Brussels Live · Komisjoni keskpäevane briifing 2026-10-30
Originaalhelist automaatselt transkribeeritud ja tõlgitud. Vead on võimalikud.
Masintõlge. Autentne on originaal.
Sõltumatu teenus, ei ole seotud Euroopa Parlamendi ega Euroopa Komisjoniga. Allikas: © Euroopa Liit.
AI-generated: Transcripts, translations and summaries on this site are generated automatically by AI: speech recognition (Soniox), machine translation and summaries (Mistral AI). Not edited by humans before publication. EU AI Act, Article 50.

[12:09:06] Speaker 1 [FR]
Tere ja väga soojad tervitused meie lõunakohtumisele. Enne küsimustele vastamiseni on meil teile mõned teadaanded. Ja alustame eesistujanna von der Leyen järgmise nädala päevakorraga. Nii saab presidendil esmaspäeval siin Parlamendis töödinneri ajal vastu Euroopa stardiettevõtete ja jätkusuutliku arengu tegijate tegevjuhid. Esmaspäeval peab president kõne Win-Win tippkohtumise puhul. siin Brüsselis. Ja kolmapäeval juhib president komisjoni kolleegiumi istungi, samuti Brüsselis. Seega on see praegu eesistuja päevakord. järgmise nädala kohta. Tahaksin ka kasutada seda võimalust, et teile meenutada, et toimub pressikonverents presidendi von der Leyen ja Euroopa Nõukogu presidendi, härra Coste, ning Kanada peaministri, härra Carney, osalusel. toimub hiljem samal päeval Montréalis Euroopa Liidu ja Kanada tippkohtumise raames. Pressikonverents on planeeritud täna pärastlõunal umbes kell 17.15 Brüsseli aja järgi. Te saate seda jälgida otseülekandena EBS-is. Ja nüüd tahaksin kutsuda Anouari endaga ühinema. Eaufore'i, Altea ja Anouari kohta halvad uudised selgitavad, mis on Eaufore ja Altea ning miks need on tegelikult halvad uudised.

[12:11:03] Speaker 2 [FR]
Aitäh, Paola.

[12:11:07] Speaker 2 [EN]
Tegelik. Eile õhtul, 29. oktoobril, kukkus alla Itaalia helikopter meie ELi jõust Euroopat ja Hertsegoviinas, EU4 Altea, mis igapäevaselt toetab rahu ja stabiilsust Bosnia ja Hertsegoviinas, korraldatava treeninglennu ajal. Selle õnnetuse tagajärjel kaotas EU4 Altea neli pardal olnud inimest, veel 11 said vigastada, kes on praegu stabiilses seisundis ja saavad arstiabi. Euroopa Liit on sügavalt leina selle traagilise inimeste kaotuse pärast. Väljendame sügavaimad kaasa tunded nende perekonnaliikmetele ja sõpradele, kes said surma rahu teenistuses. Eile avaldas kõrge esindaja oma südamest kaasaelavaid kaastundeavaldusi Itaalia välis- ja kaitseministritele. Euroopa seisab Itaaliaga täielikus solidaarsuses sel raskel ajal.

[12:12:12] Speaker 1 [EN]
Aitäh, Anouar. Meie mõtted ja tunded on kõigi nende perekonnaliikmete ja sõpradega, kes kaotasid elu teenistuses selle traagilise õnnetuse ajal. Nüüd sooviksin kutsuda Eva, et ta jagaks mõningaid uuendusi meie püüdlustest Euroopa katastroofivalmiduse parandamiseks. Eva.

[12:12:42] Speaker 3 [EN]
Head pärastlõunat kõigile. Vahetame teemat ja räägigem metsapõlengutest, üleujutustest, äärmusolukordadest ekstreemne ilmastik, tervisealased hädaolukorrad. Kõik see on Euroopa, mis seda rohkem esineb. Kriisid on laastavamad ja keerulisemad. Kliimamuutus kiirendab neid riske. Ja need kriisid ei tunne piire. Ja ükski riik, kuigi hästi ettevalmistatud, ei suuda üksi igale ohule vastu astuda. Euroopa teeb erinevust. Hädaolukordade korral võivad riigid loota üksteisele. Selle nägime jälle sel suvel, kui tuletõrjujad ja lennukid ületasid piire hävitavate metsapõlengute vastu võitlemiseks. Euroopas on Euroopa solidarsus võimas ja päästab elusid. Ohu muutumisel peab muutuma ka meie võimalus valmistuda sellise ohu vastu. Ja seetõttu teatas president von der Leyen oma Euroopa Liidu seisukorra kõnes Euroopa katastroofivalmiduse uue nõustamisrühma loomise kohta. Ja täna annab komisjon selle grupi moodustamise, härra eesistuja. See ühendab 11 kõrgetasemelist eksperti tsiviilkaitse ja kriisihalduse alalt ning kuus teadlast ja akadeemikut, kes uurivad Euroopa ees seisvaid ohte. Nadavad hindavad olemasolevaid võimekusi ja soovitavad, kuidas neid tugevdada. Euroopa kodanike nõudmine tugevama Euroopa koostöö järele on olemas. Täna avaldame ka uue Eurobaromeetri uuringu: 94 % eurooplastest usuvad, et riigid peaksid üksteist aitama, kui katastroofid ületavad riikide võimete. Ja 91% inimik ei soovi tugevamat Euroopa koostööd tuleviku väljakutsetega toimetulemiseks. Kriis. ELi ettevalmistav faas esitab järgmise aasta kevadeks konkreetsed soovitused, et aidata selle ambitsiooni teoks teha. Nii Prepare EU kui ka Eurobaromeetri kohta oleme teie jaoks ette valmistanud pressiteate, mida saate kontrollida.

[12:14:57] Speaker 1 [EN]
Tänan väga, Eva. Ja enne, kui me teatised lõpetame, üks lihtne meeldejõudutus: järgmisel esmaspäeval keskpäeval ei toimu pressiüritust, sest Komisjoni kontorid on kõigi hingede päeva puhul suletud. Seega kohtume siis esmaspäeval pressiruumis tagasi. Ja nüüd, kes tahab esimesena küsimuse esitada? Jah, Christian.

[12:15:28] Speaker 4 [EN]
Aitäh, Paola. Christian, ma vastaksin Euroopa. Küsimus Anna-Kaisale metaanireguleeringu kohta. Nõukogu on edasi lükanud ettepaneku arutelu järgmiseks reedeks. Seega ma kahtlen, kas see jätab vähe aega trilogide jaoks? Ilmselgelt. Seega küsisin, kas Komisjoni poolt on mingi range ajakava või tähtaeg kokkuleppe saavutamiseks või kas teie jaoks on vastuvõetav, kui vastu võtmine lükatakse edasi järgmise aasta? Ja teine küsimus sisuga, kui lubate. Parlament võttis vastu seisukoha kolmeaastase edasilükkamise osas. Teie pakkusite piiratud ühe aasta edasilükkamist. Seega küsisin endalt, kas te olete hinnanud erinevate edasilükkamise pikkuste mõju, sealhulgas võimaliku kolmeaastase edasilükkamise mõju? Aitäh.

[12:16:09] Speaker 1 [EN]
Kui me esitasime ettepaneku mõni nädal tagasi, on see nüüd hilisema tähtajaga konkursiotsinguga ja on ilmne, et nende kompetentsi on nüüd määrata tempo, millega seda edasi viia. On loomulikult väga selgelt öelnud, et meil olid head põhjendid ühe aasta edasilükkamise ettepaneku tegemiseks. Seisame selle taga. Arvame, et see on paras samm, mida praegu peaks tegema. Aga loomulikult on see hilisema sammu eelõigus otsustada kiiruse üle, ja oleme valmis seda ülesannet toetama ja osalema selles, kui jätkame edasi. Ja arvan, et see vastab teie küsimusele. See vastab ka küsimusele Euroopa Parlamendi kolmeaastase töö kohta. Austame nende õigust oodata ja moodustada oma arvamus ja seisukoht selle kohta, mida me pakume. Meie aga paneme laua ette ettepaneku lükata seda ühe aasta võrra edasi. Arvamisel on see piisav. Et tagada vajalik paindlikkus, mida soovime saavutada. Ja siis see, mis on praegusel perioodil vajalik. Seega tegutseime nüüd koos Parlamendiga ja Nõukoguga, et protsessi kindlustada. Meie poolt tehtud ettepaneku osas on see täielikult säilinud oma olulises ulatuses. Ja see ei moonutaks seda. Selles seisus me oleme. Aga kuidas ajakava puudutab, kuidas kõne teel tehtud kommentaarid puudutavad, on see hiljem kui ajatelgede ettepanekud, see on kõne teel tehtud kõne oigustus, see on hiljem. See pole meie ülesanne siin kommenteerida. Need on küsimused, mida peaks esitama Nõukogule või Euroopa Parlamendile.

[12:17:57] Speaker 2 [EN]
Christian, sul on järgnev küsimus.

[12:18:01] Speaker 4 [EN]
Aitäh. Ainult selle mõju kohta, sest vastasid sellele küsimusele tegelikult mitte, arvan. Seega kahtlen, kas olete seda hinnanud. Ma mõtlesin, et teie ütlesite, et see on piisav, üks aasta on piisav. Aga kasutasite ühe aasta pikkust viivitust põhjendusega, et see ei põhjusta liiga suurt kahju, või hinnasid te üldse ühe aasta pikkust viivitust? Aitäh.

[12:18:18] Speaker 1 [EN]
Te näete, kui vaatate meie ettepanekut, et seal on selline sissejuhatus enne õiguslikku osa. Tekst. Ja seal on mainimine mõjust. Mõjud ka. Ja kuna selle väga, väga sihipaistva parandusettepanekuga ei puudutata metaaniregulatsiooni sisu ega ambitsiooni üldse, ei muuda me sellega sisu, vaimu ega eesmärki üldse. Seega ei tehta praegu täiendavat mõju hindamist, kuni ettepanek on selles, mida ma nimetan hädakutsena, kuid hiljem jah. Selle väga, väga sihipaendamisega ei kehti meie poolt uusi nõudeid liikmesriikidele ega operaatoritele. Seega näete seda sõnastust. Kõik see on meie esitatud ettepanekus. Praegu on tegemist normaalse kaasotsustamisprotsessiga. Praegu on see kutsefaasis ja hiljem. Meie, Komisjoni poolt, ei ole salvestamiseks mõeldud kommentaare, mis kommenteeriksid Parlamendis ja Euroopa Nõukogus käivat protsessi.

[12:19:28] Speaker 2 [EN]
Olgu. Mul on veel üks küsimus. Jah. Nicholas Anna-Kaisa jaoks.

[12:19:36] Speaker 4 [EN]
Täname väga. Siin Nicholas aruandja nimel. Teie ütlesite, et see on parlamendi prerogatiiv hiljem ise oma seisukohta kujundada. See on ka Komisjoni õigus tühistada seadusandlus, kui see hiljem tühistatakse. Pakkate liiga palju bürokraatiat, mis, nagu te ütlesite, moonutab oluliselt ettepaneku loomust. Tunnistab Komisioon oma võimekust seadust tagasi võtta?

[12:19:59] Speaker 1 [EN]
Me ei pakku täpselt. Me ei taha nüüd spekuleerimisse süüvuda, kuid hinnan, et te esitate seda küsimust korduvalt. See on hea. Ja meie vastus jääb samaks: oleme juba esitanud ettepaneku. Praegu sõltub see kutse peale. Töötame kõigi partneritega. Aga loodame, et varsti leiaime lahenduse, et säilitada seda, sest meie peamine eesmärk ja eesmärk on lõpuks regulatsiooni säilitamine. Ja see peaks olema ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu eesmärk. Aga selles olukorras, selles kontekstis oleme teinud ettepaneku edasi lükata nende jõustumine ühe aasta võrra või teatud kohustused jõustuda ühe aasta pärast. Seega peaks see lõpuks olema, nii öelda, raamistik kõigile praegu. Ja me töötame selles kontekstis. Aga me ei tegele podiumilt mingite spekulatiivsete jalgpallikommentaaridega selle kohta, mis võib juhtuda või ei juhtuda.

[12:21:03] Speaker 2 [EN]
Meie. Me jääme oma ettepanekuga päris kindlaks. Nicholas. Philip.

[12:21:08] Speaker 3 [EN]
Saan ma lühidalt järeldada?

[12:21:11] Speaker 2 [EN]
Jätkake.

[12:21:14] Speaker 4 [EN]
Varasemal selles kõnepult teatas Komisioon rohkete väidete direktiivi tagasivõtust, kui hiljem üleskutse seda liiga palju ületas, mis tähendab, et on eelkäijaks see, et seda võib kõnepult teatavaks teha. Ma ainult küsisin, kas see oleks koht, kus te saaksite... noh, see on tegelikult äärmiselt spekulatiivne, aga lihtsalt nii.

[12:21:34] Speaker 3 [EN]
Aitäh. Teie vastasid ise oma küsimusele.

[12:21:36] Speaker 1 [EN]
Järgmine. Philip.

[12:21:43] Philip Bello-Servin (Norwegian Media Energy Org Klima) [EN]
Aitäh. Philip Bello-Servin Norra meediaenergia organisatsioonist Klima. Täna esitles komisjoni liige Jørgensen oma rakendusaruande. Ja see ei näi eriti rakendatuna välja. Nii öelda, sest paljude dokumentide, näiteks Energeetilise efektiivsuse direktiivi puhul, on 52 rikkumisjuhtumit hoonete energiatõhususe direktiivi või määruse suhtes. Ainult Tšehhi on reglemendi rahuldavalt rakendanud. Kokku on aga 239 rikkumise juurdlust. Mis on mõte luua määrusi ja direktiive, kui neid ei rakendata? Ja mida teeb komisjon? Leidke välja mingi tempo muutuse, et tegeleda rakendamise puudumisega, kui kõik ja iga oluline Siin ELi kohtumises käsitletakse energiateemat? Ja samal ajal ei järgitagi neid väga tähtsaid energiateemasid puudutavaid dokumente.

[12:23:03] Speaker 1 [EN]
See on väga, väga hea küsimus, mis tõenäoliselt vääriks terve seminari. selle küsimusega tegeleda veidi filosoofilisemalt vaatepunktist, mis on seadusandluse eesmärk tegelikult, kui seda ei rakendata? See küsimus peaks olema suunatud mitte ainult meiele Komisjoni liikmetele, vaid ka paljudele, paljudele teistele. Mis on lõppkokkuvõttes selle eesmärk, et meie eesmärk ei ole rikkuda, mitte näidata liikmesriikide puudusi? Meie lähenemine on alati aidata ja toetada liikmesriike, et nad saaksid ellu viia seda, mis on kokku lepitud. Sest sest me siin esitame, sest seadustused, mida esitame, võetakse vastu koos Parlamendiga ja Euroopa Nõukoguga. Mõtlen liikmesriikidele. Seega viitate nüüd teatud energia seadusandlusosade rakendamise aruandele. Ja siis teie olete loomulikult suutnud maalida üsna sünge pildi, et midagi ei rakendata ja keegi pole õigel teel, mis on see on ilmtingimata mitte nii. Aga see on meie jaoks oluline tööriist, et jälgida edenemist ja mõista, kuidas meie liikmesriigid suudavad kaasas käia ja kus nad näevad selgelt, kus nad kohtavad väljakutseid sest meil on see väga regulaarne ja väga põhjalik jälgimine ja aruandlus. Iga-aastane ja vahel isegi sagedamini nende edenemise kohta. Seega isegi kui jah, teie ütlesite, mis on kogu selle eesmärk? Sest keegi ei tee midagi. Pole nii kurb. Aga see näitab, et meie lähenemises, mis seisneb regulaarsetes aruannetes, liikmesriikidega regulaarses kontaktis, selles, et mõistame, kus nad kohtavad väljakutseid ja kuidas neid aidata, on ka oma põhjendatus. Aga ma ei allkirjasta mingil juhul seisukohta, et seadusandlus millegi suhtes on mõttetu. Absoluutselt mitte. Just meie seadusandliku tegevuse tulemusel oleme saavutanud olulisi muutusi ja parandusi energia, kliima, transpordi, keskkonna jne. vallas. Aga see on tõsi, jah, arvestades seda, et meil on väga põhjalik jälgimise ja monitooringu süsteem liikmesriikidega, on meil loomulikult ka väga läbipaistev suhtumine puuduste ja väljakutsetega.

[12:25:40] Speaker 2 [EN]
Seega, kui ma võin jätkata ja vastata teie küsimusele, ütleksin, et ELi seadusandlus, olgu see energiateemal või milles tahes muus valdkonnas, on Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja Nõukogule (kus on esindatud kõik liikmesriigid) kokkuleppe tulemus. See on esimene asi. Ja teiseks, nagu Annekegi on öelnud, on seadusandlus olnud oluline ajend. Ja kindlasti energia valdkonnas, kliimavaldkonnas on see olnud selge otsustav jõud headest, positiivsetest muutustest. Philip.

[12:26:22] Speaker 4 [EN]
Minu küsimuse põhjus on see, et mõned neist dokumentidest on rohelise kokkuleppe jaoks väga keskse tähtsusega, mõned neist dokumentidest on tegelikult seadusandlikud. Valdkondadel, mis on praegu arutelu all. Ja tundavad olevat väga, väga keskseid Euroopa Liidu poliitika osasid. Viimaseid aastaid. Ja asjaolu, et ühelegi neist pole ükski liikmesriik rakendanud dokumente, tundub olevat äge probleem, millele võib-olla vajalik on tugevam või aktiivsem reaktsioon. Seega küsisin, kas teid need rakendamise numbrid üldse muretsevad? Kas toimub mingisugune tempo muutmine?

[12:27:13] Speaker 1 [EN]
See sõltub natuke sellest, kuidas me peame samm tagasi astuma ja nägema laiemat pilti ning pigem pikaajalisemat trendi. Milleks me siin olemas olles? Ja millised on eesmärgid, mida soovime saavutada? Ja kus on meil selgelt puudujääke? Peame arvestada konteksti, milles liikmesriigid rakendavad ja täide viivad osa sellest seadusandlusest. Aga nagu ütlesin, ma arvan näiteks, et need prognoosid, mida me koostame, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 heade emissioonide 90-protsendilise vähendamise jne. puhul põhinevad kõik need meie arvutustel, et meie seadusandlus rakendatakse täielikult. Seega on meie aluseks see, et kui me seadustame ja kui me koos liikmesriikide ja Parlamendiga millegi üle kokku lepime, siis see seejärel ka täidetakse. Aga samal ajal oleme eelkõige energeetika valdkonnas ja eelkõige energialegevuse osas ühtlasi väga, väga väljakutsuv kontekst, milles meie liikmesriigid rakendavad ja täide viivad mõnda neist seadustest. Viimase viie aasta jooksul, ehk see on teine suur energiakriis, mis avaldab liikmesriikidele tohutut survet. Seetõttu on ikka mõtet, et meil on väga, väga läbipaistev ja detailne informatsioon. Süsteem vahetusest meie liikmesriikidega. Sest see aitab meil aru saada, kus on puudujääke. Kas on midagi, mille puhul saaksime seadusandlusele teatud paindlikkust anda? Peab midagi teha? Või on see süsteemne asi? Ja need on mõned sellised näited. Metano on näiteks ühe aasta jooksul üks näide. Meie liikmesriigid, enamik meie liikmesriike, võtsid meiega ühendust ja küsisid: „Kas on midagi, mida te selle vastu saaksite teha?“ Aga me seda tegime. Seega, kuigi me ei tegutse tühjas ruumis, ei ei peaksime järeldama liiga dramaatilisi järeldusi rakendusaruande põhjal, mis keskendub teatud tüüpi seadusandlusele. See on vaid hetkepilt konkreetsest valdkonnast. Aga see näitab, et võtame rakendamise väga tõsiselt.

[12:29:37] Speaker 1 [EN]
Seepärast koostame meie need aruanded. Seepärast avalikustame need ka, et kõik teised saaksid neid näha.

[12:29:44] Speaker 2 [EN]
Ja selleaegselt tunnistame me ainult selle aruande tulemusi. Meil on mitmeid rühmi koos liikmesriikidega, mis on pühendunud teatud seadusandlike aktide rakendamise ja liikmesriikide õigusesse ülevõtmise jälgimisele igas liikmesriigis. Energiatõhususe ja taastuvenergia vallas, kus istume ja arutleme üksikasjalikult, kuidas sellega toime tulla. Ja see raport aitab meil täpselt näha, nagu Anneke ütles, kus on suurimad väljakutsed. Kas teil on Annekele täna veel küsimusi? Ma näen Hank Jakobi. Kas see on Anneke jaoks? Ei, aga ma andsin teile sõna. Jätkake.

[12:30:31] Speaker 4 [EN]
Tere. Aitäh. See on küsimus Volskwageni poolt Ameerika Ühendriikide valitsusega läbi räägitud autode kokkulepest, mis ilmselt rakendub ka kõigile teistele Saksa autotootjatele. Minu küsimus on, kas Komisjoni on teavitatud nende läbirääkimiste kohta, mida juhtisid Saksamaa autotöösturite tegevjuhid Ameerika Ühendriikide valitsusega eesmärgiga vähendada efektiivset saksamaks tolli saksa autodele? Ja kas Teil on mingeid kommentaare nendele lepingutele, mis tegelikult tähendavad, et nad saavad madalamaid tollimakseid, kui toodavad rohkem Ameerika Ühendriikides, mis viib töökohtade nihkumiseni Euroopast Ameerika Ühendriikidesse?

[12:31:09] Speaker 2 [EN]
Aitäh, Jakob. Ma nägin, et teatavasti on sellest juba teatatud. Tegelikult meil hetkel kommentaarideks pole. Aga me pöördume selle teema juurde hiljem tagasi. Teisi küsimusi? Jah, palun.

[12:31:29] Speaker 4 [EN]
Et. Üks küsimus sotsiaalmeediajuhendite kohta. Nagu Austria EL laste akt, on eile tekkinud vastuoluline arutelu selle otsuse ümber Komisjoni. Eile arvasin, et seadusandja Babler ja riigisekretär Pröll kutsusid Komisjoni tegutsema ja lahendust leidma enne 27. märtsi. Arvate, et see on realistlik? Ja kas saaksite meile anda mingi tegevuskava järgmiseks paariks kuuks ELi Lasteaktile?

[12:32:11] Speaker 2 [EN]
Aitäh. Tere päevast.

[12:32:13] Speaker 5 [EN]
Seega esiteks üks punkt, mis peab olema äärmiselt selge. Sõnum on kõigi liikmesriikidele. Praegu peame keskenduma Kids Acti läbirääkimistele. See on kõrgeim prioriteet – hoida turgu tervikuna ja kaitsta kõiki lapsi. Minu meelest oli Komisioon selles küsimuses erakordselt selge. Aga just siin loodame meie liikmesriikidele, mis on juba rahvusvahelisel tasandil tööd edasi viinud. Ja kes on leidnud välja potentsiaalseid lahendusi, näiteks Austria, mis peaks seda protsessi juhtima ja aitama meil selle töö edendada. Ma mõtlen, et ajakava on väga ambitsioonikas. Ma saan kinnitada, et me oleme tõepoolest Austria poolt kirja saanud, olete õigel teel, kus meile esitati see eelseelse ajakava märtsiks 2027. Kõik oleme meie Lasteaktile ambitsioonika ajakava poolt. Töötagem seega kõigi liikmesriikidega käsi käes, et see võimalikult kiiresti jõustada.

[12:33:06] Speaker 2 [EN]
Aitäh. Kas teil on järgnev küsimus? Jah. Palun edasi.

[12:33:12] Speaker 4 [EN]
Jah, ka selles kirjas on kirjas, et kui läbirääkimised ei jõua lahenduseni 27. märtsiks, võtab Austria uuesti meetmeid. Rahvuslikke lahendusi pakkumine. Mis siis on teie seisukoht selle osas?

[12:33:38] Speaker 5 [EN]
Ma olen optimist. Soovin öelda, et meil on selged tõendid, mis näitavad, kui palju kahju põhjustavad lastele iga päev sotsiaalmeedia platvormid. Tegelik on meie ette näinud mitut liikmesriiki, sealhulgas Austriat, kes on esitanud potentsiaalseid rahvuslikke meetmeid. Meie on välja töötanud harmoneeritud EL-i laiaulatusliku ettepaneku. Seega usun, et meil on kogu Euroopast suur ja tugev surve, et võimalikult kiiresti kokkuleppele jõuda. Seega ei eelda ma, mis pärast märtsi võib juhtuda või mitte juhtuda. Me oleme nüüd esitanud edasilükkamise 12 kuu võrra. Kasutame neid 12 kuud, et säilitada meie kaasaseadusandjate tööd. Töötagem Austria kõrval käsi käes. See ei ole mingil juhul midagi Austria vastu. See on koostöö Austriaga ja kõigi liikmesriikidega, et edendada tööd Kids Acti nimel.

[12:34:35] Speaker 2 [EN]
Aitäh, Thomas. Teised küsimused Thomasile? Näib, et see nii ole. Teised teemad täna siin saalis? Jorge?

[12:34:49] Speaker 6 [EN]
Tere, Paula. Vabandust. Tere, Paula. Praegu sõidab seitset Venemaa laeva Ameerika Ühendriikidesse, vedades diislikütust Trumpi-Putini kokkuleppe alusel. Paistab, et mitmed neist laevadest on tegelikult Euroopa päritolu. Näeme, et Ameerika Ühendriikide senaatorid hoiatavad neid laevu tagasi pöörduma, sest nad väidavad, et sanktsioonidest vabastamine ei kõrvalda Ameerika Ühendriikide Kongressi. Kas teil on selle teema suhtes mingi seisukoht? Mis on teie nõuanne neile laevadele? Kas nad peaksid pöörduma tagasi või jätkama? Aitäh.

[12:35:24] Speaker 2 [EN]
I. Minu nõuanne selles asjas pole tegelikult oluline. Oluline on see, millise seisukoha meie esindame. Selle teema suhtes, mille me oleme alates algusest üpris selgelt välja toonud. Te teate, missugune on seisukoht. Kehtivad sanktsioonid. ELi poolt toetatud Venemaa nafta ja naftatoodete eksportide osas. Need alluvad sanktsioonidele. Need alluvad nafta hinnapiirangule. Ja meie järgime neid sanktsioone. Aga seda eksporte vähem võimalik soodustada, seda parem. Teisi küsimusi? David?

[12:36:22] Speaker 4 [EN]
Aitäh, Paula. David Price, teie teave demokraatia ja inimõiguste kohta. Tahaksin tagasi pöörduda Kanada ja assotsieerunud liikmestaatuse või assotsieerunud lepingu teemale. Komisjon on lepingute valvur. 1950ndatel oli väga elegantne lahendus assotsieerumise kohta, mis sõlmiti Euroopaühenduse ja Ühendkuningriigiga. Ja see kestis paar aastakümmet. Enne kui Euroopa Ühendus sai Euroopa Kuningriigi liikmeks. Seega küsisin, kas see lahendus, mille eesmärgiks oli luua assotsiatsioon, Nõukogu, mis oli seotud Euroopa Komisjoni või ühenduse kõrgete ametkondadega, vaadeldi siis. Sest see on väga lühike leping 15 artikliga. See lõi alalise komitee nelja liikmega igalt poolt. Ja nadasid ja vahetasid teavet mitmete kõigile oluliste teemade kohta. Ja näiteks sisaldas tarbimisega seotud küsimusi. Milliseid arutelusid on toimunud Komisjoni sees selle eeskuju kohta välispartneritega assotsiatsioonide loomiseks? ja riigid? Kas selle osas on midagi edasi liikunud? Komisjon on, nagu ma ütlen, lepingute valvur. Ja see oli tõenäoliselt üks esimesi kordi, mil seda üldse tehti.

[12:38:22] Speaker 2 [EN]
David, kui minu mälu mind ei petta, siis see leping, millele sa viitad 1950ndatel Suurbritanniaga, oli Söe- ja Teraseühendusega. Se põhineb seega teisel lepingul. Ja meil pole tegelikult sama tüüpi... Mehhanism, mis on ette nähtud praeguses Euroopa Liidu lepingus. Nii ma ei saa öelda, et see oleks olnud aluseks või inspireerinud seda, mida praegu arutatakse ja millele tähelepanu on juhtunud. täna. Ja täna, kui räägime Kanadast, kui räägime Kanadaga kunagi nii lähedastest suhetest, mis peatuvad enne täieliku liikmemuse juures, sest ka lepingu alusel Kanada ei saa ELi liikmeks saada, püüdleme Kanada EL-iga tõepoolest lähemale viia. Lähemale kui ükski teine mitte-ELi riik. Lähemal, kui oleme varem teinud. Lähemapoolseama sidumise ja koostöö osas valdkondades poliitikad, programmid, juhtimine. Ja kutsun teid ka lugema eile presidenti eile päeva Kanada kõne, kus ta selgitab, mida tähendab see üha tihedam suhe Kanada-ga, ning annab konkreetsed näited. Ja meenutab, et on aeg töötada koos uute piiride kallal, mis. On väga inspireeritud sellest, mida Saksamaa kirjutas, kui ta ise 20. sajandi algul Kanadast tagasi tuli. Jah, David?

[12:40:33] Speaker 4 [EN]
Jah. Geograafia mõte on pisut kõrvalepõige, sest osa Kanadast on samuti Euroopa Liidu ebaseadusliku suveräänsuse osa, mis on Saint-Pierre ja Miquelon, mistõttu geograafiat ei peetud selle probleemi arutamise viisi osaks. Probleemi arutati Euroopa inimõiguste õiguse alusel. Ja eriti Euroopa Nõukogu inimõiguste õigus. Seetõttu kahtlen, kas need põhimõtted võivad on arutatud, sest on erakordselt imelik, et teie inimesed räägite geograafiast, aga geograafial pole sellega mingit seost. Küpros loeti enne liitumist Aasia osaks. Aga osa Euroopa Liidu suveräänsust on sisuliselt maailmalaadne. Kaasa arvatud Lõuna-Ameerika ja Kanada.

[12:41:33] Speaker 4 [EN]
Ameerika ja Aasia jne. Seega küsisin, kas selle esimese assotsiatsioonilepingu põhiprintsiibid.

[12:41:47] Speaker 1 [EN]
Seda peaks hoolikamalt uurima. Kõlab, nagu poleks teie seda tegelikult kaalunud.

[12:41:54] Speaker 2 [EN]
Aa, David, aitäh. Ja ilma geograafilisi arutelusid alustamata, saan ma teid kindlustada ja kinnitada, et just põhimõtete ja väga kindlate põhimõtete ning väärtuste alusel, mida jagame Kanadaga, peame seda arutelu üha tihedama suhte kohta. Aga need põhimõtted rõhutatakse ja meenutatakse ka juhtide poolt – kolme juhi poolt, kes on täna Montréalis kohal, ja me saame võimaluse kuulata president von der Leyenilt rohkem sellest teemast täna pärastlõunal toimuval ühisel pressikonverentsil. Maail Pierre Benazir on veebis.

[12:42:44] Speaker 3 [FR]
Jah, mul on üks küsimus.

[12:42:45] Speaker 1 [FR]
Anouari.

[12:42:47] Speaker 2 [FR]
Jah, jätkake.

[12:42:50] Speaker 1 [FR]
Et, Alžeeria parlament on kuulutanud välja sõjaväeüksuste ja sõjaliste ressursside saatmise Nigerisse. Nagu Euroopa Liidu Saheli eriesindaja, härra Cravigny, soovitused paistavad on arvatud kuulda, kuna Nigeeria diplomaat esitas oma volikirja sellel kuul. Tahaks teada, millisel seisukohal on Euroopa Liidu ja Nigeeria suhted ning kas on mingit kommentaari selle Alžeeria sõjalise paigutuse kohta Sahelis.

[12:43:23] Speaker 2 [EN]
Oota, Anouar.

[12:43:25] Speaker 3 [FR]
Aitäh, aitäh Pierre, sinu küsimuse eest. Meie on tõesti võtnud seda teada ja tunnustanud teavet, mille järgi president Tebboune algatusel on Alžeeria parlament heaks kiitnud Alžeeria armeeüksuste paigutamise Nigeris. Jälgime olukorda lähedalt ja püüame saada edasi selgitusi selle ulatuse ja eesmärgi kohta, samuti selle teatud paigutuse aruande põhjal. Euroopa Liigina kinnitame jälle oma toetust nendele püüdlustele, mis kaasa aidata rahu, stabiilsuse ja julgeoleku tagamisele Sahelis, ja seda täies kooskõlas rahvusvahelise õiguse, riikide suveräänsuse ning tsiviilelanike kaitse nõuetega. Tahan meelde tuua ka, et iga julgeolekumeede peaks olema läbipaistev, proportsionaalne ja aitama kaasa regionaalsele pingekõrvaldamisele ning pikaajalisele stabiilsusele. Meie poolt jääme asjakohaste partneritega kontakti ja jätkame piirkonna julgeoleku probleemidele rahulike, tõhusate ja jätkusuutlike lahenduste toetamist.

[12:44:24] Speaker 2 [FR]
Aitäh. Anouar. Kas keal on veel küsimusi Anouarile? Nii ei ole. Kas on veel küsimusi?

[12:44:39] Speaker 2 [EN]
Jah, palun.

[12:44:41] Niklas Pichler (Austrian press agency again) [EN]
Nii, Niklas Pichler, taas Austria pressiagentuurist. Küsimus erimaksete kohta Ungari. Eile kuulisime Spa tegevjuhi Hans K. Reichi kirjast Komisjonile erimaksuist. Kas saate kinnitada, et olete selle kirja juba saanud, ja milline on teie seisukoht selle kirja suhtes?

[12:45:08] Speaker 2 [EN]
Aitäh. Jah, seda uurisime eile teie küsimuse järel. Ja Louise.

[12:45:15] Speaker 1 [EN]
Jah?

[12:45:16] Speaker 2 [EN]
Mida me võime täna öelda?

[12:45:17] Speaker 4 [EN]
Tere, jah, aitäh teie küti eest. Nii tõesti saame kinnitada, et oleme saanud kirjeld tegevjuhi poolt Spa-Austria grupp. Hetkel hinnatakse selle sisu ja täpsustamaks ning veidi konteksti andmaks Ungari jaemüügimaksurežiimi kohta, tegemist on jätkuva protsessiga. rikkumisprotseduur. Euroopa Komisjon otsustas seega Ungarit 2026. aasta aprillis Kohtusse saata. Sellea ajalugu võttis Ungari vastu suvel 2026 seadustiku, millega kaotatakse jaemüügimaksu süsteemi diskrimineerivad aspektid. Meie hinnangul on see seadustik ja selle mõju Ungaris tegutsevatele välismaistele jaemüügi ettevõtetele endiselt hinnatav. Praegu oleme kontaktis Ungari võimudega ja kaalume võimalikke järgmisi samme.

[12:46:10] Speaker 2 [EN]
Olgu. Teised küsimused Louise'ile, kes asendab täna ka Maciej'd? Ei? Siis läheme jälle online’i. Momchil.

[12:46:31] Speaker 1 [EN]
Tere pärastlõuna. Just saabus Venemaa kohta väga kurb uudis. Dmitri Muratovi poolt juhtitud, samuti Nobeli auhinna laureaadile kuulunud ajaleht Novaja Gazeta on teatanud, et see sulgub. On Komisjoni sellest teadlik ja milline on selle seisukoht?

[12:46:57] Speaker 2 [EN]
Aitäh, Momchil. Ma ei olnud ise teadlik. Ma vaatan meeskonda. Praegusel ajal meil selle kohta pole reaktsiooni. Me uurime seda ja võtame teiega hiljem ühendust.

[12:47:10] Speaker 1 [EN]
Aitäh.

[12:47:11] Speaker 2 [EN]
Aitäh. Kas teil on meile täna veel küsimusi? Jah, palun.

[12:47:22] Viber Vlainić (Croatian Radio Television) [EN]
Aitäh, Viber Vlainić, Horvaatia Raadio ja Televisioon. Tahaksin esitada küsimuse plaanitavate läbirääkimiste kohta Venemaa, Ukraina vahel, ja Ameerika Ühendriigid. Nii just Krimmli pressiesindaja ütles, et mingil hetkel on vajalik Euroopa esindajate osalemine, see on on vajalik. Kas see tähendab, et komisjon valmistub selle läbirääkimiste etapi jaoks? Kas see on valmis saatma kedagi läbirääkimisi pidama?

[12:47:55] Speaker 2 [EN]
Muid on loomulikult valmis ja oleme seda juba pikka aega ette valmistanud. Aga meie lihtsalt ootame seda hetke, mil Venemaa on tõesti valmis osalema tõelistes aruteludes ja tõepoolest lõpetama seda sõda. Kas on veel küsimusi? Täna mitte, seega soovime teile head, loodetavasti ka pikka nädalalõppu. Ja soovime teile head pärastlõunat.