöötajatel EL-is“.
- * * *
- *** Elektrooniline hääletus ***
- 6Euroopa Sotsiaalfondi loomine osana rahvuslikust ja regionaalsest partnerluse plaanist, mis on sätestatud määruses (EL) […] [NRPPlan], mis sätestab Euroopa Liidu toetuse tingimused kvaliteetse töö, oskuste ja sotsiaalse kaasatuse jaoks perioodil 2028–2034***I 2025/0239(COD) COM(2025)0558 - C10-0172/2025
- 7Euroopa Lastegarantii järgnevas mitmeaastasises finantsraamistikus pärast 2027. aastat 2026/2929(RSP)
- 8Lepingule Gibraltari kohta Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Ühendkuningriigi vahel sõlmimine Euroopa Liidu nimel 2026/0058(NLE)
- *** Hääletuse lõpp ***
- 9Avalik kuulamine teemal „ELi tööelu ja perekonnaelu tasakaalu direktiivi mõju“.
- 10Komisjoni aruanne Rassisusevastase direktiivi ja Tööhõivavaldkonna võrdsuse direktiivi kohta.
- 11Ekstreemsete temperatuuride mõju töötajate tervisele ja ohutusele töökohal 2026/2140(INI)
- 12Ekstreemsete temperatuuride mõju töötajate tervisele ja ohutusele töökohal 2026/2140(INI)
- 13Muud küsimused
- 14Järgmise istungi kuupäev
- * * *
- 15Koordinaatorite kohtumine
- * * *
Kõneleja 1en
Hästi, kolleegid, me oleme juba möödunud algusajast, nii et ma oleksin väga rõõmus alustada.
Kõneleja 2en
Raadio kaudu, nii. Ülempiir —
Kõneleja 1en
Seega alustame päevakorra vastuvõtmisega ja kui pole vastuväiteid, loetakse koosoleku päevakord vastuvõetuks. Ma ei näe vastuväiteid, seega on see vastuvõetud. Käesolevate teatavaks tegemiseks on teile info saadetud tehnilise märkme kaudu täna osutatud tõlketeenuse kohta. Ja, kallid kolleegid, olge teadlikud, et ligipääsetavuse eesmärgil on saadaval kõne automaatne transkriptsioon ja tõlge. Palun skaneerige plakatitel olevad QR-koodid. Ja valige keel, mida kõneldakse. Tõlke jaoks saate menüüst valida oma eelistatud keele. Tahaksin ka juhtida tähelepanu järgmisele, neljandale puuetega inimeste õiguste nädalale, mis toimub 30. novembrist 7. detsembrini. Tööhõive ja sotsiaalküsimuste komitee korraldab avaliku kuulamise teemal sotsiaalse kaasatuse ja töötajate kaasamise kohta puuetega noortele ning töötoa Euroopa Liidu sotsiaalse rahastamise kohta puuetega inimeste kaasamise eesmärgil. 2. detsembril toimub kõrgtasemeline üritus, millega tähistatakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni 20. aastapäeva teemal „EL kui kaasamise ja sõltumatu elu edendaja“. Liikmeid on ka kutsutud FEM-i kuulamisele puuetega naiste kohta poliitikas ja avalikus elus 3. detsembril. Aruandajate nimetamisel palun märkige, et EPP-i rühmast Jeroen Lenners on nimetatud aruandajaks Euroopa Tööjõuameti mandaadi läbivaatamise aruandele. S&D rühmast Mark Angell on nimetatud aruandajaks sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise digitaliseerimise ja Euroopa Sotsiaalkindlustuspassi loomise aruandele. Renewi rühma liige Brigitte van den Berry on nimetatud oskuste portabiliteediseaduse aruande aruandjaks. Greens/EFA rühma liige Sara Mathieu on nimetatud avalike hangete määruse arvamuse aruandjaks. Ja Renewi rühma liige Laurence Farreng on nimetatud kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise arvamuse aruandjaks.
Ja Renewi rühmast pärit Irena Joveva on nimetatud aruandeks esitatava arvamuse koostajaks professionaalsete kvalifikatsioonide tunnustamise protseduuride digitaliseerimise kohta. See oli kõik istungi eesistuja teatised. Punkt kolm on protokollide kinnitamine. Kui ei ole vastuväiteid, loetakse 1. ja 12. oktoobri 2026 laiaulatuslike istungite protokollid kinnitatuiks. Need on vastu võetud. Jätkame neljanda punktiga: laiaulatuslik missioon Saksamaale ja Poolasse Amazonite laopindade külastamiseks. 26.–28. oktoobril 2026 viis seitsmemeliikmeline Euroopa Parlamendi Tööhõive ja Sotsiaalasjade Komitee delegatsioon läbi faktide kogumise missiooni Amazon-i laosadest Saksamaal ja Poolas. Mul oli au juhatada seda missiooni. Samuti olen väga rõõmus, et missioon toimus. Nagu teame, on see olnud Parlamendi pikaajaline soov. Me külastasime kolme suurt operatiivset asukohta Mönchengladbachis ja Dortmundis Saksamaal ning Sosnowiecis Katovietsi lähedal Poolas. Missiooni peamine eesmärk oli kohapeal uurida töötingimusi, töötervishoiu ja tööohutuse standardeid, algoritmiliste juhtimissüsteemide rakendamist ning automatiseeritud töötajate jälgimise ulatust Amazon Euroopa laopunktide võrgustikus. Käik oli otsene järgnevus komisjoni laialdasele parlamendikojale Amazonis töötamise tingimuste kohta, mis toimus jaanuaris 2026, kus töötajad ja sotsiaalpartnerid tõstsid tõsiseid muretsevusi tõusvate tootmismahtude eesmärkide, töökohtade jälgimise ja kollektiivläbirääkimiste takistuste kohta. Missiooni käigus läbisime töötajate osakondi, kohtusime asukoha üldjuhtide, regionaalsete korporatiivsete juhtidega ning korraldasime laialdasi väljaspool asukohti toimuvaid konsultatsioone ametiühingute esindajate, töötajate nõukogude ja tööinspektsiooniga. Varsti annan sõna liikmetele, kes olid osalid selle missioonist osa, kuid isiklikult arvan, et üks selle missiooni peamisi järeldusi oli ka meie raskus saada teavet algoritmilise juhtimise kohta
süsteem, mida kasutatakse töövoo ja tööjõudluse jälgimiseks nendes ladudes. Aga ka selle asjaolu, et töötajad ise ei olnud kas selle info või teabega, kuidas näiteks tootlikkuse eesmärke seatakse ja miks tootlikkuse eesmärgid tõusevad või harva langevad. Minu arvates see tõepoolest tugevdas argumentatsiooni ja näitab vajadust algoritmilise juhtimise ja tehisintellekti kohta tööelus. Loomulikult kasutame ka selle missiooni käigus kogutud tõendeid ja tunnistajaväljaütlusi selle komisjoni seadusandliku töö toetuseks. Eelkõige on tegemist Euroopa Komisjoni järgmise kvaliteetsete töökohtade seadusandliku paketi, mis on oodatud detsembris 2026,ga. Missiooni järel oleva aruandele lisatakse eesistuja kiri president Metsolale ja komisjoni asepresidendile Minsatule, milles rõhutatakse algoritmilise juhtimise kasutamise osas tööturul vajadust tugeva seadusandluse järele, mis tuleb arvestada komisjoni lähenevas ettepanekus kvaliteetsete töökohtade seaduse osas. Seega avaneb sõna nüüd missioonil osalenud liikmetele. Palun märkige, kas soovite sõna võtta, ja püüame piirata esinemised ühe minuti peale. Alustame proua Sommeriga.
Liesbet SommenPPEen
Aitäh, härra eesistuja, ja tere pärastlõunat kõigile. Esiteks tahaksin tõesti tänada meie laia komisjoni kõiki korraldajaid selle missiooni eest. See oli tõesti huvitav, meie Amazoni missioon Saksamaale Poolasse. See oli tõesti huvitav, kuid ka sügavalt murettekitav. Seal kõigest, mida kuulsime, jäi kõige enam mulje tohutust survest, mille all Amazonit töötajad töötavad. Mõlematest riikidest pärit töötajate ja ametiühingute sarnased tunnistused olid tõepoolest märkimisväärsed. Nad ütlevad, et töötajad on pidevalt jälgitud skannerite ja algoritmide abil ning iga liikumine, iga ülesanne ja iga tegevusetuse minut tundub olevat mõõdetud. Töötajaid surutakse töötama kiiremini ja kõvemat. Ja see seab loomulikult tõsise hinnangu nende füüsilisele ja vaimsele tervisele. Poolas töölised ütlesid meile, et nad peavad vahel päevas kõndima kuni 30 kilomeetrit. Iga automatiseeritud laos vähendatakse kõndimist, kuid töö muutub äärmiselt korduvaks. Nagu üks töölane ütles, on nad saanud robotiks. Paistab. Kuuleme ka väga murettekitavaid tunnistusi haigete töötajate survestamise kohta, ebapiisavate puhkepauside ja ametiühingute esindajate ähvardamise kohta. Need tunnistused vajavad loomulikult edasist uurimist. Aga seda, mida me mõlemas riigis kuulsime, peaks kõiki meid muret tegema. Ja just seda teie ütlete, härra eesistuja. See oli asjaolude uurimismissioon, ja just see muretseb meid – et asjaolud ei tundunud olevat laual. Meil olid tunnistused, meil olid sisendid Amazonilt, aga meie küsimused, mis küsimusi esitati, kuid neile ei vastatud päriselt. Ja seadusandlikust vaatenurgast on väga raske teada, kuidas selles asjas tegutseda. Aga me peame tegutsema; see on selge. Ja tahan ühe asja väga selgelt öelda. Ma ei ole tehnoloogia või automatiseerimise vastu, üldse mitte. Pigem vastupidi: innovatsioon võib suurendada tootlikkust, luua võimalusi ja teha tööd turvalisemaks. Aga tehnoloogia peab alati teenima inimesi, mitte vastupidi.
Seega ootan ma selle missiooni järgnevate sammude tegemist. Nagu Teie ütlete kvaliteetse töö seaduses, nii konkreetsete murede osas, mis on tõstatatud Amazonis töötamise tingimuste kohta, kui ka laiemalt, kuidas saame tagada, et tehisintellekt ja algoritmiline juhtimine kasutataks töökeskkondades kogu Euroopas vastutustundlikult. Aitäh.
Kõneleja 1en
Täname väga, proua Kelemens.
Kõneleja 2fr
Aitäh, presidendikogu liige. Sooviksin ka end liituda töölepingu sekretariaadi poolt selle missiooni korraldamiseks saadud tänudega. Me teadsime, et see oli lisaks väljakutseks, nii et see oli veidi pöörlev Saksa ja Poola vahel, aga ma tahan tõesti tänada nende korralduse kvaliteedi eest. Aga Amazon andis vähemalt muljet, nagu mängiks läbipaistvuse mängu ja avaks tõepoolest oma laod, mida nad tõenäoliselt kunagi ei tee. Aga teisalt arvan, et me ei ole petetud. Meid vastu võeti peamiselt kommunikatsiooniekspertide armeed. Nad olid ette valmistanud kolm või neli PowerPointi, mis olid peaaegu alati samad iga ettevõtte juures, mida külastasime. Eelkõige ei ole meie küsimustele konkreetselt vastatud. Kui me tegelikult läheme missioonile, tõendite kogumise missioonile, mis puudutab töötingimusi, mõju tervisele, töötunde, töötajate staatust, ei saa me isegi täpset ja lõplikku vastust küsimusele, mitu töötajat on tööle võetud, millise staatusega, mis on töövõimetuse tase. Niisiis on väga selge, et meil ei ole, ja eelkõige pole küsimusele vastust. Või igal juhul ainult keeldumine, kuigi me oleme näinud, et nii see pole. Kas kasutate algoritmi ka töö korraldamiseks ja tööruti organiseerimiseks, aga ka töötajate kontrollimiseks? Kuigi neile meile korduvalt öeldi, et nii ei ole, oli see väga, väga selge, et nii ongi, eriti selle mõju tõttu töövaheaegadele ja muudele asjaoludele. Seega ka Saksamaal on olnud väga selge keeld kollektiivläbirääkimiste läbiviimiseks. See meile väga selgelt näidati. Ka Eestis on kasutatud asukohti – need on Poola-äärsed piirkonnad – et nõrgestada või õõnestada streigiliikumist. Seega näeme me ka rünnakuid ametiühingute organisatsioonide vastu.
Poolas on probleeme isegi streigiõiguse korraldamisega, eelkõige aga selged tõendid pidevast valvekaameratega jälgimisest, survest töötingimuste ja palgatingimuste suhtes. Jah, arvan, et meiegi võtame oma vastutuse Tööhõivekomisjonis selle missiooni edasise jälgimise osas. Aitäh ka teile, naisterahvas eesistujanna, ja teame, et tuleb algatada initsiatiiv, sest kvaliteetsete töökohtade seaduses peame rohkem kui kunagi varem tagama parema järelevalve algoritmilise juhtimise üle. Kui on üks näide, mis on seda meile näidanud, siis see on tõepoolest Amazonile kuuluvate laopindade näide. Aitäh.
Kõneleja 1en
Täname väga. Ja järgmine, proua Scheibe.
Kõneleja 2fr
Aitäh. Tere kõigile. Sooviksin liituda sekretariaadi organiseeritud missiooni eest tänamisega. See oli tõesti väga hästi organiseeritud, väga huvitav missioon. Seega oli Amazoni juhtkond seda missiooni väga hästi organiseerinud ja ette valmistanud. Nad tegid kõik, et me tunduksime end Amazonile kuuluval imevärvilisel maailmal, kus kõik töötajad on õnnelikud ja kus probleeme üldse ei ole. See oli tõesti unelmate firma. Nii meid olid selgelt esitatud lavastatud etendus, hoolikalt kontrollitud ekskursioon. Ja tahan jagada teiega seda väikest lugu. Teisel päeval, kui me olime Poolas, külastasime seal laohoonet. Laohoone oli üsna tühi. Me ütlesime: „Vaadake, vaadake, selles laohoones pole palju inimesi.“ Ühel hetkel peatati meid ühe töötaja ees, kes pakkis asju. Ja ma ütlen teile, ta oli nagu see. No siis täiesti rahulik. Ja siis ütlevad meile:
Kõneleja 2en
„Pole kiirustada. Vaata, nii see on alati.“
Kõneleja 2fr
Nii öelame: «No, okei, jah, see on tõsi, tegelikult, see on natuke vastuolus sellega, mida eile nägime.» Ja siis saame töötajate, nende töötajatega, kellega hiljem kohtusid, ametiühingute esindajatelt teada, et juhtkond Amazon juhtkond oli pakkunud kõigile töötajatele selleks päevaks vaba päeva, ning kohal viibijad olid saanud sõnumi, milles öeldi: 'Minge söökla, peituge sööklasse ja me määrame teile teise asukoha, et te Euroopa Parlamendi liikmetega ei kohtuks.' See on tõesti midagi, ma tõstan kübara. Kui seejärel küsisime esindajatelt, seda PR-töötajate armee, kõiki neid inimesi, kes meid saatisid – neid oli palju kommunikatsiooniosakonnast –, probleemide kohta, ei tekkinud probleeme. Ei isegi ole nii, et öelda: „Jah, on probleeme, püüame neid lahendada.“ Probleeme ei ole. Müra tase, ei, ei, ei, müra tase ei ole kõrge. Sellega harjutakse. Tead, nii on, kui elad lennujaama kõrval, harjutakse sellega. Korduvad ülesanded, öeldakse meile: „Ei, aga on rotatsioon, on rotatsioon.“ Algoritmiline juhtimine? Meile öeldi isegi: „See ei eksisteeri. Ei, algoritmilist juhtimist ei ole. See ei eksisteeri.“ Niisiis, kõik see oli ikka veel üsna tugev ja väga, väga karikatuurne. Asja on selles, et esimese visiidi ajal, kui astusime välja harilikust teest, läksime töötajate juurde ja kohtasime kohe naist, kes töötas pakiotstarbelises osakonnas — seal võetakse tooted riiulitelt, eemaldatakse ja seejärel pakitakse need. Ja tõesti, see on töökoht, mis on robotiseeritud laopind, ja nad on uhked öelda, et töötajad ei pea enam läbima 30 kilomeetri pikkust vahemaad päevas, mida varem pidid läbima, kui pidid läb käikudega. Aga mida me tegelikult näeme? Näeme inimesi, kes on robotile allutatud, kes on selle orjad.
Tegelikult tallavad nad kahe ruutmeetri suurust ala pöörleva kiirusega, orjadega võrreldavates oludes, tõeliselt põrgulike tempodega. Ja lõpetuseks: kui rääkisime töötajatega — meil oli õnn neid kõnelda — annavad nad meile täiesti teistsuguse pildi sellest imelisest maailmast, mida me vaatlesime. Teisisõnu, seda nimetatud „pöörlemist“ ametikohtade vahel? Seda pole olemas. Müra tasemeid mõõdeti mitte seal, kus töötajad tegelikult töötavad. Minu meelest oli see missioon — loodan, et sekretariaadi koostatav aruanne peegeldab täpselt seda, mida töötajad meile ütlesid: see, mida te nägite, oli ainult puhas näitus, lihtsalt dekoratsioon. Aitäh.
Kõneleja 1en
Täname väga. Ja teile, härra Andersson.
Li AnderssonThe Leften
Aitäh, palju. Sooviksin ka tänada meie sekretariaati suurepärase töö eest ja Yulit tema missiooni juhtimise eest. Lisaks sellele, mida kolleegid mainisid, sooviksin ma lisada kolm teemat. Esimene neist on minu arvates massiline, ajutiste tööde agentuuride suur kasutamine Poola tehase puhul. Ma ei tea, kas te seda teate, aga Poola Amazon ei ole avaldanud sel aastal ühtegi ametikohta. Kõik avalikustatud ametikohad, mida ma silmas pean avalikult kättesaadavaid, avaldavad ajutise tööagentuurid. Seega kasutatakse Amazonile kasuks äärmiselt palju ajutisi töötajaid, ilma et oleks, öelgem, mõistlikke põhjusi, miks Amazonis ei töötaja palkata. Samuti on Amazonis ajutised töötajad väga kahtlased. Pole päris selge, kus Amazonil üldse hoopis hooaeg on, kuigi nad ütlesid meile Katovicis, et hooaeg algab novembris, öelgem, ja lõpeb jaanuaris. Tegelik kasutavad nad nn. hooajatööliste sildi all aasta läbi tuhandeid töötajaid. Teine teema on sündikaatide tegevuse väga nähtav takistamine paigal. Meile on saanud väga konkreetsed, väga, väga laialdased aruanded ametiühingutegelastelt, kuidas neid takistatakse igasuguses tegevuses, mis puudutab töötajaid, kuidas nad on surve all oma tööga Amazonis töötavate inimestega. Jah, ma tean. Ja lõpuks erinevad töötingimused Saksamaa ja Poola vahel, ainult üks näide. Selle töö- või tootmistsükkel on sakslastele töötajatele seatud viiele sekundile ja poola töötajatele kolmele sekundile. Tahan öelda, et ne tuleb käsitleda ka selles õiglase töö kohta käivas dokumendis, mida valitsus ootab esitavat. Ma mõistan täiesti, et Euroopas on erinevad palgad, kuid pole mingit põhjust, miks nii põhialused töötingimused nagu tootmisprotsess peaksid nii erinevad olema Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Seega on ebaõiglased tingimused ida-eurooplastele olnud selle missiooni üks väga selge tulemus.
Aitäh.
Kõneleja 1en
Täname väga. Aitäh ka kõigile missioonil osalenud liikmetele, ja nagu juba öeldi, valmistanime nüüd ette missiooniaruande. Koosolekul läheme järgmise päevakorra punkti, mis on avalik kuulamine. Seega on mul nüüd rõõm kuulutada välja meie avaliku kuulamise teemat töötajate kokkupuutest Euroopa Liidus põllumajandustöötajate seas pestitsiididega. Pestitsiidide mõju inimese tervisele on pikka aega dokumenteeritud, seostades need suurenenud riskiga vähki ja neurodegeneratiivsete haigustega. Näiteks Parkinsoni või Alzheimeri tõbi. Need on küsimused, millega on teised komisjoni selles majas, nagu Agri, ENVI ja SANT, tegelenud, ja seetõttu kutsusime nad täna meiega ühinema. Siiski on meie tähelepanu suunatud täna pärastlõunal sellele, kuidas vaadata neid ohtusid laiemalt, nimelt kuidas kaitsta põllumajandustöötajaid pestitsiidide kasutamisest tulenevate riskide eest. Muidugi on parim ravi alati ennetamine, nii et Ausländerbesetzungi raamistikus prioriseeritakse riskide vältimist või võimalikult vähendamist, mis viitab viisil Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ennetava tegevuse põhimõttele, nagu see on lepitud lepingutes. Turule püüdmata arvestada turureegleid, tööõiguslikust vaatepunktist peavad tööandjad hinnanguliselt hinnama töötajate ohutuse ja tervisele ohtlikke riske, mis tulenevad pestitsiididest, ning neid riske juhtima vastavalt kontrollimeetmete hierarhiale. Aga kuidas erinevad reeglid omavahel selles läbilõikavas valdkonnas toimivad, arvestades, et põllumajandus kuulub majandustegevuse sektoritesse, mis on enim haavatavad vähiriskitegurite ja teiste pestitsiidide kasutamisega seotud haiguste suhtes? Ja eelkõige: kuidas saaksime seda paremini teha? Selle küsimusteni vastamiseks olen väga rõõmus tänaseks külalisesinejate vastuvõtuks. Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Ametist, Pesticides Action Europe'ist, Euroopa Toidu-, Põllumajandus- ja Turismitööliste Liitude Föderatsioonist ning Euroopa Liidu elukutseliste põllumajandusorganisatsioonide Tööandjate grupist.
Esmame kuulame kõigepealt meie külalisetadlejaid, seejärel avaneme sõna gruppide koordinaatoritele või teiste rühmade esindajatele, ning seejärel korraldame veel ühe vooru „silmsidega“, kus sõna võtma on kutsutud ka Envi, SANT ja Agri liikmed. Aga aga Bogdan Zeleny Brüsselis asuva EU Tervise- ja Tööohutuse Ameti sidemenihitaja esitab meie esimese kõneleja teemat. Ta kokku võtab Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Ameti leidmused selle teema kohta. Palun, teil on sõna järgmised seitse kuni kaheksa minutit.
Kõneleja 2en
Aitäh, härra eesistuja. Aitäh Tööhõive- ja sotsiaalküsimuste komitead selle debati korraldamise eest. Mu nimi on Bogdan Zeleny. Olen Euroopa Tööohutuse ja tööhügieeni ametkonna Brüsseli sidemees ja, nagu teie ütlesite, meie ülesanne on töötajate kaitse ning nende töökohtade ohutuse ja tervislike tingimuste tagamine. Kui saame järgmise slaidini jõuda, siis paar sõna meie agentuuri kohta. Kuidas seda teeme? Pakume poliitikutele, nagu teie, tõendeid, andmeid ja uurimistöid. Muundame need töökohtadele suunatud juhisteks ja tööriistadeks. Ja püüdleme suurendada teadlikkust, korraldada informatsioonikampaaniaid ja võrgustikku, et levitada head praktikat kogu Euroopas. See tuleneb sellest, et meil on endiselt kõrge tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööga seotud surmade arv. Inimeste kaotuse kõrval hinnatakse, et umbes 3,3 % ELi SKPst läheb kaduma töötervishoiu ja tööohutuse halbade tingimuste tõttu. Enne süvenen pestitsiidide teemasse, palun järgmine slaid. Tahaks teile anda ülevaade põllumajandustöötajate ees seisvatest tööalastest riskidest. Sest pestitsiidide arutelu tuleb vaadata laiemas kontekstis sektorit ohustavate riskidega. Seega meie töötajate kokkupuute uuringus, kus kontrollime tõenäolist kokkupuudet vähemalt ühega 24 tööalase vähiriskitegurist, leidsime, et inimesed, kes töötavad taimekasvatuses, loomakasvatuses, jahinduses ja seotud teenustes, st valdavalt just selles sektoris, on tõenäoliselt kokkupuutes vähemalt ühe vähiriskiteguriga 84,4 % ulatuses normaalse töönädala jooksul, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui ELi keskmine. Ja kui vaatame järgmise slaidi, võib me näha, et see võib kattuda. See tähendab, et põllumajandustöö ajal kattuvad mitmed riskid veelgi tõsisemalt. Ja see on juba enne, kui rääkima hakata pestitsiididest. Näiteks võib põllumees, kes kündab välja traktori, olla kokku puutunud diislikütuse heitgaasidega. UV-kiirgus, kristalliline sissehingatav ränihape, mis tõuseb mullast üles, ja see on tõenäoline
kaasatus ka võimalikele pestitsiididele. See on vaid selleks, et anda teile aimu arutelu keerukusest ja olulisusest arvestada kõiki riske, kui edasi liikume ennetamise arutamise juurde. Sellest hoolimata, iseseisvalt pestitsiididest, kui läheme järgmisesse slaidini, kuidas kaasatus toimub? Ja jälle, siin on väga oluline olla holistiline lähenemine. Kui räägite pestitsiidide kaasatusest, see toimub kõikides etappides. See võib juhtuda kõigi protsessi etappide juures, nii transportimise, ladustamise, anumate, käitlemise, segamise, anumate täitmise ajal, ning seejärel loomulikult ka ise pritsimise ajal, seadmete kasutamise ajal, kus on suur risk kokkupuutele, aga ka pärast rakendamist seadmete puhastamise, tühjade anumate transportimise ajal uuesti, aga ka inimesed, kes sisenevad töödeldud põllukultuuridesse, pealtvaatajad, nagu neid nimetame, võivad samuti kokkupuutele alluda. Ja see toimub naha kaudu, sissehingamise ja neelamise teel. Tervisele negatiivsed mõjud, mida saame järgmisel slaidil näha, tulenevad just sellest riskist ja võivad olla nii ägedad kui ka pikaajalised. Kui rääkida ägedast kokkupuutest, põhjustab see ärritust, hingamisteede sümptomeid, peavalu, peapööramist ja tõsistes juhtudel mürgistust, minestamist ja veelgi halvemad sümptomid. Aga võivad olla ka pikaajalised kokkupuute mõjud. On teatatud seoseid neuroloogiliste tulemustega, nagu Parkinsoni tõbi, hingamisteede tulemused, teatud vähiliigid, aga ka endokriinsed või reproduktiivsed mõjud. Praegu Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Amet (EU-OSHA) edendab — võime liikuda järgmise slaidini — edendab ennetamist ja riskihindamist töötajate kaitse põhimõtteks. Pesticiidide osas on olemas konkreetse toote hindamine. Ja ma kahtlen, et paljud minu paneeli kolleegid süüvituvad sellesse teema sügavamalt just siin. Ja seejärel järgneb töökohtade riskihindamine, mida, nagu eesistuja ütles, peab järgima kontrollide ierasust, kus prioriseerime meetmeid allika juures. See tähendab, et alustame kõigega, ideaalis toote eemaldamisega, asendamisega, kohandamisega või
allikate isoleerimine. Hiljem võime rääkida tehnilistest meetmetest. Seda nimetatakse hierarhiaks. Mõned nimetavad seda püramiidiks, kuid põhimõte on see, et igal tasemel tuleb alati astuda samm. Järgmine võib olla organisatoorsed meetmed, kus me koolitame töölisi paremini. Võime edendada eraldamist allikast või ajutisi meetmeid. Kuigi tuleb öelda, et näiteks pestitsiidide puhul võivad ajutised meetmed teistel töökohtadel tähendada seda, et töölised saavad vahetada vahetustega. Pestitsiidide puhul võib see tegelikult olukorra halvendada. Ja ma annan teile selle näite ainult selleks, et taas rõhutada adekvaatse kaitse tagamise keerukust. Ja loomulikult on ka isikukaitsevahendid. Neile kõigile mõtleme, kui mõtleme tööohutusele ja tervisele. See on üks komponentidest tõelisest ennetamisest, kui jutt on töötajatest. Kõik see toimub laiemas riskide ökosüsteemis. Ja kui lähete järgmisele slaidile, peame teadma, et ise pestitsiidid võivad olla paljude tegurite mõju all. Kliimamuutus ise on muutuste allikas, mis võib mõjutada kokkupuudet. Ilm, temperatuur ja tuul mõjutavad kokkupuudet rakendamise ajal. Ja muutuvad ilmastikupatronid võivad tulevikus – ja tõenäoliselt saame me aasta jooksul ka aruandeid, kuidas muutuvad kahjurite mustrid võivad panna muutma ravivorme. Ja selle kõrval võib see mõjutada ka pestitsiide ise. Mõned võivad muutuda äärmise soojuse tõttu lenduvateks. Töötajate kaitsevarustus võib kannatada. Ja nii edasi. Seega on suur vajadus mõista, et selles laiemas debatis peame me – see on elav debatt. See ei ole midagi, mis oleks kunagi lõplikult lõpetatud. Ja adekvaatne ennetamine peab pidevalt kohanema muutuvate mustritega. Ma nimetan näiteks põllumajandust. See on töö, mis muidu järgib aastaaegu, kuid kliimamuutuse laiema arutelu tõttu on siin täiendav vajadus tähelepanu järele. Loomulikult on ka tööjõu dünaamika.
On palju hooajast ja rändtööd. Töötab ka väikestel taludes või on iseseisvad ettevõtjad. On keele- ja koolitusbarjääre. Kui mõtlen tagasi ennetamise hierarhiale, kus koolitus on väga, väga oluline riskide ennetamiseks. Aga kaasas võib olla eba võrdne juurdepääs kaitsele. Ja lõpuks selles arutelus üleminekute ja muutuste kohta peame olema teadlikud, et riskide ennetamisel võib üks riski ennetav meetmed tekitada teisi riske. Näiteks võib pestitsiidide kasutuse vähendamine mõnel juhul viia näiteks käsitsi umbrohu eemaldamise vajadusele, mis võib kaasa tuua tugi- ja liikumiselundkonna koormusriski. Seega peaksid kõik meetmed ja arutelud olema uuesti läbi viidud, eelistatavalt holistilisel moel. Nüüd meie Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu ametist saame minna järgmise slaidini. Edendame seda lähenemisviisi väga. Pakume oma tõendeid. Töötajate kokkupuuteküsimustiku tulemused põllumajanduses, artikkel, mille ma arvan, et jagati teiega enne täna toimuvat kuulamist. Meil on midagi, mida nimetatakse OSH wiki, ja soovitan teile kõigile seda vaadata. Lisaks sellele loome meie praktilisi tööriistu ning meil on olemas nn veebipõhine interaktiivse riskihinnangu tööriist, mille me tegelikult arendasid koos minu paneeli kaaslastest moodustatud organisatsiooniga. Ma nimetan siin ametiühinguid ja tööandjaid põllumajanduses, kes aitavad hinnata mõningaid riske põllumajanduses ja mida võib igaüks tasuta veebis kasutada. Samuti teeme koostööd laia partnerite võrgustikuga, et läbi vaadata selliseid tõendeid ja kohandada alati juhendeid ja tööriistu, mida avaldame. Soovitan teile kõigile uurida meie avaldatud uurimistöid ja ootan teie küsimusi väga. Ma olen väga rõõmus, et pidin kinni kaheksast minutist, ja ootan ülejäänud debatti. Aitäh.
Kõneleja 1en
Täname väga. Arvan, et see oli väga huvitav ja selge. Tahaks nüüd tervitada härra Christine de Champelaire’i, kes on Pesticide Action Europe’i poliitikauurija, teadusliku mittetulundusühingu töötaja Euroopa Liivi tasemel, kes tegeleb pestitsiidide alternatiividega, et esitleda Pan Europe’i andmeid ja analüüse järgmised seitse kuni kaheksa minutit.
Kõneleja 3en
Tänan väga. Samuti kutsest ja selle sündmuse korraldamise eest väga olulise ja kiireloomulise teema ümber. Nii tõesti, Pan Europe on kodanikuühiskonna organisatsioon, mis keskendub pestitsiidide kahjulike mõjude teadvustamisele; me pooldame tugevat kaitset ja sõltuvuse vähendamist kahjulikest pestitsiididest, asendades need usaldusväärsete alternatiividega. Kas saame järgmise slaidi juurde, palun? Jah, ja kolmanda slaidi juurde. Aitäh. Teaduslikud tõendid on näidanud selgeid seoseid pestitsiididele kokkupuute ja mitmete haiguste vahel, sealhulgas näiteks neurodegeneratiivsete haiguste, nagu Parkinsoni tõbi, teatud vähiliikide, kognitiivsete häirete ja hingamiselundkonna häirete vahel. Saadaval olevad andmed näitavad samuti, et teatud grupid, nagu näiteks põllutöölised, nende perekonnad ning teised elanikud, kes elavad maapiirkondades, on suurema riski all. Epidemioloogilised uuringud näitavad samuti, et teatud haigused ja tervise mõjud on levinumad inimeste seas, kes on olnud professionaalselt kokkupuutes pestitsiididega, näiteks põllutöölised. Aga on väga oluline rõhutada, et lapsed on eriti haavatavad, sest nende elundid arenevad veel, neil on palju kätega kontakti ja uuringud näitavad ka tugevat kahtlust seose kohta pestitsiididele kokkupuute vahel lapseeas, aga ka raseduse ajal teatud haigustega, nagu teatud laste vähk. Aga ka arenguhäired näiteks. Kas saame järgmise slaidi juurde, palun? Seega on arvud tõepoolest häirivad. Meie, meie, meie võime tõesti öelda, et ma arvan, et me võime siin tõesti rääkida suure avaliku tervise väljakutsest. Ja näiteks Parkinsoni tõve arvud, kuidas need arenevad, ning ka prognoosid, mis näevad ette kahekordistumise aastaks 2050, on väga murettekitavad. Sama lugu kehtib ka vähiarvude kohta – näiteks on vähijuhtude arv alla 50-aastaste seas samuti tõusnud, isegi nooremate inimeste seas, ja mõlema haigusetüübi puhul on näha seost pestitsiididele eksponeerumisega. Jah, võime minna järgmise slaidini.
Ja muidugi on need need arvud häirivad, kuid on alati hea mõelda, et iga ühe taga seisab elus on elu, seal on inimene ja tema pere, ning igasugune selline väga tõsine haigus on loomulikult farmeritele dramaatiline. Nende perekonnad, teised asjassepuutuvad inimesed ning ka farmeritest välised inimesed, kes on pestitsiididele kokku puutunud.
Kõneleja 1en
Vabandust, tõlkijad paluvad natuke aeglasemat temposid.
Kõneleja 3en
Hästi, jätkan. Aitäh. Võime liikuda järgmisesse slaidi. Seega on riskihindamises ja pestitsiidireegluse rakendamises tõsiseid puudujääke. Seega kui selle regulatsiooni põhieesmärk on tagada kõrgtasemeline kaitse ning seda toetatakse ka avalikult ettevaatlikkuse põhimõttel, siis praktikas see paljudel juhtudel ebaõnnestub ja näeme seal suuri puudujääke. See ilmneb ka väga selgelt asjaolus, et väga sageli on püstitatud keelustada insektitsiide minevikus, sest nende tõsiseid ohtlikke omadusi pole riskianalüüsi ja lubamise protsessi käigus korralikult tuvastatud. Näeme, et reprotooksilised, neurotoksilised, endokriinsüsteemi häirivad insektitsiidid jõuavad turule ja jäävad seal tihti pikka aega seisma, kuni neid lõpuks uuesti läbi vaadatakse. Ma ei hakka kõiki neid puudujääke üksikasjalikult läbi vaatama, kuid nende hulka kuuluvad asjaolud, et pestitsiidide segu mõjud ei ole praeguses riskihinnangus piisavalt arvestatud, samuti ei ole arvestatud krooniline kokkupuude ka madalate pestitsiidide kontsentratsioonidega pika aja vältel. Koformuleerijad, ehk need lisandid, mida lisatakse pestitsiiditoodetele aktiivse aine kõrval, ei ole nende toksilisuse osas piisavalt hinnatud. Seda ei võeta arvesse ja on oluline, et need puudujäägid on tõstetud esile ka teemaga tegelevate uurijate konsortsiumide poolt. Soovitame tõesti kiirelt need lüngad sulgeda. Võime liikuda järgmisesse slaidi. Siin ei läbi vaatagi kõiki siin toodud näiteid, kuid on oluline näidata näiteks paljudest eriti ohtlikest pestitsiididest, mis on ikka veel turul. Näiteks seadusega peavad olema keelatud endokriinhäirivad pestitsiidid, kuid praktikas jäävad nad turule ja keelamine võtab tõesti pikka aega. Need on ained, mille kohta eksperdid ütlevad, et me ei suuda tegelikult kindlaid kontsentratsioone määratleda, sest nad võivad avaldada olulist mõju juba väga madalatel kontsentratsioonidel.
mõjuvad tervisele oluliselt negatiivselt ja näeme näiteks, et direktiiv CMR-de suhtes, mis peaks kaitsma töökohtadel CMR-de eest, keskendub näiteks reproduktsioonimürgiste ainete kategooriasse 1B kuuluvatele ainetele, kuid meil on siiski ka mõned reproduktsioonimürgised pestitsiidid kategooriasse 1B kuuluvad, mis on tänagi lubatud. Võime minna järgmise slaidini. Seejärel… Kaitsevarustus on loomulikult väga oluline, kuid on oluline, et on tehtud üsna palju uuringuid selle kohta, et see kindlasti ei ole ei ole imeratsioon ja tegelikult pole see isegi imeratsioon riskialteto exposure. Uuringud näitavad nii mõningaid andmeid, mis näitavad, et mõnikord võib kokkupuude isegi suurenema just põllutöötajate olukorra tõttu väljaspool. Seega on võimalik, et näiteks kogu kaitsevarustuses võib kontsentratsioon olla kõrgem kui väljaspool. Samuti on oluline mitte koormata üksikpõllumehi vastutusega, sest meil on loomulikult kindlasti tagatud, et nad ei ole oma töös eriti ohtlike pestitsiididega kokku puutunud. Võime minna järgmise slaidi juurde. Seda tahan lühidalt mainida, sest need on teised olulised puudused rakendamises, mida näeme. Näiteks puudub jätkusuutliku pestitsiidikasutuse direktiivi rakendamine. Meil puuduvad ka ruumiliselt selged digitaalsed andmed pestitsiidide kasutamise kohta, aga see on loomulikult oluline alus, mida me vajame – vastasel juhul ei saa me hästi näha, milliseid kokkupuuteid kus oodata võib, ega mõõta teatud poliitiliste meetmete eeliseid, seega on see tõesti väga kiire vajadus. Ja kui juba rääkida Ühise põllumajanduspoliitika kohta, siis leiame, et seal puudub tõesti selge seos, pole olnud selget seost kahjulike pestitsiidide vähendamise ja kõrvaldamisega, ning puudub ka adekvaatne sotsiaalne tingimus, mida EFAT-i meelest peaks edasi uurima. Võime liikuda järgmise slaidini. Kindlasti on ka puudu tunnustamine ja toetus pestitsiidialt puudele kannatanutele, ainult mõned liikmesriigid on selles osas samme astunud, näiteks eelkõige Prantsusmaa, kus sealgi on tunnustamine raske ja paljudele patsientidele on raske saada õige kompensatsiooni.
väga pikk protsess, kuid väga oluline sõnum on see, et see kehtib ainult kolme liikmesriigi kohta ja Belgia töötab selle kallal praegu. Pole EL-i laiaulatuslikku tunnustamist ja samuti soovituslike kutsehaiguste nimekirjas näeme, et pestitsiide seal üldse ei ole, samuti näiteks Parkinsoni tõbi, mille kohta on tegelikult palju tõendeid seose kohta. Tahaksin mainida ka omnibus X-i, mida paljud teistest teadvat, mis põhjustaks olulisi muudatusi lubamise protsessis. Näeme, et see viiks tõsiste kahjulike nõrgestamiseni, samal ajal kui vajame paremat kaitset, kuid liikume vastupidises suunas. Ja näiteks on piiranguteta pestitsiidide heakskiitmine. on vajalik ja minu meelest on see kõigile arusaadav, et me peame regulaarselt uuesti vaatama aineid, mis on loodud olema mürgised ja avaldama mürgiseid efekte, ning need teaduslikud tõendid arenevad pidevalt edasi. Kui seda ei tehta, siis pöörame tõepoolest selja ka põllumeestele, sest tegelikult ütleme, et uued teaduslikud tõendid ei ole meile olulised. See on pälvinud teravat kriitikat teadlastelt, kodanikuühiskonnalt, põllumeestelt ning ka pestitsiididele allakäinud ohvritelt ja terviseorganisatsioonidelt nagu Parkinson's Europe. Võime minna järgmise slaidi juurde. Lõpetamaks soovitusi, näeme kolme peamist tegevusliini. Esiteks, takistada mürgiste pestitsiidide kasutamist ja kokkupuudet, mis tähendab lahendada peamised puudujäägid pestitsiidiregulatsioonis ja pestitsiidide kasutamise direktiivi rakendamises. Samuti on oluline, et liikmesriigid tagaksid piisavalt personalu regulatiivsete tähtaegade täitmiseks ja adekvaatsed tasud. Me vajame ruumiliselt kättesaadavaid digitaalseid andmeid pestitsiidide kasutamise kohta. Teine punkt on, et tegelikult on vajadus raamistik tunnustamiseks, vabandust, ja kompensatsiooni pestitsiidialtseeritud ohvritele ja siin arvatavasti on oluline, et finantskompensatsioon oleks samuti tootjate poolt kaetud
hoidame kinni saastaja maksab printsiipi ja kolmandaks soovitame Omnibus paketti tagasi lükata, sest vajame palju paremat, mitte vähem kaitset kahjulike pestitsiidide vastu. Meie arvates oleks see kaitse ajalooline tagasilöög. Aitäh aja eest.
Kõneleja 2en
Täname väga ja seejärel annan sõna härra Ivan Ivanovile, kes on Euroopa Toidu- ja Põllumajanduse Föderatsiooni peasekretär töötajate organisatsioonide vaated põllumajandussektori kohta, mis põhinevad nende liikmesorganisatsioonidelt kogutud andmetel, ning oluliste reeglite, eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse, kohta, samuti tuleviku perspektiividest. Teil on sõna järgmised seitse kuni kaheksa minutit.
Kõneleja 1en
Aitäh.
Kõneleja 2en
Täname väga, härra eesistuja, ja tänud ka kutse sellest olulisest teemast rääkida. Võib-olla võtame järgmise slaidi. Arvan, et esimesed kaks slaidi esindavad põhiliselt EFATi, et öelda, et oleme Euroopa katusorganisatsioon toitlustuse, põllumajanduse, turismi ja kodutöö valdkondade ametiühingutele. Meil on 120 rahvuslikku ametiühingut, kes kuuluvad meie föderatsiooni 40 erinevast riigist. Arvan, et ma ei pühenda palju aega EFATi esitlemisele, kuid arvan, et teil on juba esitlus olemas. Läheme kaks slaidi edasi täna kuulamise teemale, nimelt põllutöötajate kokkupuutele pestitsiididega. Tahaksin oma esitluse alustada mõne sektori-spetsiifilise omapära kirjeldamisega, mis mõjutavad põllutöötajate kokkupuudet pestitsiididega. Esiteks räägime põllumajandussektorist, räägime sektorist, kus meil on endiselt üle 30% osakaal töötamisest ilma ametliku registreerimiseta, selle hinnangu annab Töötamise registreerimata töötamise platvorm, mis kuulub Euroopa Tööameti varikatuse alla. Ja te võite ette kujutada, et näiteks informaalses töökeskkonnas ei rakendata tavaliselt tervislike ja ohutute töötingimuste raamistikku. Seega võime eeldada, et 30% tööjõust ei ole näiteks Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse raamistiku kasutuses, mille me oleme kehtestanud. Teiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hinnangud Meie komiteal on sektor, kus on suur osakaal ränd- ja hooajatööjõust; meil on erinevaid hinnanguid, kuid arvan, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee räägib 2,4 miljoni hooajatöötaja kohta Euroopa põllumajanduses. Teame, et hooaja- ja rändtöötajad on üldiselt haavatavamad, nad on üldiselt vähem teadlikud oma töötajate õigustest ja selle tõttu on nad ka rohkem allakäivad tööõigusaktide mittetäitmisele ja ekspluateerimisele ning vähem tõenäoline, et nad teatavad õiguste rikkumistest või nende õiguste eiramisest.
õigused. Seejärel, veel põllumajanduse kohta rääkides, rääkisime väga killustunud sektorist, kus võib öelda, et perefarmid on kõige levinum vorm. Lisaks sellele ka madal kontrollide sagedus, mida põllumajandussektoris läbiviidakse. Meil on üks number ühe konkreetse liikmesriigi kohta – ma ei tea, milline see on, kuid oleme leidnud, et põllumajandussektoris olevatest ettevõtetest kontrollitakse ainult 0,024 % aastas. Ja seetõttu on meil ka palju puudujääke tööõiguslike sätete rakendamisel ja jõustamisel. Seega kui rääkida pestitsiididele kokkupuutest ja nende otsestest põhjustest, ei ole meil Euroopa statistikast päris usaldusväärseid andmeid, kuid on mõned head hinnangud, mis näitavad 1,6 miljonit juhusliku mürgistuse juhtumit pestitsiididega Euroopas iga aasta. See on hinnang, mille on koostanud Pan Germany ning ka Heinrich Bölli Fond Saksamaal, mis on oluline arv. Uuringu autorid rõhutavad siiski, et eeldavad, et selles arvu sees on ka suur osa mitteteatatud juhtumitest, nagu minu kolleeg Pan Europest ütles. väga tihti, kui räägime otsesest kokkupuutest, viitame alati kaitsevarustusele, öelgem selle kõige levinuma kaitseabinõuna, aga tegelikult on see viimane võimalus, kui rakendame nn riskide kontrolli hierarhiat tööohutuse ja tervishoiu raamdirektiivi raames, ning nagu minu eelmine kõneleja ütles, on meil ka tõendeid selle kohta, et isikliku kaitsevarustuse leevendav efekt võib olla tugevasti üle hinnatud. Seni on me rääkinud palju otsestest mõjudest, pestitsiididele kokkupuute otsesest efektist, aga mida pikaajaliste mõjudega, nagu haigused nagu Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi, aga ka vähk? Me oleme ka kuulnud, et Parkinsoni tõbi tunnustatakse ainult kolmes liikmesriigis Euroopa riigis, mis on kaugel sellest, mis on piisav, nii et võib-olla läheme järgmise slaidi juurde, mis käsitleb veidi põhjalikumalt
mida on vaja teha meie vaatenurgast, et tugevdada põllumajandustöötajate kaitset? Esiteks peame kindlasti parandama nii pestitsiidiseadustiku rakendamist – mida mainis ka minu eelkäija – kui ka tööohutuse ja tervise raamistikku. Selleks oleme kaasatud koostöös Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Ametiga ning tööandjate poolt sotsiaalpartnereid arendamaks veebipõhist riskihindamise tööriista, mis aitaks lihtsustada riskihindamist töökohal. Sellised tööriistad tuleb kohandada riiklikul tasandil ja laialdaselt edendada. Arvan, et see on osa meie Euroopa sotsiaaldialoogi sektori tööpakettidest, mida viime läbi koos sotsiaalpartnereidega. Teiseks arvan, et pole kahtlust, et saame parandada praeguseid pestitsiidireegleid. Seetõttu on EFAT kindlalt vastu Omnibus 10 paketi vastuvõtmisele ja eriti selle sätetele, mis puudutavad pestitsiidiregulatsiooni. Mainisin ka riskijuhtimise hierarhiat ja nagu ütlesin, tuleb kaitsevarustus viimasena, samas kui riski likvideerimine või asendamine on kõrgeim prioriteet – isegi enne ennetavaid meetmeid. arvan sellepärast on EFAT olnud väga aktiivne ja on koostööd teinud ka kodanikuühendustega, ka keskkonnateemalistelt, et ajada poliitikat, mis toetab õiglast üleminekut ohtlikest pestitsiididest eemale. Me näeme ka ja teame, et näiteks ennetavad ja kaitsvad meetmed võivad teatud töötajate jaoks, kes on olnud pikka aega pestitsiididele allutatud, saabuda liiga hilja, mistõttu peame paremini tunnustama ja kompenseerima töötervishoiuhaigusi, mis on seotud pestitsiididega kokkupuutega. See oleks näiteks juhtum Parkinsoniga, mida meie arvates tuleks tunnustada töötervishoiuhaigusena mitte ainult kolmes riigis, vaid kogu Euroopas. Saksamaa näiteks oli
kolmest viimasest riigist, mis on hiljuti tunnustanud Parkinsoni tõve ametialaseks haiguseks ja formaliseerunud selle tunnustamise, ning meil on juba esimesel rakendamisaastal 300 potentsiaalse juhtumi näidud. Arvan, et Euroopa Liivi tasandil on meil tööriist, mida tuleb uuendada, kuid mis peaks muutuma siduvaks tööriistaks, et tagada Euroopa Liivi ühtlustatud ametialaste haiguste nimekiri. Arvame ka, et me peaksime lihtsustama ametialaste haiguste tunnustamist, sest praegu on see töötajatele, näiteks Parkinsoni tõve ametialase tunnustamise puhul, eriti koormav. Seetõttu nõuame, et töötajad, eriti põllumajandustöötajad, saaksid õiguse dokumentile, mis loetleb nende töö tegevuse jooksul kasutatud kemikaalid ja pestitsiidid, et lihtsustada ametialaste haiguste tunnustamist. Teine punkt, mida peame oluliseks, on vajadus kasutada erinevaid poliitikavaldkondi põllumajandustöötajate kaitse tugevdamiseks pestitsiididega kokkupuute vastu. Oleme palju rääkinud pestitsiidireeglite ja töötervishoiu ning tööohutuse määruste kohta, kuid arvan, et peaksime kasutama ka Ühist põllumajanduspoliitikat, et tugevdada sotsiaalset tingimuslikkust, mille me viimase Ühist põllumajanduspoliitika läbivaatamise käigus sisse viisime, sest see sisaldab ka olulist töötervishoiu ja tööohutuse alust. Viimasena arvan, et me peaksime võtma vastu ka globaalse vastutuse: pestitsiidid, mida siin toodetakse, kuid mida Euroopas keelatakse, ei peaks enam eksportima kolmandatesse riikidesse. See oli kõik. Olen valmis vastama igale küsimusele või kommentaarile. Palju tänu ja annan sõna edasi proua Claudia Melino, kes on eemalt ühendatud, ning Euroopa Liidu elukutseliste põllumajandusorganisatsioonide tööandjate rühma esimehena annab meile ülevaate tööandjate organisatsioonide vaadetest EL-is.
põllumajandussektorist oluliste andmete ja oluliste reeglite kohta, eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse reeglite, ning tulevikuperspektiividest. Palun, teil on sõna järgmised seitse kuni kaheksa minutit. Grazie, head päeva, proua Claudia Merlino, GEOPA president. GEOPA on Euroopa põllumajandusorganisatsioonide tööandjate grupp ning täidab Komisjoni poolt tunnustatud sektoriaalse sotsiaalse dialoogi komisjoni ülesannet, mida praktikas viime igapäevaselt läbi koos EFAT-i meie sõpradega. Tahaksin alustada seda kuulamist tänades võimaluse eest ühe väga selge seisukohaga meie poolt, nimelt järgmisega: Euroopa põllumajandustööandjatele on põllumajandustöötajate ja farmerite tervis ja ohutus absoluutne prioriteet. On juba öeldud, seda peab ütlema uuesti: põllumajandus on äärmiselt mitmekesine sektor. See on sektor, mida iseloomustab iseseisvate töötajate, perekonnaliikmete, hooajatöötajate, kolmandatest riikidest pärit töötajate, väga erinevate suurustega ja väga erinevate tootmissüsteemidega ettevõtete olemasolu. Arvame, et need omadused tuleb arvestada ka pestitsiidide ja taimekaitsevahenditega kokkupuute ennetamisel. Seetõttu tahaksin keskenduda neljale põhiteemale. Esimene teema puudutab meie arvates ennetuse rolli. Me teame. Teate, kuidas põllumehed ja põllumajandustöötajad igapäevaselt seisavad mitmete riskide ees: kahjurid, taimede haigused, umbrohud, ning nad on iga päev pühendunud toidukaupade tootmisele, mis oleksid piisavad ja ohutud. See on esimene aspekt: fütosanitaarsete vahendite kasutamise viis on meie arvates oluline. Toote käitlemise viis, kuidas kasutatakse seadmeid ja milliseid tööpraktikaid rakendatakse, on meie jaoks olulised elemendid, et vähendada kokkupuudet. Ja see on põhjus, miks on juba mainitud, miks meil on oluline vajadus asjakohase koolituse järele.
Käesoleva fragmenti tõlge eesti keelde:
Turini Ülikooli uurijad on näiteks võrrelnud traditsioonilist taimekaitsevahendite pritsimist optimeeritud meetodiga viinamarja- ja puuviljaaedades ning tuvastanud sissehingamisele (inhalatsioon) eksponeerumise vähenemise kuni 85 protsendini ja naha (kuteaane) eksponeerumise vähenemise kuni 91 protsendini. Teine näide: Euroopa uuring välitingimustes nn suletud süsteemi abil fütosanitaarsete ainete siirdel näitas, et preparatsiooni ja laadimise ajal on võimalik kasutades erilisi süsteeme – näiteks ümberpööratud anumaid, sondi abil eraldamise süsteeme – vähendada eksponeerumist drastiliselt 90 protsendini või isegi peaaegu 100 protsendini. Need on näited, mis tõestavad, et ühelt poolt on eksponeerumine oluline tegur, millele tuleb tähelepanu pöörata, ja teiselt poolt võib selle vähendamiseks rakendada väga konkreetsi ja praktikale orienteeritud meetmeid. Kolmas punkt puudutab efektiivsete alternatiivide kättesaadavust. Soovin seda tõstatada. Me kõik teame, kui olulises üleminekus Euroopa põllumajandus praegu on – üleminek suuremalt jaolt jätkusuutlikuma kultuurikaitse suunas: bioloogilised kontrollvahendid, madala riskiga ained, digitaaltehnoloogiad jne. Meie ettevaatlikkus seisneb selles, et oleme realistlikud selle ülemineku ajaskaalade suhtes, sest alternatiivsed tooted võivad vajada palju aega, enne kui nad jõuavad turule ja muutuvad nii konkurentsivõimelisteks kui ka tegelikult rakendatavateks lahendusteks. Pole juhus, et Euroopa Parlament võttis eelmisel aastal vastu resolutsiooni, milles näiteks bioloogiliste lahenduste puhul rõhutatakse, et nende autoriseerimine võib võtta 10–15 aastat. See on probleem, kuigi mainitud „omnibus“-eeskiri püüab lihtsustada madala riskiga ainete autoriseerimist. Siiski on oluline, et põllumehed saaksid jätkata tööriistade kasutamist, mis on efektiivsed kultuuride kaitseks, sest muidu võib see mõjuda negatiivselt põllumajandustoodangule, nagu ma juba ütlesin.
ningi tööhõive teemal viimane punkt puudutab kahte nõuet: töötajate kaitse ja põllumajandustootlikkus ei tohi ega ei peaks olema vastanduses. See juhtub pidevalt. See hoolitsus konfliktide vältimiseks ilmneb pidevalt Euroopa sotsiaalses dialoogis. Meil on palju häid näiteid, nagu projekt SEI Fabitus, milles osalesime koos EFFAT-iga, aga meil on ka palju näiteid toimivast Euroopa ja riiklikust sotsiaalsest dialoogist ning kollektiivsetest läbirääkimistest. Täname üks uue riski juhtumi, nn ekstreemsete temperatuuride kohta, kus riiklikul tasandil on nii Itaalia, Prantsusmaa kui Hispaania vastu võtnud meetmeid, mis on konkreetsed ja tegelikult rakendatavad. Sellega tahaksin anda konkreetsema tunnistuse sellest, kuidas see koostöö tööandjate, töötajate, teadusasutuste ja loomulikult institutsioonide vahel on meie tegevuse pöördepunkt, millele GEOPA on alates algusest pühendanud ja on valmis olema kättesaadav ning esitama konkreetsemaid ettepanekuid. Suur aitäh. Jätkame nüüd koordinatsioonide või esindajatega küsimuste jaoks. Palun, et küsimused ei ületaks kahte minutit ja vastused samuti mitte rohkem kui kahte minutit. Võite pöörduda konkreetse eksperdi poole või kui soovite, et kõik vastaksid, võtab see pisut kauem aega, kuid hoidkem kahe minuti piires, mitte rohkem. Alustame S&D liikmest, proua Kelemensiga. Merci, merci, proua eesistuja, merci – osalejatele on oluline kuulata neid auditooriumeid, jah, pestitsiididest, fütosanitaarsetest vahenditest, rünnakust. Raske kahjustab nende tervist, kes meid toidavad, olgu nad siis iseseisvad töötajad või hooajatöötajad, näeme iga päev neile osaks saavat riski. Ärge mõistke mind valesti, aga mingil määral tahan ma tõmmata paralleeli asbestiga – tol ajal müüdi meile samuti seda asbesti tehnoloogiat kui midagi vältimatut, kui midagi, mille puhul ei saanud ilma läbi, no.
Lõpuks, pestitsiidid on natuke samasugused ja siin me näeme, et kõigepealt kuulsin ma just ära 1,6 miljonit probleemset kokkupuudet ja igal juhul kokkupuuteõnnetust, millel on kohe otsesed ärrituse riskid, kuid eelkõige pikaajalised riskid. Seetõttu ma teginki seose asbestiga tervise osas surmadega, Alzheimeri tõsiasjadega, neurodegeneratiivsete probleemidega. Nii et teatud hetkel teab Euroopa, et ta praegu kõndib pea ees ja lubab selle tuntud omnibus 10 kaudu dereguleerida ning lubada nende ohtlike ainete turule laskmise, mis on kahjulikud nii meie tervisele, töötajate tervisele, aga ka laste tervisele, kogu pere tervisele ja tarbijate tervisele. Nii et ma tahaksin esitada kaks küsimust – ühe teile, kes esindatege GEOPA-COPAt, ja teise teile, kes esindate Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse ametit (EU-OSHA), nimelt teie seisukohta selle kohta, kuidas autoriseerida pestitsiide ilma ajapiiranguta, mis võib osutuda äärmiselt probleemseks töötajate tervisele, sest me teame, et on kokteiliefekt, on kroonilise kokkupuute efekt, ja tõsiasi on see, et see autoriseerimine ilma igasuguste riskide hindamise tingimusteta on äärmiselt problematiline. Aitäh. Tänan teid. Ma avan sõna ekspertidele, alustades härra ... härra EU-OSHA esindajalt. Aitäh. Ma pean ütlema, et meie ametkond ei ole see asutus, mille ülesandeks on aineid hinnata – me edendame head praktikat ja teeme uurimistööd, kogume andmeid töökeskkonnast, me ei hinnata aineid iseenesest ega ökosüsteemi. Me edendame tõendusmaterjali kogumist, ja selle jaoks ei ole ühtset lahendust kõikidele juhtumitele. Ma jätkan selle küsimuse edasi delegatsioonidele, sest meil on ka komisjonist kohalolevad kolleegid, kes võivad seda debatti täiendada. Siiski ma võin öelda, et meil on ees uus uurimustöö tulemas konkreetsete vähiliikide kohta.
riskid või riskidest rääkides tegeleme iseenesestgi rohkem riskidega kui üksikainetega aitäh ja see oli proua Melino poolt palun vastan küsimusele kahes lühikeses punktis esimene on ka kutsung teemal lubade andmise lihtsustamine usun, et selles kõik oleme üksmeelel vähemalt selliste protseduuride vältimises, mida võiks pidada liigseks jne seega eristada seda lihtsustamise elementi teadusliku hinnangu kvaliteedist ja tegelikult tehtud kontrollide kvaliteedist see on esimene tähelepanek, mida soovin küsimuse suhtes teha tahaksin ka lühidalt meenutada, et omnibusega seoses on põllumajandusliku osa ja põllumeeste seisukoht selle teema suhtes veelgi keerukam räägitakse efektiivsete tööriistade tagamisest põllukultuuride kaitseks kiiremini ligipääsu biolähtelistele meetoditele mis eelnevalt mainiti kui kaua aega võtavad sellised lahendused ja tagada läbitav üleminek see on element, mida peame kõik arvestama otseseks efektiivsete lahenduste kadumine ilma võimaluseta asendada oleks mõju põllumajandustootjate majanduslikule jätkusuutlikkusele see tähendab ka töökohtade säilimist see tähendab veel üldisemas mõttes turvalise ja piisava toidu kättesaadavust aitäh järgmine kõneleja on proua Patrons jaast
ilma sellega edasi kahjustamata neid, kes meid toidavad, mõtlen eelkõige vajadusele eristada ühe aine sisemist ohtlikkust selle tegelikust kasutamisega seotud riskist. Riski saab kontrollida sobivate kaitsevarustuste, väljaõppe ja head praktika järgimise abil ning selle punkti suhtes olen täiesti kindel, et meie põllumeestel on see südamelähedane – nad on ausad inimesed ja armastavad oma maad. Arvan, et on ka kõrge aeg murda mõningaid ideoloogilisi ahelaid ja anda meie talupoegadele võimalus töötada, innovatsiooni teha ja oma saake tõhusalt kaitsta. Meie põllumajandus on juba maailma kõige puhtam, kõige tõhusam ja kõige nõudlikum. Hoidkem kinni sellest tohutust rikkusest, sest see on selle toidukindluse südameks. Kuulan kõiki kõnelejaid, kuid ma pean tunnistama, et olen veidi skeptiline, sest ma ei ole kuulnud palju konkreetsemaid ettepanekuid, välja arvatud kõige ohtlikumate pestitsiidide keelustamise – ettepanekuid, alternatiive ega kiireid lahendusi, nagu seda rõhutas proua Merlino. Seega sooviks ma pöörduda proua Christineni poole – ma ei taha teie nime valesti hääldada – teie, kes soovite kõike keelustada, milline tulevik on teie arvates meie põllumajanduse jaoks, milline tulevik on meie toidukindluse jaoks, kui keelate kõik pestitsiidid ja ei pakuta midagi nende asendamiseks? Kuidas arvestate meie majanduste majanduslike reaalsuste ja rahvusvahelise konkurentsiga, sest teised impordivad tooteid, mis kasutavad äärmiselt ohtlikke pestitsiide, GMO-sid, ja seejärel on tegelik sanitaarrisk meie Euroopa tarbijatele? Tänan teid. See küsimus oli proua... palun, aitäh. Ma sooviksin ehk esiteks teha märkuse selle narratiivi kohta, et pole alternatiive ja me vajame kõiki neid pestitsiide, ja sooviksin rõhutada, et „omnibus“ ei ole kõigi pestitsiidide keelustamise kohta. „Omnibus“ on küsimus sellest, kas me vaatame regulaarselt teaduslike tõenditega põhjendatud mürgiste ainete kohta või mitte – või kas me lihtsalt ütleme
talunikud, jah, hea, seda vaadati üle, vaatasime tõendeid 20 aastat tagasi ja siis tundus kõik korras, aga ma pean ütlema, et ma olen veidi üllatunud või meid sageli üllatab, et töötervishoid põllutöötajate seas ei ole põllumajandusühingute jaoks kõrgem prioriteet. Näiteks Belgias on seda nüüd arutatud ja on tehtud uuring, mis vaatab võimalust tunnustada neurodegeneratiivseid haigusi, kuid see tuleneb enamasti üksikpõllumeestest, kodanikuühiskonnast, kodanikest, kes seda nõuavad, et põllumehi paremini kaitsta, aga see ei ole tugev häält põllumajandusliitude poolt, mis on raske mõista. Alternatiivide osas arvan, et meil puudub õige vaade praegustele teaduslikele tõenditele. Näiteks Prantsusmaa põllumajandusuuringute instituudis olen olnud paljudel nende üritustel, loeme alati nende teaduslikke uuringuid ja nad rõhutavad, et just seda me vajame toiduohutuse jaoks: paradigmamuutus, kus pestitsiidide kasutamine – palju rohkem kui praegu – saab viimaseks võimaluseks. Seega peame pöörduma süsteemide poole, mis on palju vastupidavamad, palju vastupidavamad kahjuritele, mis tihti nõuavad teadmisi, nii et põllumehed vajavad tõesti toetust läbi ÜÜP-i, läbi sõltumatu teadusnõu, aga see ongi see, mida vaja on, ja just seda näiteks probleemide lahendamiseks nagu kahjurite resistentsus, mis on põhjustatud intensiivsest pestitsiidide kasutamisest minevikus. On olemas alternatiive ja uuringud, mis seda näitavad, on ka väga erinevad uuringud, mis näitavad, et kui IPM-i rakendatakse hästi, siis see kindlustab tõesti stabiilsed saagid ja vähendab pestitsiidide kasutamist ja riski drastiliselt ilma rentaablust vähendamata. Seega arvan, et jutustus, et me peaksime nälgima või et oleks probleem meie põllumeestele, kui me seda omnibusettevõtet tagasi lükkame, ei ole õige ja loomulikult on põllumeeste huvides mitte lubada ja keelustada eriti ohtlikke pestitsiide ja võib-olla
lõpetamiseks loob me kõik kindlasti nõus, et peaks olema võrdne mänguväli ja et me ei peaks eksportima siit keelatud pestitsiide või importima toiduainetesse nende keelatud pestitsiidijääke – see on väga selge ja ma arvan, et selle punkti suhtes oleme me täielikult üksmeelel aitäh väga palju aitäh ja järgmine kõneleja, kes minu nimekirjas on, on proua Ohisalo Rohelistest aitäh väga palju, aitäh kõikidele kõnelejatele ja ekspertidele põllumajandustöölised kannatavad iga päev pestitsiididega seotud riskide all, nagu me kuulutasime, vähki, parkinsonismi ja reproduktiivset kahju ning hooajalisel ja rändavatel töölistel on see koorem kõige raskem just nüüd lõpetasime kuuenda kartsinogeenide direktiivi redaktsiooni, aga pestitsiidid ja põllutöölised olid sellest suuresti puudu ja meie Roheliste arvates peab ohjeldamise hierarhia alustama asendamisest ning vähendama sõltuvust ohtlikest pestitsiididest mitte kaitseriietega kaitse ei tohi sõltuda teie lepingust või rahvusest ja põllutööliste haigused peavad olema tunnustatud töötervishoiuhaigustena kogu EL-is ja ma pean kommentaari andma oma kolleegile siin enne ma kuulsin teie öelda, et see on nende karistamine, kes meid toidavad see on nende kaitse, kes meid toidavad, kes meie tervist ja elusid kaitsevad ma arvan, et seda peaks Euroopa Parlamendis tõesti rõhutama ja minu küsimus on ka veidi sarnane sellele, mida kolleeg esitas, nimelt teilt küsimus konkreetsemate meetmete kohta nii kas te saaksite veelkord püüda Euroopa tasemel välja töötada üheks või kaheks kõige olulisemaks meetmeks, mida rakendada tööliste kaitseks sest me nägime juba pikka nimekirja kuid kust peaksime alustama aitäh hea, härra Van Ivanov jah aitäh aitäh palju ma arvan, et öelgem nii kõige olulisemad meetmed on tegelikult see, et me peaksime alustama seadusandluse rakendamisest ma arvan, et meil on juba head seadused tööohutuse raamistik ja ka pestitsiidiregulatsioon kuid neid ei rakendata tõhusalt tõhusalt ma arvan, et meie vaadates reaalsust
põllumajandussektoris, kuna sektoril on teatud eripärad, mida ma alguses mainisin. Me näeme, et riskihindamine ei ole töökohtadel sageli piisavalt läbi viidud, eriti kui tegemist on migrant- ja hooajatöötajatega. Neid ei informeerita ega koolitata piisavalt nendele mõistetavas keeles, mis on ülimalt oluline, sest just need moodustavad töövõimest suures osas. Me peame kindlustama, et ka need, keda ei kata ametlik töösuhe, saaksid efektiivset töökaitse. Palju on näiteks nii, et inimesi palgatakse tööle vastumeelselt ja ilma ametliku töölepingu registreerimiseta, kuid nad peaksid ikkagi nautimema samu töötajate õigusi nagu ametlikult tööle võetud töötajad. Sama kehtib ka pestitsiidiregulatsiooni osas. Meil on näiteks regulatsioon, mis sätestab pestitsiidide jätkusuutliku kasutamise ja nõuab, et keemilisi aineid kasutataks ainult viimasena alternatiivina. Siiski näeme, et seda nõuet ei järgitakse piisavalt ning kui alustame sellele õigele rakendamisele ja takistame praeguse raamistiku nõrgestamist, nagu näiteks nn omnibus 10 puhul, siis arvan, et oleme juba teinud olulise sammu põllutöötajate kaitse tugevdamisel. Tänan väga. Järgmine kõneleja on härra Alvin The Leftistist.
the report of the best committee in 2019 which has a very important recommendations on how to to better implement and close these loopholes in implementation and so to further implement these recommendations would be an important step because my colleagues have done an analysis of this and a very small percentage of these recommendations have been implemented then about the recognition yes so i think this first point is about prevention and and this has to do with really implementing regulation much better i would also want to stress the directive as i could only do it shortly in my presentation the sustainable use of pesticides directive it really mandates only using pesticides as a very last resort but this is far from reality right now and we hear from many farmers across across different countries in the eu that's what they really miss is independent scientific advice on how they can make their cropping system more resilient and really reduce the the use of pesticides and yeah this is key to really implement ipm to reduce exposure as well about the recognition of occupational diseases linked to pesticides i think here the parliament could could maybe think of an own initiative for example to really ask also the eo commission to to really make that a priority because now we have only a list of recommended occupational diseases in which pesticides parkinson's disease are not represented as i said so i think this could be a very important step concrete step the parliament could take and then indeed about the omnibus we already said it definitely not weakening not. Current authorization and risk assessment as has really also been stressed by many scientists across europe but what that has to happen is indeed we we we we can and should really increase accessibility and implementation of alternatives and this should be among more done by by working through the delays by increased capacity of size also stated that which we through experts extra per member states they can actually
Tõlgitakse…
in three year yeah handle the delays and and process them so these things are very important and i've also been described for example in the refit report it has also been described what can be done to implement regulation 1107 much better and to and to ensure increased capacity and less delays thank you very much thank you very much and now mr alvin it's please ευχαριστώ χρήσιμη όμως παρέμβαση πραγματικά και για μας και πολύ χρήσιμη είναι και η σημερινή μας συνάντηση και συζήτηση και ελπίζω να την ακούνε και οι συμπολίτες μας τα κράτη μέλη κοιτάξτε η επαγγελματική έκθεση ορισμένα φυτοφάρμακα έχει συσχετιστεί με συγκεκριμένους καρκίνους όπως ακούσαμε σήμερα και με τη νόσο του πάρκινσον και όπως ακούσαμε αυτές οι συνέπειες μπορούν να εμφανιστούν μετά από πολλά χρόνια και από τη συλλογή της eurostat από τις αναγνωρισμένες επαγγελματικές ασθένειες ορισμένα κράτη μέλη έχουν την φοβερή τακτική του πονηρού στριφοκάμουλου δεν το αναγνωρίζω ότι υπάρχει θέμα δεν υπάρχει πρόβλημα δεν την αναγνωρίζω την ασθένεια δεν υπάρχει ασθένεια έξυπνο σε κάθε κράτος μέλος νομίζω ότι χρειαζόμαστε ουσιαστικούς ελέγχους δυνατότητα καταγγελίας χωρίς αντίποινα πρόσβαση σε κατάλληλη ιατρική παρακολούθηση για όλους όσους εργάζονται στη γεωργία εμείς στην ελλάδα παραδείγματος χάρη έχουμε μικρούς κλήρους δηλαδή είναι και αγρότες και εργάτες ο ίδιος αλλά βεβαίως έχουμε και εργάτες γης συμπεριλαμβανομένων λοιπόν των αυτοαπασχολούμενων χρειαζόμαστε αντιπροσωπευτική καταγραφή της έκθεσης αναγνώριση και αποζημίωση των επαγγελματικών ασθενειών και ο εργάτης γης πρέπει να ενημερώνεται στη γλώσσα που κατανοεί και γνωρίζει πότε μπορεί να επιστρέψει με ασφάλεια στην καλλιέργεια τώρα θέλω να πω ακόμα ότι η μικρή παραγωγή χρειάζονται γεωπονική υποστήριξη και εκπαίδευση πρόληψης όμως το ξέρετε σε πολλά κράτη μέλη και στη δικιά μου έχουμε σκάνδαλα τα τα ποσά τα χρήματα δεν πάνε σε αυτούς που πρέπει να πάνε οι πόροι πάνε αλλού ρωτώ ρωτώ πώς σκέφτεστε να αντιμετωπιστεί η υποκαταγραφή των επαγγελματικών ασθενειών και
Tõlgitakse…
ειδικά όσων εργάζονται με την έκθεση σε φυτοφάρμακα πώς θα διασφαλιστεί η δυνατότητα πρόσβασης των εργατών γης στα δεδομένα τους στα data τους μετά την αποχώρηση από το χώρο εργασίας τους ώστε να μπορούν ενδεχομένως να να ανασυνθέσουν το ιστορικό έκθεσής τους σε επικίνδυνες ουσίες και σε περίπτωση ασθένειας και ένα τελευταίο μήπως πάμε πάλι στην εοκ εδώ πάμε για ένωση μήπως χρειαζόμαστε κοινά ευρωπαϊκά εργαλεία επιτέλους και τα κράτη μέλη οι κυβερνήσεις να συμμορφώνονται ουσιαστικά και να μην θέτουν σε κίνδυνο εργάτες και αγρότες θα στηρίζαμε θα υποστηρίζαμε ακόμα και αυστηρότερες κυρώσεις στα παρα στα παρανομούντα κράτη μέλη ευχαριστώ κύριε άντερσον
Tõlgitakse…
teie ei ole pärinud konkreetset küsimust, millele vastata, seega alustan härra Delanoga, aitäh. See on väga raske teema, sest teie teate, liikmesriigid järgivad selles vallas direktiive, mistõttu neil on erinevad kriteeriumid. Seetõttu on meie valdkonna jaoks päris raske siduda teatud pikaajalisi haigusi – eriti siis, kui kokkupuude on ajas hõljuv ja haiguse latentne periood on väga pikk – töökohtadega. Meil on YOSHA-s käimas kirjeldav uuring, et juba praegu mõista, milliseid kriteeriume iga riik vähkide puhul kasutab, kas liikmesriik on selle osas väga erinevat lähenemist rakendanud või võib olla erinevaid lähenemisastmeid just selle pika latentse perioodi tõttu, mitu aastat kokkupuudet on vajalik, millised olid töötingimused, millised nõuded nad töötajatele esitavad, milliseid kriteeriume nad töötajalt nõuavad, et haigus lõpuks tunnistataks tööõnnetusena. Meie eesmärk on avaldada see uuring novembriks 2027. See on üks vastus, mida ma saan teile meie poolelt anda, lisaks tunnistusele ja öelda, et see on väga raske teema, sest vaatame liikmesriikide vahel väga erinevaid kriteeriumite astmeid. Aitäh, proua.
erinevused on tõepoolest ka kriteeriumites, näiteks Prantsusmaal, kui ma õige olen, peate olema 10 aastat kokku puutunud, Saksamaal see on aga palju vähem, nii et me näeme seda tõesti ka ühe olulise vahepuutena, millega Euroopa tasandil raamistiku loomisel tuleb tegeleda, ja loomulikult võimaldada igal sellisel inimesel, kes on olnud kokku puutunud ja tal on haigus, mis võib potentsiaalselt olla seotud pestitsiididega, tunnustamine ja hüvitise saamine. Esitati ka küsimus andmete kohta, ja ma tahan rõhutada, et juba praegu on professionaalsete pestitsiidikasutajate jaoks kohustuslik registreerida pestitsiidide kasutamise andmed, kuid seda polnud veel kohustuslik teha digitaalselt, ja juba aastast 2024 peavad liikmesriigid koguma neid andmeid digitaalselt, ja see on väga oluline, sest on väga oluline, et see oleks kasutajasõbralik süsteem, mille kaudu erinevad inimesed ja erinevad osapooled saaksid tõepoolest ligi pääseda nende andmetele, ja kindlasti ka pestitsiidide kokkupuute ohvritel, et nad saaksid neid andmeid kergesti kasutada isegi juhul, kui tegemist on aastate eest juhtunud kokkupuutega. Aitäh väga, aitäh, härra Ivano. Jah, võib-olla väga lühidalt, et ei kordaks seda, mida ma juba ütlesin, ma arvan, et on oluline eelkõige saavutada teatud ühtlustamise aste Euroopa tasandil, ja ma arvan, nagu ma juba ütlesin, et praegu on see iga liikmesriigi otsustada, kas nad tunnustavad teatud haigusi, töötervishoiuhaigusi, mis on seotud pestitsiididega või mitte, ja just Parkinsonismi puhul on meil ainult kolm liikmesriiki, ja ma arvan, et meil on olemas ka asjakohane Euroopa instrumendid Euroopa tasandil Euroopa semestri raames töötervishoiuhaiguste kohta, mis pidi teatud hetkel ka direktiiviks muutuma, nii et see on midagi, mida võib-olla võib jälle üles võtta ja vähemalt ühised jõupingutused koos, kui parlament on seda nõudnud ja seda on kaitsnud, kindlasti kui tuleb kriteeriumite juurde, siis me peame veel vaatama, mida Euroopa tasand võib teha ühtlustamise osas, näiteks raamistiku ja kriteeriumite osas, mida me oleme püüdnud kaitsta tööandjate seisukohalt, et
ütelge, et näiteks töötajate jaoks on tõestamiseks, et nende töötegevus on seotud tunnustatud kutsehaigusega, tõendite esitamise nõuded on paljudes juhtumites üsna kõrged ja sellepärast näiteks üks meie peamisi nõudmisi on olnud see, et iga töötaja, iga talutöötaja peaks saama dokumenti, mis tõendab nende töötegevuse ajal kasutatud keemilisi aineid ja pestitsiide – seda on arutatud ka jätkusuutlike pestitsiidiregulatsiooni eelnõu raames, mis, kahjuks, ei läinud läbi parlamendis, kuid see on siiski väga oluline praktiline tööriist, mis võib hõlbustada ka kutsehaiguste tunnustamist ja tagada töötajatele juurdepääsu sellele olulisele informatsioonile. Aitäh. Ja siis proua Melino, kas soovite sõna võtta? Jah, aitäh. Ainult kaks täpsustust, mida ma olen saanud eelmistest etteastetest. Esiteks, üks vihje, mis puudutab nn tervikpaketti ja seda, mida nimetatakse nn läbikukkujateks olukordadeks – ma tahaks ainult meelde tuletada, et komisjoni ettepanek ütleb selgelt, et kui ilmnevad uued teaduslikud tõendid, siis need tuleb hinnata kõigi teiste sättete arvelt. Ma tahaks meelde tuletada, et me ei ole selles valdkonnas, kus kõik on võimalik, kõik on vaba, aga ma arvan, et see oli asjakohane vihje. Teiseks, mis tehakse konkreetseid samme töötajate ja ka põllumeeste kaitseks? Ärge unustage, et põllumehed ei ole tööandjad, kes istuvad oma kontorites, vaid need on inimesed, kes jagavad töötajatega ohtlikke riske ja samu ohtusid, samu kokkupuuteid. Ma ei jõudnud oma etteastes seda mainida, aga EFAT ja GEOPA on tegevad või on huvitav tööriist, mida ma soovitan uurida – see kannab nime OIRA (Online Interactive Risk Assessment) ja see on tööriist.
interaktiivne tööriist, mis võimaldab väga lihtsalt ja intuitiivselt teha esialgset töötervishoiu ja tööohutuse riskide hinnangut, isegi ilma eriti sügavate teadmisteta, kuid see tuvastab olulisi hoiatusi. Need on konkreetsed ja rakendatavad tööriistad, mis loomulikult ei kõrvale tööturuseadustiku ja tööohutuse seadustest. See, mille meie soovime ja sooviksime, et täna edasi kantaks, on see, et tööohutus ei tagata ainult paberil olevate normide järgimisega – on ilmne, et neid tuleb järgida ja on ilmne, et põllumehed seda soovivadki, sest muidu tekivad ebaausa konkurentsi nähtused, millele me ei taha kaasa lüüa. Tööohutus tagatakse aga ka sellega, et iga ennetusabinõu tõlgendatakse töötajate jaoks reaalseks ja tõhusaks kaitseks välja. Aitäh, suur tänu!
et see, et sotsiaalse tingimuse kaotamine, nagu põllumajandusnõukogu ettepanekul, tähendaks, et rohkem töötajaid satub kokku pestitsiidide ja teiste vähki tekitava ainetega tööl ja lõpuks haigestuvad rohkem töötajad vähki ja lõpuks kaotavad elu, sest nad on tööl olnud kokkupuutes nendega — see on küsimus. Palju tänu. Praegu on minu kõnelejate nimekirjas proua Saharia ja härra Andrush. Kas on veel kedagi, kes soovib sõna võtta? Kui mitte, siis proua Saharia palun.
sotsiaalne tingimuslikkus hõlmab kahte konkreetset teemat: töötingimusi, mida reguleerivad riiklikud ja Euroopa seadused, ning töötervishoiu ja tööohutuse reegleid. Kui riiklik tööinspektsioon tuvastab ookeanireeglite rikkumise, karistatakse põllumajandusettevõtteid subsidiesüsteemi lõike vähendamisega alates 2028. aastast. Seda reeglit ei peaks enam rakendama ja põllumajandussubsididele juurdepääs peaks olema tagatud ka ettevõtetele, mis on tõestatavalt rikkunud ookeanireegleid. Vastupidise arvamuse kinnitasid ka ministrid, kes kinnitasid, et loomade heaolu ja taimede tervis jäävad põllumajandussubsidide juurdepääsu tingimuseks. Kallid kolleegid, ma tean, et see seadusandlus ei kuulu selle komisjoni pädevusse, kuid teie on erinevate rühmade liikmed, nii et sooviksin lõpuks teilt paluda, et te püüaksite seda ministri otsust Euroopa Parlamendis tühistada, kui hääletame selle seadusandluse üle. Aitäh, aitäh väga. Ja siis naaseme meie ekspertide juurde samas järjekorras, alustades härra de Leoni poolt. Aitäh ja tänud elava arutelu ja huvitavaimate küsimuste eest – need ei ole lihtsad küsimused, seda vähemalt teie OSHA seisukohast. Ma pean teile ütlema, et see jääb meie pädevuse piiridest väljapoole. Ma võin teile öelda ainult seda, et me oleme tripartiitne agentuur, nagu te teate, meil on nõukogus nii tööandjad, töötajad kui ka valitsused ning seal on konsensus, et tööohutuse õigusraamistik, millele me nõuame ja uurime, kuid ei mõjuta ega esita mingil viisil, on üldiselt tunnustatud kui kuldstandard. Samal ajal püüame me edendada meetmeid ja suuniseid töötajate kaitseks ja ma pean seda kõigi meelde tuletama – meie moto on: "hea sinu jaoks, hea äri jaoks". Me näeme, et kui on head ennetustöösse investeeritud, on uuringud näidanud, et sellel on tagasihoidliku investeeringu tagajärjel madalamad kulud hiljem. Kuigi konkreetsed küsimused, mis olid väga otseselt suunatud, jäävad meie pädevuse piiridest väljapoole.
ulatuse kohta üldiselt vastamiseks peetakse pesuvõrgustiku raamistikku üsna tervikliku, muuhulgas seetõttu, et see on pikaajaliste debattide ja kolme partneri vaheliste kokkulepete tulemus, ja loodame, et seda dialoogi saaks tulevikus jätkata, lootes, et saame tugineda meie poolt esitatavatele andmetele, aitäh, härra president, aitäh väga jah, sotsiaalse tinglikkuse osas oleme tõesti üllatunud seda nõukogu üldise lähenemise muutust nähes, muidugi see on oluline, raske on uskuda, et see eemaldati, nagu ka teised olulised sätteid, meie arvates näiteks ülemineku maksetest, mida peame komisjoni heaks ettepanekuks, mis tehti vabatahtlikult, samal ajal kui sellised skeemid ongi just see, mida vaja on näiteks põllumeeste toetamiseks kahjulike pestitsiidide kasutamisest loobumisel, nii et jah, arvan, et küsimused on õiged, see tõepoolest tõenäoliselt viiks töötajate suurema riskikogemuseni ja töötajate jaoks suuremate riskideni
that producers have to every 10 15 years again provide the dossier pay for this show that as a certain pesticide is not particularly hazardous and if you remove this then all the burden comes on authorities on civil society to try to fight for a certain pesticides to be reviewed and from experience this would in practice be very difficult and really not comparable to to periodic review we have now maybe to conclude yes i would like to just emphasize again that much better protection is needed not less it's really about the major human health crisis the numbers are are very yeah alarming and the evidence that is there also on the links with pest with pesticides and certain diseases are are very strong for certainly for a serious of diseases so more than enough is needed is known to really act and to use this to apply the precautionary principle while also really supporting farmers to phase out hazardous pesticides and and implement sound alternatives thank you very much thank you and mr ivanov yes thank you thank you very much no i cannot agree more that the decision which was taken by by the agrifish council few few weeks ago it's it stands in stark contradiction to the objective to to reduce exposure to to pesticides among farm workers and from our point of view it's a it's a very big political political mistake as or has been already said the social conditionality it's currently contains three directives two on occupation of safety and health one on predictable and working conditions and let me say that one of the directives from from the osh framework it's the framework directive which also contains the main instrument which we have in the osh framework the risk assessment which is also important to ensure that the exposure to to pesticides is is reduced given. Let's say the sector specificities which i mentioned also the implementation gaps i think it's really important that we leverage any possible policy fields to improve and to reduce the the exposure to pesticides and i think
Tõlgitakse…
the common agricultural policy it's it's one policy field which needs to be needs to be leveraged it's also quite disappointing that the arguments which led also to this decision by the agrifish council were also quite quite misleading and false if you're interested we have also engaged with this arguments and try to debunk them so if you if you need some some some arguments some some additional information on that we're happy happy to provide this and again we rely very much on the parliament but also on your important role as employment committee as even if let's say it's the competence lies with another committee of of the parliament i think it's it's an aspect which concerns very much also the and interact with the competencies of this committee i think it's it would be important also to to talk to your colleagues in agri committee and to reiterate again the importance of this of this mechanism so it remains preserved and and eventually also secured in the in the in the subsequent interinstitutional negotiations and secondly on on the comment that health and lives are more important than competitiveness i cannot also agree more i mean health and lives of people have has to have always a priority and i always we always tend to say from the trade union movement that actually good health environmental standards are not obstacle to the competitiveness of the european economy they are actually an essential part a trademark trademark of the european competitiveness and this is how it should be seen thank you very much and mrs merlino grazie un accenno sulla condizionalità sociale non voglio esimermi ma solo per ecco fare un appello a non a non confondere lo strumento con l'obiettivo per noi è fondamentale la legislazione europea le legislazioni nazionali europee prevedono già sanzioni molto severe molto severe per chi viola le norme sulla salute e sulla sicurezza dei lavoratori nonché tutte le altre norme relative alla legislazione sul lavoro quindi non stiamo parlando di una norma che va ad intervenire
Tõlgitakse…
su un vuoto su una lacuna normativa ma stiamo parlando di una norma che va a intervenire su un elemento addizionale noi siamo assolutamente convinti l'invito è anche a tutti voi a ragionare su quanto il nostro impianto legislativo rispetto a paesi diversi dai nostri e a regioni del mondo diverse dalle nostre siano tra i più maturi e tra i più evoluti e a cercare di preservare questo grado di evoluzione normativa di rispetto delle norme sul lavoro e facendosi che gli agricoltori e con essi i lavoratori che sono nelle loro aziende possano essere accompagnati in questa transizione è una transizione complessa ciò che si chiede ciò che chiedono gli agricoltori non è di essere esenti da responsabilità non è quello di attenuare le loro responsabilità ne siamo perfettamente coscienti lo viviamo tutti i giorni nelle nostre vite l'invito è quello ad accompagnare l'agricoltura in questa transizione attraverso strumenti attraverso risorse attraverso anche la collaborazione interistituzionale e anche con i sindacati agricoli dei lavoratori attraverso delle misure che siano misure che pensino anche al lato ad azioni positive io sto pensando al agli investimenti in competenze agli investimenti in tecnologie sono tutti elementi che vanno da ultima istanza a beneficio anche di un miglioramento complessivo delle condizioni di salute e di sicurezza della nostra agricoltura grazie thank you very much and after all of these questions and answers where a lot of topics and points have been raised made a short list implementation of existing legislation omnibus x occupational diseases list and recognition cmrd six the right to information from the point of view of workers the social conditionalities i will also give the floor to the commission representatives for comments mr fabio faraula from from from the employment sector in the commission please you have the floor for a round three minutes thank you chair good afternoon everybody everyone first of all let me say that the commission is happy to participate in this exchange of such an important topic
Tõlgitakse…
also allow me to remind that in the eu agricultural workers are protected from the risks of exposure to pesticides through three main paths product approval rules occupational safety and health legislation and third enforcement by member states on the first point the eu legal framework establishes that pesticides can only be placed on the market and used if they are authorized following a scientific assessment of the risks to human health and environment in addition when a product is authorized specific conditions may be imposed to reduce worker exposure such as training limits to application methods buffer zones and use of pp as specifically regards the occupational safety and health legislation allow me to underline that the uwash framework directive which applies to all activity sectors with the exception of course of those sectors that have been recalled in previous interventions also covers agricultural workers this legislation defines general principles sets minimum requirements and allows member states to adopt stricter national measures importantly the commission is focused on protecting workers from the risks of exposure to hazardous chemical substances this is mainly done through supporting effective implementation and continuous update of the relevant eu regulatory framework in particular by setting occupational exposure limit values in the framework of the chemical agents directive and the carcinogens mutagens and reprotoxic substances directive the process relies on scientific evidence and is based on a well-established procedure with the involvement of the tripartite working party on chemicals of the advisory committee on safety and health at work in this context experts representing workers employers and national authorities address health concerns relating to the exposure of workers to chemicals hazardous chemicals for possible action at the eu level concrete examples of these action include the recently adopted sixth revision of the cmrd the five updates of the chemical agents directives the update of the asbestos at work directive the
Tõlgitakse…
juhendpublikatsioonide avaldamise, näiteks asbesti ja ohtlike ravimite kohta, samuti ohtlike ravimite indikatiivse nimekirja koostamise ning lõpuks juba mainitud põllumajandusliku EU-OSHA, OIRA ja OSHWiki. Lõpuks tahaksin meelde tuletada, et kuigi EL kehtestab õigusraamistiku, vastutavad riiklikud ametid reeglite rakendamise ja jõustamise eest ning vastavuse kontrollimise ja inspekteerimise eest. No, vanemate tööinspektorite komitee aitab liikmesriike selle tegemisel. Palju tänu, palju tänu ja see viib meid selle avaliku kuulamise lõpuni. Ma arvan, et see oli väga huvitav kuulamine ja arutelu, mis näitab, et parandamiseks on kindlasti ruumi ja loomulikult peame kindlustama, et nii töötajad kui ka põllumehed põllumajanduses oleksid kaitstud pestitsiidide kasutamisest tulenevate riskide eest. Tahaksin uuesti tänada kõiki kõnelejaid nende antud teadmiste eest ning ka teisi komiteesid ja eriti põllumajanduskomiteed selle kuulamise korraldamise eest head koostööd. Nagu juba mainisin, arvan, et meil on pikk nimekiri teemadest, mida käsitleda ja edasi jälgida, nii et see kuulamine andis meile, arvan, olulist mõtteainet ja ka punkte järgmiseks tööks. Palju tänu ja liikmetele näeme homme.
.
Tõlgitakse…